toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada
6 8. 8-kuju 8-kuju tuntud ka kui ,,liivakell" on geneetiline kingitus. Reeglina on nii pikkus kui kaal kehaga sümmeetrias. Puusad ja rinnad on samasuured ning vöökoht ca 25cm kitsam. Sellist keha loetakse modellindluse ekspertide poolt parimaks. Sellise kehatüübi puhul on nii juurdevõtt kui kaalukaotus ühtlaselt jaotunud. Kardiotreening kardio peaks olema balansis jõutreeninguga. Igasugune kardio on sobilik, parimaks on mitmekesisus. Jõutreening Tegemist on parima kehatüübiga kulturismi/fitnessi jaoks. Balansseeritud treeningprogramm koos mitmekesiste harjutustega töötab hästi. Paljud leiavad, et treeningkava vahetus 6 8 nädala järel töötab hästi ning ka korduste vahemik on vahelduv. Ovaal-kuju Ovaal-kuju või ,,õuna-kuju" on keskmise pikkusega või lühem, suurte rindadega, peenikeste jalgadega ning rasv koguneb peamiselt keskossa.
.................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist.
piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras:
ülekaalulised, on tõenäoliselt ka kõik järeltulijad ülekaalulised, ei pea paika. "Meie uuring tõestab, et isegi neil, kel on kõrgem risk ülekaalule, saavad oma tervist parandada füüsilist koormust suurendades," ütles uuringut juhtinud teadlane Ruth Loos. (http://www.plosmedicine.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pmed.1000332) 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED Söö nii palju kui vajad Organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ning paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Kui aga
seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna
Väimela 2010 Tervislik toitumine Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajalikud. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: süüa tuleb vastavalt vajadusele,
Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist
tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid
• 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu. • 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. • 5. Söö rohkem kala. • 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid. • 7. Söö vähem suhkrut. • 8. Söö vähem soola. • 9. Joo piisavalt vett. • 10. Ära liialda alkoholiga. TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • 1. Söö vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. • 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. • 3. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb. Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. • 4. Söö mitmekesiselt.
1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami Kahe järjestikuse tunnikava Õpetaja tunnikava Tunnitüüp: uue materjali omandamise tund Teema: Tervislik toitumine Aine: Inimeseõpetus Klass: 5 a klass Tase: tavaklass Õpetaja: Eesmärk: · Tunneb tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga. · Omandab seda teemat haaravad mõisted Õpioskused: Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. Mõisted: Toiduained, toitained, toiduenergia, toidupüramiid. Õpilaste eelteadmised ja oskused: · Väärtustab oma tervist · Teab tervisliku eluviisi komponendeid. · Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus. · Oskab töötada grupis. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad jne), inimese õpetuse õpik ja töövihik 5
toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..............................................................................................
...............................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ...........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Rohke ja kestev ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust
Värskeid toiduaineid tuleb puhastada, et ei saaks nende vahendusel nakkushaigusi. Enne toidu valmistamist tuleb alati käsi pesta. Käte hügieen on eriti tähtis toore liha ja kana töötlemisel. 4.2 Tasakaalustatud toitumine Igapäeva menüü peab sisaldma kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid, mida laiem on toidu valik, seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid. 4.3 Mõõdukus Toitu tuleb tarbida parajas koguses. Tuleb olla ettevaatlik selliste toitude liialdamisega, mis sisaldavad palju suhkrut ja rasva! 4.4 Vastavus vajadusele Toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega. Inimeste energiavajadus on erinev.Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda toiduga saadakse. 5.Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök 5.1 Hommikusöök Hommikusöök peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis katavad veerandi energiast, mida inimene päevaks vajab. Hästi sobivad:
Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja
normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Energia Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest Valgud Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Valkude funktsioonid Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
juba aastakümneid (15). Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus; tasakaalustatus; mõõdukus; vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast
vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad
..............................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus..................................................8 2.TOITUMISPROGRAMM NUTRIDATA.............................................................10 3.ÜLEVAADE MINU TOITUMISEST DETSEMBRI KUUS 2014............................11 3.1. Päevane energiasoovitus ning tegelikkus...........................................12 3.1.1Koolipäev....................................................................................... 13 3.1.2. Puhkepäev................................................
Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300
keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett.
isegi, kui inimene elaks täpselt nii nagu peaks, tekviad inimese organismis ikkagi vead. Seda sellel tõttu, et pidevalt rakke ,,kopeerides" tekivad vead ning need mõjutavad meie organismi palju. Alati küll ei ole vead halvad, kuid siiski rakkudes tekkinud mutatsioonid ei ole meile normaalsed ning mõjutavad meie ainevahetust (Britannica). Lisaks on inimese ainevahetus peale vanuse mõjutatud muudest geneetilistest aspektidest, millest tulevad igasugused allergiad ning toitained, mida organism ei omasta, inimese aktiivususest ning ei saa kõrvale jätta ka mõtlemise olulisust. On juba teada tuntud fakt, et inimene suudab ennast haigeks mõelda ning sellele ei pea isegi kuidagi kaasa aitama. 4 Toitumise põhialused Rääkides baasist, siis see on see mida õpetatakse toitumisõpetuses. Inimene on oma hammaste ja soolestiku järgi segatoiduline loom
eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin.
......................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL................................................................................... 4 2.1 Tervislik toitumine ......................................................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud..................................................................................................................... 6 2.2.2 Süsivesikud............................................................................................................. 6 2.2.3 Vitamiinid...............................................................................
Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
