Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervislik eluviis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vererõhk, kehakaal, kolesterool, liigume, sööme, näidatud, väsimus, kõndimine, jooksmine, kodutööde, mängimine, ujumine, südamehaiguste, koostisosa, milleta, rakud, kartul, pasta, riis, teraviljatooted, piimatooted, jooke, riskifaktor, teguriks, suguvõsas, esinenud, kõrgvererõhutõbe, stress, veresuhkur, diabeet, pärilikkus, higistaminepõduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool
piisavalt tahet ja teadmisi. Juba väikesed, kuid tähtsad muutused toi- laual aitavad tervise parandami- dulaual annavad endast märku nii vereanalüüsi tulemuse kui keha- sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks
ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainuüksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraai. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada kätte kõik asendamatud aminohapped. Valguvajadus sõltub kehakaalust. Täiskasvanud inimese päevase valguvajaduse arvutamiseks (grammides) on pakutud välja valem, mille kohaselt tuleb kehakaal kilogrammides korrutada 0,8-ga. Näiteks 60 kilo kaaluv inimene vajab selle arvutusreegli kohaselt päevas 60 x 0,8 = 48 g valke. Tavatoiduga saab inimene aga enamasti umbes kaks korda rohkem valke kui keha tegelikult vajab. Suuremas koguses valke vajatakse vaid teatud eas ja teatavates olukordades: noorukiiga, rasedus, imetamine, jõutreening, vanadus, AIDS, vähktõbi jms. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega.
asp 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Teist tüüpi diabeet algab sageli märkamatult ja selle areng on aeglane, võttes vahel aega mitu aastat. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi
Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti. II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi.
Normaalseks üldkolesteroolitasemeks täiskasvanu organismis loetakse kuni 5.0 mmol/L Söö iga päev midagi 5 põhigrupist, joo vett, Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Vaidlen vastu sellele pm.. Kõrgvererõhu- ehk hõpertooniatõbi tekib siis, kui arteriaalse vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja diastoolne suurem kui 90 mmHg. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu.
C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea preparaatidele (insuliini sekretsiooni soodustavad) Insuliinravi Vajalik Vaid insuliini reservi ammendumisel DM perekonnas + ++ Surma põhjused Neeru kahjustus, südame, Südame ja veresoonte
9. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. 10. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin - kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60- 75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Söö hästi, siis tunned end hästi Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Paljusid toiduaineid me ei ole võimelised nägema, haistma, maitsma. Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi
seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned. B-rühma vitamiinid osalevad toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome ja närvisüsteemi stabiilsuse. Nende puudusel tekkib väsimus, unetus, närvilisus ja närvipõletikud. Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad. Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist. Selle defitsiidil langeb töövõime, tekib stress, kaob isu ja vastupanu haigustele. Parimateks allikateks peetakse värskeid puu- ja köögiviljasid, eriti mustsõstar, tsitruselised, melonid, tomatid, maasikad ja apelsinimahl.
Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Haigestumise variandid: Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20%
Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et vanemas eas (alates 60-ndast eluaastast) on lämmastiku tasakaalu säilitamiseks vaja rohkem
lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et vanemas eas (alates 60-ndast eluaastast) on lämmastiku tasakaalu säilitamiseks vaja rohkem
liikumist. Veresoonte ummistumine tekitab suuri probleeme inimese organismis ning seisund võib muutuda eluohtlikuks, tekitades infarkti. Aitab oma toitumise kontrollimine. Jälgima peab, et sööks lahjat liha; eelisttud on linnuliha punasele lihale; süüa rohkem kala; mitte liialdada munade, juustu, täispiima jms; piirata sokolaadi, kookide ja küpsiste söömist; vältida toidu praadimist ning kasutada toiduvalmistamisel taimeõli (Ibid). Inimesi piinab ka selline häda nagu kõrge vererõhk mida esineb rohkem vanematel inimestel. Üheks kõrge vererõhu põhjuseks on liigne soola tarbminine. Kõrgele vererõhule aitab kaasa kõrge kolesterooli tase veres ning stimulantide kasutamine, nagu kohvi ja ravimid. Kõrgest vererõhust aitab jagu saada toidu mitte soolamine enne ja pärast toiduvalmistamist ning ka valmistoitudest hoidumine, kuhu on parema säilimise tagamiseks sool juba lisatud. Samuti on oluline säilitada madal kolesterooli tase veres (Ibid).
ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused)· sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud). Kurnavatel stressi perioodidel võivad ägeneda nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte
vaevuseid ei põhjusta. 9.1 Riskifaktorid ja ennetamine Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt. suitsetamine) on kontrollitavad. · Suitsetamine tõstab neeruvähki haigestumise riski ning on sõltuvuses sellest kui palju ja kui pikalt suitsetatakse. Risk väheneb olulisel määral kui suitsetamine lõpetada. · Kehakaal ülekaal tõstab neeruvähki haigestumise riski. · Töökeskkond mitmed uuringud on näidanud, et kokkupuude teatavate kemikaalidega suurendab neeruvähi tekkeriski nt. asbest, kaadmium (teatud metall), osad herbitsiidid, benseen ja orgaanilised lahustid (eriti trikloroetüleen). · Pärilikkus neeruvähk võib olla põhjustatud mõningatest haruldastest pärilikest haigustest. · Perekondlik haigestumus lähisugulasel (vanemal, õel-vennal) on avastatud
tüdrukutest (3: 51). 6 2.TOIT JA TERVIS Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid-süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele. See on oskus, mida peab õppima. (5: 4) Tänapäeva Euroopas on kuus seitsmest kõige olulisemast enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme-joome ja kui palju me liigume (1: 9). Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine
OLE IKKA TERVISLIK JA TUBLI LAPS! SINU ÕPETAJA LIZETT 23 MÄNGUD 24 ,,Arutame koos!'' VAHENDID: Õpetajal Õpetajal peavad olema varem ettevalmistatud pildikaardid on lisade lõpus kile sees Pildikaartide autor on Liisi Ruuven 10 a. MÄNGUKÄIK: Laps Lapsed võtavad paaridesse või kolmestesse rühmadesse ning arutavad õpetaja näidatud pildi üle. Nad peavad meelde tuletama, et mis seoses selle pildiga neil tervise nädalal käsitletud teemadest välja tuleb. Seejärel kui rühmas on arutletud, ütleb iga rühm ühe mõtte, mis neil meelde tuli ning nii teiste piltide puhul. Õpetaja Õpetaja võtab pildikaardid ühekaupa välja ja näitab neid lastele. Kui lapsed on ära arutanud ja ära vastanud, mis neil meelde tuli, siis õpetaja lisab ka omalt poolt midagi, kui
respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine,
. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne - steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
- Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Ergutab mõttetegevust - Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski 3 Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab? Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast
maksa põrna või luuüdi haigused. Rauapuuduse sümptomiteks on kahvatu nahk, depressioon, pearinglus, ärrituvus, kehatemperatuuri regulatsioonihäired jm. Rauapuudusest tingitud kehvveresus e aneemia on enamlevinud toitainete vaegusahigus maailmas. Liigtarbimine Rauapreparaatide liigne tarbimine põhjustab organismis vaba raua osakaalu tõusu, mis võib tekitada oksüdatiivseid kahjustusi. Liigse rauatarbimise sümptomiteks on peavalu ja pepööritus, väsimus, verine kõhulahtisus, tugev iiveldus, verine okse ja alakõhuvalud. Võib tekkida rauasalvestustõbi e. hemokromatoos raua krooniline kuhjumine maksa, mille tagajärjeks on maksatsirroos ja kasvajad. Rauda on vaja: · vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis st. ta osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, · on paljude ensüümide koostises,
o Keskmise raskusega töö- 2800 3000kcal o Raske töö 4000kcal "Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks Rasv, rasvarikkad toiduained ja rikka rasvaga valmistatud road Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane (rasv, kolesterool jm), paneeritud road (snitsel) Alkohol Spordialadel erinev energiakulu · Erinevatel spordialadel 3000....12000kcal o Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal
näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse. Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks.
Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi. Sünnil vatsakeste seinad ühepaksused, hiljem muutub vasaku vatsakese sein paksemaks. Neljandaks elunädalaks langeb kopsuarteri rõhk normaasele tasemele, enne on kõrgem. Esimesel eluaastal südame kaal kahekordistub. Arterid ja veenid venivad välja koos kehapikkuse kasvuga. Koos vasema südamepoole jõu ja tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist
rütm, et päeva esimene toidukord on lõunal ning teine õhtul (suurtes kogustes ning kõike läbisegi) - selline käitumine tekitab alarmi seedenäärmetes. Pärast pikka pausi sööma hakates suurendab vere juurdevool seedeelunditesse järsult, kõhunäärmes võib tekkida turse. Nii kurnatakse ka pankreases insuliini tootvad rakud. Vähemkvaliteetne insuliin aga osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka põhjus, miks liiga suurte söögivaheaegade puhul kehakaal suureneb. Hommikusöök peaks jääma ajavahemikku 7.00-8.30. Esimene põhireegel: hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidusüsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa sellest just hommikusöögiga. Olenemata sellest, kas inimene teeb füüsilist või vaimset
· annavad toiduenergiat: 1 g rasva = 9,3 kcal, · nad on asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas, · nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning samaaegselt soodustavad nende imendumist, · võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest, · fosfatiidid ehk liitlipiidid, mille koostises on peale rasvhapete ja glütserooli lämmastikalused ja fosforhape, kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes · kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ning Dvitamiini sünteesiks organismis Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid.
2. hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a. energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse: 1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist).
C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla: a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine. Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse 1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist). 2
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
2 7. Kolm korda nädalas, kasvõi ainult 20 minutit päevas, pühenduge kehakultuurile. Mõned spetsialistid soovitavad aeroobseid harjutusi: sörkjooks, ujumine, jalg- rattasõit jms; teised soovitavad tegeleda raskejõustikuga või sooritada äkilisi liigutusi. Enamus on aga nõus sellega, et igapäevane pooletunnine hoogne kõndimine on suurepärane ja universaalne harjutus. 8. Pidage kinni isikliku hügieeni reeglitest. 9. Püüdke alati säilitada emotsionaalset tasakaalu tegutsemise abil, mitte vastureaktsiooni abil. 10. Vältige äärmuslikke temperatuure. 11. Jagage selgitusi oma kodustele ja sõpradele. Teades, et kaugeltki mitte kõigile ei maitse toores taimetoit, mida propageerib loomulik hügieen, tõi doktor Selton välja mõned süsteemi osad, mis puudutavad
Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust. ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest põhilised toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on
Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda.. Soovitav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus pole võõrkehi ja need eemaldada. ELUSTAMINE 1. Südameseiskuse tunnused · Teadvus puudub · Vererõhk pole mõõdetav · Arteritel pole tunda pulssi Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks: · Vereringe seiskus · Pulsi puudumine · Nahavärvuse muutused · Teadvusetus · Agonaalne hingamine, hiljem hingamise lakkamine · Pupillide laienemine (ei ole absoluutne sümptom)
annaabi.ee 
