Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üleslükkejõud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei vaju sama lusikas põhja siis kui ta panna seebikarbile mis ujub vees?
  • Kuidas teha palli abil kindlaks kummas anumas on tihedam vedelik?
  • Miks mingist puidust laud ujub vees aga piirituses vajub põhja?
  • Kui pool õlisse?
  • Mis juhtub kui rõngasse pumbata rohkem õhku?
A Rida
1. Alumiiniumist lusikas vajub vees põhja. Miks ei vaju sama lusikas põhja siis, kui ta panna seebikarbile, mis ujub vees? Põhjenda vastust.
2. Kuidas teha kindlaks, kumb on suurema tihedusega – kas Coca -Cola või mineraalvesi?
Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem.
3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust.
Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem.
4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust.
B Rida
1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja?
Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte.
2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust.
Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem.
3. Päästerõngas ujub vee peal. Mis juhtub, kui rõngasse pumbata rohkem õhku? Põhjenda vastust.
4. Kangkaalud on tasakaalus, kui tema otste küljes ripuvad võrdse massiga alumiiniumist kuulikesed. Kuidas muutub tasakaal, kui üks kuulike uputada vette ja teine õlisse? Põhjenda vastust.
Pool, kus kuulike uputati õlisse kaldub rohkem allapoole, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ja seega on kuulikesele mõjuv üleslükkejõud väiksem.
  • Õli tihedus 800 kg/m3 -/- Piirtuse tihedus 700 kg/m3
Üleslükkejõud #1 Üleslükkejõud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hahahhahahahahhajaka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Füüsika katseteks
5
docx

Füüsika katseteks

Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud ­ jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust,

Füüsika
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest: Vette asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Archimedes ise sõnastas selle seaduse pisut teistmoodi: keha kaotab oma kaalust

Ametijuhend
TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

Vees kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ⃗ F ü. Kui raskusjõud on üleslükkejõust suurem, siis keha vajub: ⃗ üleslükkejõud ⃗ F r >⃗ Fü . Kui raskusjõud F r= ⃗ võrdus üleslükkejõuga siis jääb keha sügavusel tasakaalu: ⃗ F ü . Kui üleslükkejõud on raskusjõust suurem, ss keha tõuseb vedelikus üles; keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt F r=⃗ väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga: ⃗ Fü valem vedeliku korral: F A=m ved g=ρ gV kus, ρ- vedeliku tihedus 3 V- keha ruumala g- vaba langemise kiirendus m- välja tõrjutud vedeliku mass

Füüsika
Loodusteaduslikud mõtlemisviisid
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud). Loomulik konvektsioon esineb sellepärast, et soojenedes aine paisub, tihedus väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele.

Loodusteadused
Füüsika meie ümber
31
pdf

Füüsika meie ümber

· Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi? Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses? · Märjal asfaldil on õlilaik värviline, kuival asfaldil ei ole. Miks? · Kui vihma hakkab sadama, muutub maapind tumedaks. ka riided muutuvad märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks

Füüsika
Põhikooli Füüsika
18
docx

Põhikooli Füüsika

Võttes võrdeteguri üheks, saame . Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. Vedelikus või gaasis paiknevale kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ja üleslükkejõud. Kui raskusjõu moodul on üleslükkejõu moodulist suurem, siis keha vajub. Kui raskusjõu moodul võrdub üleslükkejõu mooduliga siis jääb keha igasugusel sügavusel tasakaalu (heljub). Kui aga üleslükkejõu moodul on raskusjõu moodulist suurem, siis keha tõuseb vedelikus üles. Keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga. Üleslükkejõud on raskusjõust suurem, kui

Füüsika
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Hüdrostaatika põhivõrrand:  Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis  P = P0 + ρgh  P- rõhk  P0 – rõhk vedeliku pinnal  ρ0 – vedeliku tihedus  g – raskuskiirendus  h – vedeliku kõrgus Archimedese seadus:  Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus:  Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus:  Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides  Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule  Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus:  Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi  Eemaldumine kergem, kui temperatuur on kõrgem

Füüsika
Ehitusmaterjalide eksam
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun