B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C
spiraalselt suurenedes kontrolli alt väljuda SEMINAR pi on siin hinnataseme muutus e inflatsioon pikaajaline kogupakkumise joon vertikaalsena Esimesena nihkub lühiajaline kogupakkumise joon, sest potentsioaalse tootmismahu kasv tähendab et meil on rohkem ressursse, võimalik ka lühiajaliselt rohkem toota. Pikaajaliselt ressursside kogus või nende kasutamise efektiivsus tänu tehnoloogia arengule kasvab, on vertikaaljoone nihe aga sisuliselt see tähendab et potentsiaali kasv, seda on võimalik katta saavutama või ära kasutama juba praegu lühiajaliselt niiet meie nihkub lühiajaline pakkumisjoon ja see nihe peaks olema selles ulatuses et jõuame samale inflatsiooni tasemele uue potentsiaalse tootmismahuni punktis B Ja nüüd kui pakkumine on kasvanud, siis see tähendab, et läbi majandusliku ringkäigu see suurem kogutoodang teiseneb majapidamistele suuremaks tuluks. Toodang müüakse maha
b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
intressimäär on madalam kui ex ante reaalne intressimäär 39. Hüperinflatsiooni lõppemise tingimustes suureneb reaalraha kogus, sest oodatava inflatsioonimäära alanemine alandab nominaalset intressimäära ja see omakorda tõstab nõutava reaalraha kogust, mis võimaldab reaalsel rahapakkumisel suureneda vaatamata hinnataseme stabiliseerumisele 40. Kui raha nõudlusfunktsioon on, siis raha tuluringluskiirus on konstantne, rahanõudlus ei ole seotud intressimääraga, raha tuluringluskiirus on võrdub 2,5 41. Klassikalise dihhotoomia kohaselt rahapakkumine ei mõjuta reaalnäitajaid, hinnatase ja teised nominaalnäitajad on määratud rahaturu tasakaaluga, on raha neutraalne 42. Enamik majandusteoreetikuid nõustub väitega, et klassikaline mudel sobib kõige paremini käsitlema pikka perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2
teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii
c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus
2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
(tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
................33 4.8. Fiskaalpoliitika pakkumispoolsed efektid.......................................................33 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA.......................................35 5.1. Raha olemus ..................................................................................................35 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine........................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal...........................................................................36 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon ................................................................................37 5.5. Rahapoliitika .................................................................................................38 6. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS .................................................................40 6.1
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub:
Select one: True False Question 12 Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse ( Complete AD, aggregated demand Mark 1.0 out of 1.0 ) kõvera nihkumist üles paremale. Select one: True False Question 13 Kogupakkumine langeb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk töötajad soovivad rohkem vaba aega elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima kütuse hind maailmaturul kasvab oluliselt tootmise efektiivistamine tõstab tootlikkust
a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d
Keskkonnapoliitika Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve. põlve Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas liitik mõistlikku õi tlikk tasakaalu t k l keskkonnakaitse k kk k it ning i muude d ühiskondlike ühi k dlik sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele. Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku: · maa maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele;
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Koll
on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud.
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan
• Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP-
Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind.
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
· Rent tasu tootmistegurite kasutamise eest · Intressid tasu raha kasutamise eest · Kasum ettevõtte omanike tulu. Jaotatakse kaheks: korporatiivne kasum ja mittekorporatiivne kasum(väikeettevõtted, osalsuühingud). · Amortisaator seeon osa kaupade tootmiskuluse, seeon summa, mille võrra seadmed aja jooksul oma väärtust kaotavad ning see summa kulutatakse, et kapitalivaru oleks muutumatu. · Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majadnusliku aktiivsusega. Eestis on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Nad ei sisaldus kuskil mujal sellepärast nad liidetakse, sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
