Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E
a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c
linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis i kkoosnevad
a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust
riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades RKP lõpptoodang luuakse riigi residentide poolt (pole oluline kas asuvad riigi majandusterritooriumil või väljaspool) RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e. momentsuurus nt kui palju õpilasi on prgusel hetkel klassis Esmased netosissetulekud ehk netotulud välismaalt Yf on teistest riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud. Esmasteks tootmistegurite omanike netotuludeks (netosissetulekuteks) on · palk koos sotsiaalkindlustusmaksudega, · tootmise ja impordi maksude ja subsiidiumite vahe, · omanditulud. RKP ja SKP eripärad: jooksvad turuhinnadvõivad olla kõrgemad või madalamad hüviste tegelikust hinnast (ja omahinnast) RKP-s ja SKP-s arvestatakse ainult lõpptooteid ja teenuseid; koguprodukti arvestusse ei kuulu tootmisprotsessis kasutatavate
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja
e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c
tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) osa oma sissetulekutest otseste maksudena (Td). Peamised otsesed maksud on ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Lisaks peavad ettevõtted maksma veel kaudseid makse (Ti), näiteks tubakaja alkoholitoodete aktsiisimaksu. Maksud on erinevate inimeste jaoks erisuguse suurusega. Kellel on suurem sissetulek, see maksab absoluutsummas rohkem makse kui madalama sissetulekuga inimene. Kaudsete maksude puhul tuleb silmas pidada, et ettevõte on need toote hinna sisse lülitanud ja järelikult maksab selle maksu kinni tarbija.
d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
* Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1 Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine 3
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED
b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b
Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hind. Pika perioodi tasakaalupunktis kehtivad järgmised juhud: a) MR=MC täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol b) p=ATC täielik konkurents, monopolistlik konkurents c) MC=ATC täielik konkurents d) p=MC täielik konkurents e) p=MR täielik konkurents PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tööjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=MP*MR; MR=TR /TP Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MC=TC /TP= VC/ TP
firmasid. Vaikiv kollusioon on firmade salajane kokkulepe. Vastastikune sõltuvus on oligooolse turu tunnusjoon, kus ükskõik missuguse firma optimaalsed otsused sõltuvad teiste samade tegevusharu vastavatest otsustest. HARJUTUS Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hinf Monopol toodab ATCmin kogust! Täielik konkurents MC=ATC; p=MC; p=MR PT 7 Intress tasu raha kasutamise est ja tema suuruse m''rab nominaalne intressimäär. Palk w tasu tääjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=(TR1-TR2) / (L1-L2) Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MRC=(TL1-TL2)/(L1-L2)
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil(tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil(oluline on , kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). Näiteks kui Eesti Vabariigi kodanik töötab teises riigis , siis tema töötasu arvestatakse Eesti RKP-s , aga ei arvestata SKP-s. Kui soovitakse SKP arvestuselt üle minna RKP arvestusele, tuleb lisada 16 välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (see tähendab, et antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP on selline, mille väärtus on arvutatud antud aastal kehtinud
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga;
Mare Randveer, TTÜ PAKKUMINE: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus) PAKUTAV KOGUS kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa PAKUTAV KOGUS ja HIND on VÕRDELISELT SEOTUD PAKKUMISE MÕJURID 1. tehnoloogia tase 2. vajalike ressursside hinnad 3. alternatiivkaupade hinnad 4. tootjate ootused 5. tootjate arv 6. maksud ja subsiidiumid NB!!! PAKUTAVA KOGUSE muutus kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Seda põhjustab hüvise hinna muutus PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus TURU ÜLEJÄÄK: suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse TASAKAALUHIND: hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad TASAKAALUKOGUS: nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused
torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. EKSAMIL : St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: tootmisressursside hinnad; tehnoloogia tase; tootjate ootused; tootjate arv; maksud. Kõverate kujunemine ja põhimõte 2.3 Turu tasakaalu joonis Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav
Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilise seoseid. Ringkäik on suletud süsteem kui sinna kuuluvad kodumajapidamised ja ettevõtted. Sellisel juhul on kapitali vahetud ainult nenda vahel. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamist ja ettevõtete tulutaset. Lisaks maksudele ja säästudele tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektroi kulutused. Kodumajapidamised ja ettevõted saavad avalikult sektroild tulusiirdeid, mis suurendavad kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Kui sisse ja väjavoog on samasuured on majandus tasakaalus. Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT
rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Turg Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Turu tasakaal
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
