ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti taga veedetud ajale lisanduvad töö ajal oldud aeg, kui inimene töötab arvutis. Üliõpilaste aja arvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud,
natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ees. See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele. Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib
pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas käe suremine ning surisemine pakitsustunne sõrmedes raskused käe rusikasse tõmbamisega raskused esemete haaramisel labakäest õlga kiirguv valu ABI: Anda kätele sundasendist puhkust käte/randme liigutamise teel. Väga hästi mõjuvad ringid ning käte raputamine.Arvutiga töötades tuleks randmeid hoida õhus, mitte asetada neid klaviatuurile. Kirjutamisel puudutada klaviatuuri vaid sõrmeotstega ning mitte liiga suure jõuga. Vajadusel masseeri oma käsi randmetest õlavöötmeni. Käsi tuleks pesta sooja veega (40-50°) ning kätele teha massaazi. Verevarustusele mõjuvad hästi ka sooja ja külma vee vaheldumisi jooksmisel kätele (sama mõju, kui saunas käimine). Oma töökoht tuleks sättida nii, et oleks mugav töötada. Regulaalselt tuleb puhata ja lõdvestuda. Võimaluse korral käia üldmassaazis. Hemorroidid
Tööandja üksi ei vastuta töötaja pikaajalise töövõime säilitamise eest, vaid ka töötaja ise võib ja suudab teha palju oma tervise säilitamise eesmärgil: · tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige toitumine); · spordi harrastamine ja aktiivse eluviisi propageerimine; · väsimuse tekkides regulaarsete puhkepauside tegemine. Milline töölaud on hea? Peamine reegel vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele, et soovi korral saaks neid
oskamatus valida korralikku mööblit. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel Haiguste ja kahjustuste ennistamine TOOL Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
• Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90 kraadi või veidi vähem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees. • Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi. • Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar,klaviatuur,hiir,dokumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevad seadmed sobivalt paigutada. • Kuvar ja klaviatuur peavad asetsema otse töötaja ees. • Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale, mitte klaviatuur klaviatuurialusel ja hiir laual. • Kui klaviatuur asub laual, peaks selle ees olema vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm. • Väljasirutatud käte ulatusraadiuses olgu kõik tööks vajalikud vahendid, näiteks telefon, dokumendid, kirjutusvahendid, klammerdaja jne
salt suunatuna, täites vaid numbrilise normi. Kui osa valgusest saab peegelduda tööruumi laest rippvalgusteid kasutades ja seintelt, on lõpptulemus palju meeldivam, sest ei teki kontras- te töökoha ja ümbritseva vahel. Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevatele väärtustele: töölaud ja klaviatuur ≥400 Lx, kuvari ekraan ≥300 Lx. Kuvari paigutus kasutaja Pane monitor endast sobivale kaugusele. Monitor peab asuma suhtes kaugus kasutajast 50-70 cm kaugusel. Paigutage monitor endast um- bes käepikkuse kaugusele. Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade kõrgus horisontaalvaatesuunast allpool. Kohanda monitori kõrgus so- bivaks
kaasaegseid kontori peamänedzer arvutite kiirgus ei tekita töötajast kaugemal kui 1 m või töövahendeid- printer-fax- /Kontor inimeses kahjulikke asetseks kaugemal, kui töötaja skänner-koopiamasinat mõjusid. Need kiirgused töölaud. (kõik ühes), arvutit. kõik peaksid olema Kontoritehnika on inimesele ohututes paigutatud töötajatele väärtustes. vähemalt 80 cm. Müra Töökeskkonnas esineb Kliendi- Müra põhjustab IV Puhkepauside pidamine müravabas
Kui kliima on töökeskkonnas näiteks üle 25 kraadi , on see liiga palav . Soovitavalt oleks hea , kui töökeskkonnas säiliks ikka temperatuur 22-24 kraadi . Samuti peaks ruumis olema piisav õhuliikumine (ventilatsioon) . Üheks tähtsaimaks mõjuriks on töökohal valgustus , sest nägemise kaudu saab inimene umbes 90% informatsioonist , mida ta oma töös kasutab . Töökeskkonnas siis peaks olema kindlasti vähemalt kaks valgust . Kui töötada oma töökeskkonnas vanade arvutitega , siis teen arvutid tavaliselt mürisevad ja kolisevad nii , et hirmus . Selleljuhul see müra küll segab . Tänapäeval on aga infotehnoloogia nii edukalt arenenud ,et nüüd on loodud juba lap topid , mida saab endaga nii tööle kui ka koju tassida ning nad ei tee mingit mürinat . Laptopiga on muidugi see eelis ,et seda saab paigutada omale paremasse kohta ning sättida seda kohta , kus sul on hea ja mugav seda kasutada . Mürin , segab töötamist töökeskkonnas , ei suuda süveneda
väldi ekraani peegeldusi, anna iga 45-50 minuti järel silmadele puhkust, tõsta silmad aeg-ajalt arvutilt ja vaata kaugusse, samuti vasakule-paremale, sule silmad puhkuseks, kasuta töökoha valgustamiseks hõõglambi sooja valgust, silmade kuivamise vältimiseks kasuta sellist kavalust: iga kord, kui paned tekstis punkti, pilguta ka silmi, kasuta niisutavaid silmatilku, aeg-ajalt ka silmadele mõeldud vitamiine. Järgnevalt nõuandeid, kuidas arvutitöökohta kujundada ja õigesti istuda. · Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummardama. · Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi rohkem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees. · Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi.
kiirgustaseme ületamisel. Kuvarist tuleva kiirguse tase on tunduvalt madalam sätestatud piirnormist. Seega ei pea tööandja mõõtma kuvari kiirguse taset ja teil ei ole vaja kasutada erivahendeid, nagu prillid, ekraanid vms. Ei kõla küll eriti usutavana, kuid hire intensiivne kasutamine võib olla sõrmede, käte, randmete, käsivarte või õlgade valulikkuse põhjustajaks. Samuti võib 3 põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine
väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik.
ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel
kaelalihaseid ja lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega. 6 Eelnevate harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada. Meeles peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik. Lihtsaim moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgida. Kui aga staatiline elekter puudub ja tunda on ainult kuvari klaasi oma käe all, on kõik korras.
vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar
Inimene on ju see, kes mõtleb. Nii peaks ta ka mõtlema, kuidas töötamisel arvutiga oma tervist paremini säästa. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? 3 1. Arvuti mõju tervisele 1
SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE
Kontor võib kahjustada tugi- kehaasend ja vajadusel muretseda Raamatupidaja töötab ja liikumisaparaati, töölaua äärde ka mugavam arvutiga üle 50% tööajast, kaela- ja/või (reguleeritava kõrguse ja seljatoega) peamänedzer 1,5 tundi nimmeristluuradikuliit töötool. Tool peab igal juhul aitama tööpäevas. Kaasaegsed ning muutused säilitada nimme loomuliku kuvarid, nõutava lülisambas. nõgusust. märgisega (CE), asuvad Väsimuse teket ja monotoonsust otse töötaja ees
See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 9 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes
[6] Vajaduse arvutiprillide järele tunneb inimene ise ära. Kui arvutiga töötades on tähed udused või silmad väsivad väga kiiresti, peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, kes teeb kindlaks arvutiprillide vajaduse. Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.[6] Arvuti kasutamise kaugemate tagajärgede kohta on esialgu raske midagi öelda. Kindlasti on suurenenud vajadus arvutiprillide järele, ilmselt ei ole see küll tingitud arvutist endast, vaid pigem sellest, et tulevad välja ka sellise reflektsiooni häired, mille korrigeerimine varem nii oluline ei olnud. 5
ergonoomika Raamatupidaja töötab liikumisaparaati, kaela- töölaua äärde ka mugavam arvutiga üle 50% tööajast, ja/või (reguleeritava kõrguse ja seljatoega) peamänedžer 1,5 tundi nimmeristluuradikuliit töötool. Tool peab igal juhul aitama tööpäevas. Kaasaegsed ning muutused säilitada nimme loomuliku kuvarid, nõutava märgisega lülisambas. nõgusust. (CE), asuvad otse töötaja Väsimuse teket ja monotoonsust ees
.............................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................................................... 7 Nagu kõigil asjadel siin elus on ka arvutil nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, aga siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad.............
Peale tavaliste prillide kasutatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja 5 kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. On olemas spetsiaalsed prillid arvutiga töötamiseks, mida võib saada mõnest prillipoest. Nad on üsna kallid, aga pidevalt arvutiga töötav inimene võiks nad endale ikkagi muretseda. Arst kirjutab need eritehnoloogiaga
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt
Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? Käesoleva referaadi koostamisel on aluseks võetud Tartu Ülikoolis, Tervishoiu Instituudis koostatud
1. Üldnõuded a. Nõuded töötajale Töötaja peab olema antud tööks välja õpetatud ja ohutuse alal juhendatud: ta peab oskama kasutada tööks ette nähtud tarkvara ning kasutada ja reguleerida riistvara. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all või tervislikus seisundis, mis takistab kõikide ohutusnõuete täitmist. b. Nõuded arvutitöökohale Töölaud või -pind peab olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste (hiir), dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist. Sobivaks paigutuseks tuleb lugeda sellist, kus ekraan, klaviatuur ja töötaja ise asuvad ühel sirgel Töölaua all peab olema jalgadele vaba ruumi vähemalt 45 cm põlvede kõrgusel ja 65 cm põranda tasapinnal
......................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor........................................................................................................ 9 7 CRT vs LCD........................................................................................................ 11 8 Videoliidesed..................................................................................................... 13 8.1 Lahutusvõime ja pildisuhe...........................................................................14 9 Ajalugu...................................
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe kõrgust ega
03.2012 mille käigus vaadeldi riskianalüüsi objekti töötervishoiu- ja ohutuse seisukohast lähtuvalt. Vaatluse käigus täpsustati andmeid töötajate intervjueerimisega ning neid jälgiti töösituatsioonides. 5 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. Töötingimuste ülevaatamise juures osales juhataja. Tööruumide ja töötingimuste ülevaatuse käigus anti soovitusi arvutiga töötajatele ergonoomilise töötamiskoha kujundamiseks ning istme kohandamiseks iga töötaja individuaalseid omadusi arvestades. 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus FIRMA OÜ tegeleb allhanke korras süsteemide tarnimisega telekommunikatsioonitööstusele ning teistele elektroonika- ja mehaanikatööstustele. Töötajate arv kokku : 420 Töölisi : 355 Kontoritöötajaid : 65 Naisi : 307 Ametid:
RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED. Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir.....................................................................................
Arstiergonoomia puudutab loomulikult kõiki arste (Eesti Arstide liitu kuulub hetkel 2788 arsti). Eraldi riskirühmi on raske välja tuua. Mõnes mõttes võib lugeda rohkem ohustatuteks kirurge, kes peavad tihti tükk aega olema ebamugavates asendites, ebamugavaid ja korduvaid liigutusi peavad tegema ka laboriarstid. Kiiret tegutsemist nõuab vahepeal ka erakorralise meditsiini arstide töö, millal ei saa alati järgida kõiki ergonoomilisi soovitusi. Psüühilistest ohuteguritest on rohkem mõjutatud psühhiaatrid, onkoloogid, kes tegelevad tihti ravimatute haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine. FÜÜSILINE KOORMAMINE Arvestatav hulk terviseprobleeme ja vigu meditsiinitöös on põhjustatud valedest töömeetoditest ning töövahenditest. Teades, millistes asendites on kõige tervistsäästavam ja
........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus................................................................................................16 2.3.3 Esitlus..................
6. ERGONOOMIA Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. 7. TÖÖREZIIM Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
