Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Testosteroon & Östrogeenid referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
testosteroon, östrogeen, steroidid, östrogeenid, eesnäärme, spermat, naiselik, meessuguhormoon, olemuselt, edukuse, teadlaste, kehades, arenemist, rasvkudet, vastupidavust, suurenemist, stress, eluaasta, paiku, vähemaks, jääma, sünteetiline, tootvaid, kirg, rasvkoes, kudesid, kehaehitus, menstruaaltsüklit, luid, hõrenemise, munarakudAnaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja
Gonadotropiini vabastav hormoon hüpotaalamusest kontrollib hüpofüüsi ja sealt hormoonide vabanemist. Hüpofüüsist vabaneb FSH, mis stimuleerib gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib androgeenide sekretsiooni. Eksogeensed androgeenid, östrogeenid ja progesteroonid kõik inhibeerivad GnRH sekretsiooni, aga ainult progesteroon avaldavad seda mõju sellistes doosides, mis muidu hormonaalselt mõju ei avalda perifeersetele kudedele, sest sealsed progesterooni retseptorid on väga hõredalt, v.a. juhul kui nende retseptorite arvu ei ole indutseeritud östrogeenide poolt. Gonadoreliin in sünteetiline GnRH. Buserelin on sünteetiline agonist.
· Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. · Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal · Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs)
Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut.
omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. · LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. · Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside kas hüpotaalamusele või eesmisele hüpofüüsile, kus väheneb LH produktsioon. · Testosteroon mõjutab ka spermatogeneeni sertoli rakkudes. · Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi mõjusid, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv · skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele
Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside kas hüpotaalamusele või eesmisele hüpofüüsile, kus väheneb LH produktsioon. Testosteroon mõjutab ka spermatogeneeni sertolo rakkudes. Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine-: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv, skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda).
suureneb, lihastiku ja luustku kasv, munandites hakkavad arenema spermid. - Naistel kasvavad rinnd, puusad laienevad, nahaalune rasvkude pakseneb, menstruaaltsükkel. Kiire kasv, pikkusekasv peatub kui pikkade luude kasvukõhred luustuvad. Üleminekuaastateks nimetatakse ajavahemik mille jooksul kaob naise paljunemisvõime. 45-55a. Meestel on üleminekuaastad seotud testosterooni vähenemisega. Naisi kaitseb südamehaiguste eest östrogeen, suurendab hea ja vähendab halva kolesterooli hulka. Meestel ladestub rasv kõhu piirkonda (õunakujuline keha), naistel aga ülearune rasv reitesse ja tuharasse (pirnikujuline keha). - kõhupiirkonna ülearune rasv loob suhkruhaiguse, ajuhalvatuse, südameataki eelsoodumuse, häirib maksa talitust. Eutanaasia ehk halastussurm, Eesti see on keelatud ja võrdub tapmisega. Inimene loetakse surnuks, ku on tuvastatud ajusurm. See määratakse kindlaks testidega.
Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused
rakkudes. HLA-E aitavad lootel vältida ema immuunsüsteemi järelvalvet, tõenäoliselt interakteerub NK-rakkude inhibitoorsete retseptoritega. Ehk HLA-E molekulid kaitsevad samuti loodet ema immuunvastuse eest normaalse raseduse käigus. Triin Laisk-Podar 1 Milline on munasarjade funktsioon? Millised munasarja struktuurid on funktsiooni täitmisel olulised? Munasarjadel on endokriinne funktsioon – hormoonide süntees (östrogeenid, testosteroon, progesteroon), peptiidhormoonide süntees ja seal toimub follikulogenees. Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas komplekteeritakse naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. 2 Mis on follikulogenees? Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid. Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate
valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist. LH reguleerib testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes, testosterooni hulk omakorda inhibeerib LH ja GnRH tootmist. Osa spermatogeneesi faase sõltuvad otseselt testosterooni hulgast, testosteroon reguleerib ka paljude organite arengut ja talitlust. FSH aktiveerib Sertoli rakud, mis stimuleerivad spermatogeneesi ja toodavad inhibiini. Inhibiin omakorda inhibeerib FSH tootmist. 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemine on oogoonide mitootiline jagunemine. Paljunemine ja kasvamine toimuvad munasarjas embrüonaalses eas. Kasvamisel toimub põhiliselt rebuvalkude akumuleerumine ja
Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus- Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised (aminohappest türosiin türoksiin, adrenaliin), ja steroidid (neerupealse koore hormoonid). Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektororganid, milles on nn. ,,märklaudrakud" ehk sihtorganid. Hormoonide tootmiskohad- siseserektsiooninäärmetes. Hormoonide toime- soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut, toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus
mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised (aminohappest türosiin türoksiin, adrenaliin), ja steroidid (neerupealse koore hormoonid). Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektororganid, milles on nn. ,,märklaudrakud" ehk sihtorganid. 1 Hormoonide tootmiskohad siseserektsiooninäärmetes.
*Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on
Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu. Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e.
küpseks ehk viljastumisvõimeliseks, läbivad munandimanuse epididümaalne küpsemine Rida biokeemilisi ja morfiloogilisi muutusi muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatempera
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. Munandite vaherakkudes tekib meessuguhormoon testosteroon. Sünnist puberteedieani on selle produktsioon minimaalne, saavutab maksimumi 20-30 eluaastaks ja hakkab langema pärast 40-60 eluaastat. Testosteroon stimuleerib valkude sünteesi. Munasarjades funktsioneerivadnaissugunäärmetena Graafi folliikulid ja nendest ovulatsiooni järgselt tekkinud kollakehad. Folliikulihormoonid (östrogeenid) östroon ja östradiool stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu, nende toimel tekivad sekundaarsed sugutunnused
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
sellisele kuldile läheb päevas elatuseks ja kehamassi juurdekasvuks 35,18 MJ metaboliseeruvatt energiat. Seega moodustaks paaritamiseks kuluva energia kogus sellest tühise osa, kõigest 3%. EJAKULAADI ENERGIA 8 Ejakulaadi maht 300-400 ml. Kuldi sperma koostis: vesi 95%, valk 3,4%, süsivesikud ja lipiidid 1,6%. Kui kult paaritab 2 korda nädalas, siis kulub spermat umbes 2 x 350 =700 ml, seega oleks kalkulatiivne sperma kogus 100 ml päevas. 100 ml spermas sisaldub 3,4 g proteiini ja 1,6 g teisi aineid (süsivesikud, lipiide). Energiakulu seega väga väike. Kui paaritamisvahed on pikad, nt 2 kuud pikad, ja kulti kasutatakse alles 2 kuu pärast,siis kuldi esimene ejakulaat on hästi madala kvaliteediga. Siis on mõtekas alati 2 korda paaritada, või sellega paaritada keda te ei plaaninud paaritada. 21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus.
Eesmärgid tekitavad pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Nende järgi annavad eesmärgid tegevusele vajaliku energia ja vältimatu suuna. Eesmärgid võivad pärineda (a) kehalistest vajadustest, (b) õpitud kogemusest & (c) mõtlemisest või (d) eelneva komboga. 3) Motivatsiooni püsivuse päritolu Motivatsiooni (võimalik) püsivus on see, mis teda teistest nähtustest eristab. Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel peamiseks (Seligman, 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel Deci & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
annaabi.ee 
