Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust,
3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest: Vette asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Archimedes ise sõnastas selle seaduse pisut teistmoodi: keha kaotab oma kaalust
Vees kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ⃗ F ü. Kui raskusjõud on üleslükkejõust suurem, siis keha vajub: ⃗ üleslükkejõud ⃗ F r >⃗ Fü . Kui raskusjõud F r= ⃗ võrdus üleslükkejõuga siis jääb keha sügavusel tasakaalu: ⃗ F ü . Kui üleslükkejõud on raskusjõust suurem, ss keha tõuseb vedelikus üles; keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt F r=⃗ väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga: ⃗ Fü valem vedeliku korral: F A=m ved g=ρ gV kus, ρ- vedeliku tihedus 3 V- keha ruumala g- vaba langemise kiirendus m- välja tõrjutud vedeliku mass
kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud). Loomulik konvektsioon esineb sellepärast, et soojenedes aine paisub, tihedus väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele.
· Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi? Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses? · Märjal asfaldil on õlilaik värviline, kuival asfaldil ei ole. Miks? · Kui vihma hakkab sadama, muutub maapind tumedaks. ka riided muutuvad märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks
Võttes võrdeteguri üheks, saame . Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. Vedelikus või gaasis paiknevale kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ja üleslükkejõud. Kui raskusjõu moodul on üleslükkejõu moodulist suurem, siis keha vajub. Kui raskusjõu moodul võrdub üleslükkejõu mooduliga siis jääb keha igasugusel sügavusel tasakaalu (heljub). Kui aga üleslükkejõu moodul on raskusjõu moodulist suurem, siis keha tõuseb vedelikus üles. Keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga. Üleslükkejõud on raskusjõust suurem, kui
Hüdrostaatika põhivõrrand: Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis P = P0 + ρgh P- rõhk P0 – rõhk vedeliku pinnal ρ0 – vedeliku tihedus g – raskuskiirendus h – vedeliku kõrgus Archimedese seadus: Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus: Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus: Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus: Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi Eemaldumine kergem, kui temperatuur on kõrgem
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Kõik kommentaarid