Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e
(1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2) Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. (3) Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. (4) Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. 15.Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus: Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal
..................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine................................................................................................5 1.3.2Pärimine testamendi järgi............................................................................................5 2.TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES...............................................................................7 2.1Pärijate ring........................................................................................................................7 2
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See
tahte avaldust. sunni või tahte avaldusel takistas pärandajat tegemast või muutmast viimase tahte avaldust kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu. võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehvtivat testamendi või pärimislepingut. Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne. Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed) Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2. ringi
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. 6) testamendi liigid Testamendid jagunevad: 1. notariaalne 1) notariaalselt tõestatud testament teksti koostab notar, kontrollib vara 2) notari hoiule antud testament testaator on testamendi valmis teinud, paneb ümbrikusse ja viib suletud ümbriku notarile. Notar vestleb ja selgitab, et kas testaator on teo- ja otsustusvõimeline. Testamendi sisuga notar tutvuda ei saa. 2
arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas. 15) Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. 3 4 (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
Kahju ei kuulu hüvitamisele sellisel juhul, kui ülikond vastab võetud mõõtmetele. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Mõistlik oleks esmalt pöörduda tarbijakaitsesse, kes tegeleb tarbijaõiguste rikkumise ja kuritarvitamisega. Vajadusel ka kohtu poole, kui ei suudeta mõlemale poolele rahuldavat kokkulepet saavutada. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma
Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4. hariduse kohta dokumendid. Esimese korra puhul peab ametnik andma vande. · teenistusse nimetamine: käskkirjaga (palgaaste, katseaja kohaldamine max 6 kuud,
nagu omanik Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 32.Pärimise alused, seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. Pärida saab alles siis kui isik on tunnistatud surnuks kohtu poolt või kui puuduvad elusoleku kohta andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pärimisleping. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu.
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on
2) vanemad oma alaealisi lapsi või õppivaid täisealisi 3) vanemad oma töövõimetuid täisealisi lapsi 4) täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid (v.a. kui vanemaõigused on kunagi ära võetud). Kohtu poolt vanematele (arvestatakse kõiki lapsi; vaadatakse abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud. 5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele
avaliku heaolu kaitsja (http://nk.kaitseliit.ee/index.php?picfile=42) 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid (huvigrupid, poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat.. Majanduses toimuvad olulised
riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad. Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone) Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses. Fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür. VALDUS Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid: o Tahe asja enda käes pidada 4 o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks)
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted,
Kõik ülejäänud on vallasasjad. 9. Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara. 10. Mis on pärimine seaduse järgi? Pärimine on oma vara (kinnis- ja/või vallasasjade) jätmine oma seadusjärgsetele pärijatele. Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa). Variant 2 1. Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis! Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2
Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul
saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. 226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? V:Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
haaramine.Sõjavangid müüdi orjadeks Orjaks saadi sündimisest orjatarist, kuigi isaks oli vaba. Tsiviilõiguse alusel müüdi orjaks Rooma kodanikke karistuseks mõningate kuritegude toimepanemise ja võla mittemaksmise puhul.Ka surma või sunnitööle mõistetud isikud-servi poenales. 32. Manumissio- orjusest vabastamine Orjade vabastamise viisid: Manumissio vindicta-isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pärast seda vabastas magistraat orja. Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul. Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel. Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei
vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. (1)Ühepoolseks tehinguks piisab ühe poole tahteavaldusest. (2)Mitmepoolne tehing eeldab poolte väljendatud tahteavaldusi. (3)Võib olla tegemist tahteavaldusega mis ei ole tehing. Tahteavalduse liigid tahe võib olla väljendatud kolmel viisil : 1
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum. 10 15 aastat töötanud, 10% palgale juurde
tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu ja vara, pidi pärija ka täitma kõik surnud isiku kohustused. Kohustuste hulgas olid näiteks
aasta TsÜS § 92 lg 3). Kirjalik vorm oli 1994. aasta TsÜS kohaselt laiem mõiste, hõlmates § 92 lõike 1 kohaselt nii lihtkirjaliku vormi kui ka notariaalselt tõestatud vormi. Lisaks on 2002. aasta TsÜS-s sisse toodud notariaalse kinnitamise mõiste (TsÜS § 81). Kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 92 eristas notariaalset tõestamist vajavat tehingut ning notariaalset tõestamist vajavat allkirja. Kuna allkirja notariaalsel tõestamisel ei olnud notar kohustatud kinnitama muud kui tehingu tegija isikusamasust *4 , oli selle puhul sisuliselt tegemist notariaalse kinnitamisega täna kehtiva TsÜS § 81 mõttes. Ka tõestamisseaduse *5 (TõS) § 59 lõige 3 rõhutas, et notariaalselt kinnitatud tehing tõestamisseaduse ja tõestamisseaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse mõttes on notariaalselt tõestatud allkirjadega tehing TsÜS § 92 lõike 2 tähenduses. Tehingu vorminõuete järgimata jätmise tagajärgedes 1
Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega võrreldes on õigusnormide kohustuslikkuse aste kõige kõrgem, õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
