Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervislik toitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, portsjon, menüü, kaun, rasvad, soovitav, tervislikud, köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, toitumisharjumused, salat, küllastatud, aedviljad, kusjuures, teraviljad, pähklid, oodet, salatit, vähk, rasvhapped, omega, kanamuna, söömine, valid, toiduvalik, õlid, linnuliha, valikuks, hautatud, marjad, südamehaigused, kartul, kõrvits, seedimiserasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Rasvaseid juustusid, kreeme, jäätist, ka taimerasva baasil valmistatud jäätist jt rasvasest piimast valmistatud magustoite tuleks süüa harva. Siinjuures tuleb meeles pidada, et vähemrasvastes piimatoodetes on ka vähem vitamiini D. Toidusoovitustes on arvestatud nii südame-veresoonkonnahaiguste kui ka osteoporoosi riskiga ning soovitav on mõõdukas väherasvaste joogipiimatoodete ning väheses koguses madala rasvasisaldusega teiste piimatoodete (juust, kohupiimakreemid, hapukoor) tarbimine. Liikumise vajalikkusest on küll alati räägitud, kuid uutes soovitustes tunnistatakse kehaline aktiivsus möödapääsmatuks nõudeks. Toidusoovitused ei ole selleks, et võrrelda füsioloogia ja kliinilise biokeemia teadmiste põhjal iga toitaine omastamist ja vajalikkust. Toidusoovitused
Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögivilju ja puuvilju, sest need sisaldavad lisaks muudele kasulikele ühenditele ka näiteks vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks olema toores köögivili ja osa toorest köögiviljast on soovitav tarbida mahlana. · Puuvilju kaks klaasitäit peeneks hakituna või 400g 100%-list mahla, üks klaasitäis kuivatatud puuvilja või 3-4 keskmise suurusega puuvilja päevas. · Kaunvilju üks kuni poolteist klaasitäit päevas. · Täisteraviljaleiba 3 viilu, või siis selle asemel poolteist klaasitäit putru või helbeid, keedetud pastat või täisteri, või siis seitse supilusikatäit jahu või jahutooteid.
Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas:
......................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..................................................................................................lk 7-9 2.2 Näidismenüü ja minu menüü............................................................................lk 10 KOKKUVÕTE......................................................................................................lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................lk 12 LISAD LISA 1 Toidupüramiid...........................................................................................lk 13 SISSEJUHATUS
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju Toidupüramiid III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 Click to edit Master text styles ·
Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine
näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Esimesel astmel on teraviljasaadused ja kartul, mida on soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas. Sepikut ja leiba 4-7 portsjonit, kus üks portsion on 30g; kartulit võib tarvida 2-3 portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid,
spordiks jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist - kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360
uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda. Samuti uuritakse silmapõhju 10 ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring. 11 DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke,
kaalulanguse korral langeb veresuhkur ca 12 mmo/l. Teise tüübi diabeedi ravis ongi esikohal dieet ja füüsiline koormus-liikumine ja alles kolmandal kohal ravimid.Ülemine korrus aga võimalikult harva tarbitavaid toiduaineid. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem süüa soovitatavad toiduained. Igas rühmas on antud päevane soovitatav portsjonite arv. Portsjon on kindel toiduaine kogus, mille keskmine mass või maht sõltub eeskätt toidu energia- ja rasvasisaldusest. Toitumissoovitused Toiduenergia Vajame organismi elutegevuseks, kasvuks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja liikumiseks. Toiduenergiat saame põhiliselt süsivesinikest ja rasvadest. Energiat kasutame põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks ning toidu seedimiseks ja omandamiseks, mis on omakorda
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Toiduvaliku põhimõtted 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad, nid, jahu, kruubid, manna, riis salatikastmed, majonees, purgisupid Suurenda kaaliumi ja kaltsiumi hulka toidus Naised vajavad 3,1 grammi, mehed 3,5 grammi kaaliumi päevas.
Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks. Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik. Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid
Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist. Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest. Kastmed: tomatikaste, punase veini kaste, sauce hollandaise Tervisliku toitumise põhimõtted Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama elutegevuseks vajaliku energia ja kõik vajalikud toitained
.....................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL....................................................................................
Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka,
päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4
· 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades · Monoküllastamata rasvhapped
Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g
Kuidas vähendada rasva hulka toidus? Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10 15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaalse kehakaalu säilitamine kuuluvad lahutamatult tervisliku toitumise juurde. I põhikorrus Teraviljasaadused ja kartul 813 portsjonit päevas Nende osakaal peab päevasest menüüst moodustama kõige suurema osa. 813 portsjonist peab moodustama: leib, sepik 47 portsjonit 1 portsjon on 30 g · kartul 23 portsjonit 1 portsjon on 90 g · teised teraviljatooted: puder, makaronid, helbed 23 portsjonit 1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad.
aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis
.........................................................8 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik................................................................................................8 3.6 Lapsele vajalikud toitained.........................................................................................................9 3.6.1 Süsivesikud..........................................................................................................................9 3.6.2 Rasvad................................................................................................................................. 9 3.6.3 Valgud................................................................................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 11
TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas),
· Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool).
annaabi.ee 
