Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 9.1. Majanduse tasakaal, kogunõudlus ja kogupakkumine, Keynese rist, süstid-lükked". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kogunõudlus, effekti, alaneb, lõhe, intressimäär, nihe, ostjad, keynesi, kogupakkumine, keynese, rist, süstid, lekked, 10st, keskkonnakaitse, intresside, investeeringud, valuuta, kurss, nihkumine, ostmiseks, kogukulutuste, rahuldab, alandab, täishõive, inflatsiooniline, eelarvedefitsiit, kasutatava, rahanõudlus, maksevõime, reaalhindadeB. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
(tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14
intressimäär on madalam kui ex ante reaalne intressimäär 39. Hüperinflatsiooni lõppemise tingimustes suureneb reaalraha kogus, sest oodatava inflatsioonimäära alanemine alandab nominaalset intressimäära ja see omakorda tõstab nõutava reaalraha kogust, mis võimaldab reaalsel rahapakkumisel suureneda vaatamata hinnataseme stabiliseerumisele 40. Kui raha nõudlusfunktsioon on, siis raha tuluringluskiirus on konstantne, rahanõudlus ei ole seotud intressimääraga, raha tuluringluskiirus on võrdub 2,5 41. Klassikalise dihhotoomia kohaselt rahapakkumine ei mõjuta reaalnäitajaid, hinnatase ja teised nominaalnäitajad on määratud rahaturu tasakaaluga, on raha neutraalne 42. Enamik majandusteoreetikuid nõustub väitega, et klassikaline mudel sobib kõige paremini käsitlema pikka perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2
b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
spiraalselt suurenedes kontrolli alt väljuda SEMINAR pi on siin hinnataseme muutus e inflatsioon pikaajaline kogupakkumise joon vertikaalsena Esimesena nihkub lühiajaline kogupakkumise joon, sest potentsioaalse tootmismahu kasv tähendab et meil on rohkem ressursse, võimalik ka lühiajaliselt rohkem toota. Pikaajaliselt ressursside kogus või nende kasutamise efektiivsus tänu tehnoloogia arengule kasvab, on vertikaaljoone nihe aga sisuliselt see tähendab et potentsiaali kasv, seda on võimalik katta saavutama või ära kasutama juba praegu lühiajaliselt niiet meie nihkub lühiajaline pakkumisjoon ja see nihe peaks olema selles ulatuses et jõuame samale inflatsiooni tasemele uue potentsiaalse tootmismahuni punktis B Ja nüüd kui pakkumine on kasvanud, siis see tähendab, et läbi majandusliku ringkäigu see suurem kogutoodang teiseneb majapidamistele suuremaks tuluks. Toodang müüakse maha
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus
teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
................33 4.8. Fiskaalpoliitika pakkumispoolsed efektid.......................................................33 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA.......................................35 5.1. Raha olemus ..................................................................................................35 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine........................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal...........................................................................36 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon ................................................................................37 5.5. Rahapoliitika .................................................................................................38 6. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS .................................................................40 6.1
a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d
2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
· Rent tasu tootmistegurite kasutamise eest · Intressid tasu raha kasutamise eest · Kasum ettevõtte omanike tulu. Jaotatakse kaheks: korporatiivne kasum ja mittekorporatiivne kasum(väikeettevõtted, osalsuühingud). · Amortisaator seeon osa kaupade tootmiskuluse, seeon summa, mille võrra seadmed aja jooksul oma väärtust kaotavad ning see summa kulutatakse, et kapitalivaru oleks muutumatu. · Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majadnusliku aktiivsusega. Eestis on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Nad ei sisaldus kuskil mujal sellepärast nad liidetakse, sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon
Majanduskasvu mõõdetakse SKP põhjal. Majanduskasv on REAALSE SKP juurdekasv ühe elaniku kohta: majandus kasvab vaid siis, kui nominaalne SKP kasvab kiiremini kui hinnad; majanduskasv esineb vaid siis, kui SKP kasvab kiiremini kui elanikkond; majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasv tähendab, et selle riigi tootmisvõimaluste kõver (TVK) nihkub edasi (paremale), s.t selle riigi potentsiaalne tootmismaht suureneb. 7.1 Kogunõudluse elemendid, joonis Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk. Kogunõudluse ELEMENDID: ISIKLIK TARBIMINE (T) s.o majapidamiste nõudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; INVESTEERINGUD (I) s.o ettevõtete nõudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; VALITSUSE KULUTUSED (V) riiklik tarbimine; PUHAS EKSPORT (Ep) rahvusvaheline tarbimine, mis sõltub maa välismajanduslikust aktiivsusest (N
Keskkonnapoliitika Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve. põlve Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas liitik mõistlikku õi tlikk tasakaalu t k l keskkonnakaitse k kk k it ning i muude d ühiskondlike ühi k dlik sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele. Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku: · maa maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele;
on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
· majandus kasvab vaid siis, kui nominaalne SKP kasvab kiiremini kui hinnad; · majanduskasv esineb vaid siis, kui SKP kasvab kiiremini kui elanikkond; · majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasv tähendab, et suureneb ühiskonna VTP, s.t nihkub edasi majanduse potentsiaalne tootmismaht. 23 7. KOGUNÕUDLUS 7.1 KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk. Kogunõudluse ELEMENDID: 1. ISIKLIK TARBIMINE (T) s.o majapidamiste nõudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; 2. INVESTEERINGUD (I) s.o ettevõtete nõudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) riiklik tarbimine; 4
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)
huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4
SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud.
Muuhulgas finantseerisime välismaailma läbi pensionifondide 257 mln euroga. a) Õige b) Vale 9. Eesti välisvõlg moodustas aastal 2016 pisut rohkem kui 90% SKPst. a) Õige b) Vale 10. Võrreldes välisnõudeid ja -kohustusi tervikuna, paigutati aastal 2016 välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasati, ehk Eesti majandus tervikuna oli netolaenuandja. a) Õige b) Vale IX test Kogunõudlus ja -pakkumine 1. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil toob valitsuse kulutuste suurenemine kaasa: Kogutootmise suurenemise muutumatu hinnataseme juures. 2. Klassikalise käsitluse kohaselt ehk pikaajaliselt toob maksude suurendamine kaasa: Üldise hinnataseme languse ja kogutootmise jäämise samale tasemele. 3. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil: Määrab tootmismahu taseme kogunõudluskõvera asend. 4
- kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine I -investeeringud
Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Nõudlus ja pakkumine Turu olemus turg on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. Kohalik toiduturg, ärikeskus, väärtpaberibörs, krediiditurg, tööturg, välisvaluutaturg jne.). Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi. 51. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe? Tarbija eelistuste muutumisel, investeeringutega, valitsuse kulutustega, kulutustega puhasekspordile. 52. Mille poolest erinevad klassikalise ja Keynesi koolkonna eeldused majanduse toimimise kohta? Keynesi koolkond: lühiperioodi majanduskäsitlus; lühiperioodi hinnad ja palgad on jäigad; majanduse tüüpiliseks seisundiks pole tasakaal, vaid pikaajaline seisak või pidev
ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub
annaabi.ee 
