*II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult etnilisi, rassilisi või religiosseid üksuseid. *industrialiseerumine- tööstus ja ehitus arenesid ning see tõi kaasa elukvaliteedi paranemise *linnastumine- inimesed kolisid maalt linna ning elutingimused paranesid. c) Millised on olulisemad surmade põhjused? *vaesus, nälg, vee puudus *halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus? *tervishoiukorraldus / arstiabi kättesaadavus *majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused *elatustase e) Millal oli viimase kümnendi jooksul Eestis viimati positiivne iive ja millised võiksid olla negatiivse iibe põhjused?
vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaolu · Palju sõltub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele SÜNDIMUS SUREMUS Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis SURMA PÕHJUSED Arengumaades: Arenenud riikides: · Sõjad · Südameveresoonkonna · Vee puudus haigused · Nälg · Vähk · Õnnetused SUREMUS
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda).
Laste eest hoolitsemine nõuab palju materiaalseid vahendeid ja jõupingutusi. Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused
Series on immigrantide arv! Vaata lk. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do? tab=table&init=1&language=en&pcode=tps00177&plugin=0 Kirjuta kolm valdavalt tõusva emigratsiooniga riiki: Eesti, Iirimaa, Hispaania Millistes riikides on väljaränne vähenenud, nimeta neid riike: Saksamaa. Austria, Slovakkia. Mis soodustab migratsiooni? Nimeta 3-5 tõmbe-ja 3-5 tõuketegurit.(õp.lk.23) Tõuketeguriteks võib olla tööpuudus, sõda, halb tervishoiukorraldus ja muu selline- Tõmbeteguriteks võib olla aga kõrgem palk ja paremad karjäärivõimalused, heaoluühiskond, rahulik ja turvaline elukeskkond ja muud. Kas kokkuvõttes võiks immigratsioon olla positiivne? Ja võib küll oll.
· traditsioonid ühiskonnas · naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 2. Sündimuse üldkordaja - aasta jooksul sündinud laste arvu suhe aasta keskmisesse rahva arvu (väljendatakse promillides tuhande inimese kohta). 3. Suremus - aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul (väljendatakse promillides tuhande inimese kohta). Suremuse tegurid: · vaesus · halb tervishoiukorraldus · arstiabi kehv kättesaadavus · ebaterved eluviisid · haigused 4. Suremuse üldkordaja - aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe keskmisesse rahva arvu (väljendatakse promillides tuhande inimese kohta). 5. Ränne ehk migratsioon - inimeste alalise elukoha vahetus. Eristatakse välis- ja sisserännet. Enamasti vahetavad inimesed elukohta vabatahtlikult, kuid vahest ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma. Seda nim. sundrändeks (põhjusteks:
a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6
Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja (surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004. Suremust suurendavad: · Vaesus · Looduskatastroofid · Õnnetused · Halb tervishoiukorraldus · Arstiabi kehv kättesaadavus · Ebaterve eluviis Surma põhjused : · Arengumaades: Sõjad Vee puudus Nälg Keskmine eluiga · Arenenud riikides: Ebaterved eluviisid Keskmine eluiga Südameveresoonkonna haigused AIDS Vähk Õnnetused Vägivald (Joonis 5. Suremuse üldkordaja) Tervisepoliitika on institutsioonisisene (eriti valitsuse) otsus või protseduur, mis määratleb
Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv Halb tervishoiukorraldus Naiste vanus sünnitamisel Arstiabi kehv kättesaadavus Religioon Ebatervislikud eluviisid Pereplaneerimise võimaluste Südameveresoonkonna haigused olemasolu Kooselu traditsioonid Õnnetused Traditsioonid ühiskonnas Surmatoovate haiguste levik Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused, vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks st elutingimused
5. Vähem arenenud riigid ehk lõuna riigid Majandus vähearenenud; suur hõive põllumajanduses; rahvastik on dem. Ülemineku etapis; keskmine eluiga madal; haridustase madal, paljud kirjaoskamatuid. 6. Sündimust mõjutavad tegurid Viljakas eas naiste arv; majanduslikud võimalused; haridustase; usulised tõekspidamised; kooselu traditsioonid; väärtused. 7. Suremust mõjutavad tegurid Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad; halb tervishoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebatervislik eluviis; õnnetused, vägivald; surmatoovad haigused. 8. Demograafiline üleminek ehk siire Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. Maailma rahvaarv kasvab kiiresti, kuna suur osa arenumaid on demograafilise ülemineku etapis, kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive suur
See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.
RAHVALIIT peab tervishoiukorralduses esmatähtsaks rahva tervise kaitset, arstiabi kättesaadavust igas Eestimaa paigas ja kõigile inimestele. Riigieelarvest eraldamevälislaenudele toetudes tervishoiuinvesteeringuteks vajalikud vahendid, suunates ravikindlustuse raha haiguste ennetamisele, arstiabile ja soodusravimitele. Selle tulemusel lühenevad ravijärjekorrad ja paraneb ravimite kättesaadavus. RAHVALIIDU juhtimisel ehitatakse üles kompleksne tasakaalustatud tervishoiukorraldus, mis parandab oluliselt arstiabi kättesaadavust ning tõkestab epideemiate, eelkõigeaidsi levikut. RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli haigekassa rahakasutuse ja palgapoliitika üle. Tervishoiukorralduses seame eesmärgiks haigete, mitte ametnike heaolu. RAHVALIIT tagab igale inimesele elukohajärgse perearsti ja eriarsti vastuvõtu ning võtab ravijärjekorrad range kontrolli alla. RAHVALIIT seisab arstide ja õdede palga tõstmise ja tarifitseerimise eest. Meditsiiniõdede
vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid: vaesus ebterve eluviis halb tervishoiukorraldus halb arstiabi kättesaadavus suremus sõltub: südameveresoonkonna haigused vähk hingamisteede haigused vägivald, õnnetused vee ja toidu puudus sõjad 5. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe. Oska analüüsida rahvastiku püramiidi ja seosta demograafilise ülemineku etapiga. Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp- omane agraarühiskonnale, suur ja
protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele. · Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus). Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. 3. Demograafiline üleminek- nii sündimus kui ka suremus muutuvad aegade jooksul. Kõige suuremad muutused toimuvad demograafilise ülemineku käigus, kui traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(mida iseloomustab kõrge sündimus ja suremus) asendub kaasaegse põlvkondade
Veel ka: Hiinast Ameerikasse või Austraaliasse (rikkamatesse kohtadesse). Paadipõgenikud Lõuna-Euroopa riikidesse. Tõmbetegurid: töövõimalused, kõrgem palk, heaoluühiskond, mainekas ülikool, arstiabi, rahulik ja turvaline elukeskkond, demokraatlik ühiskond, paremad võimalused pere luua, soodne kliima Tõuketegurid: tööpuudus, vähesed karjäärivõimalused, halvad elamistingimused, hariduse mitterahuldav kvaliteet või puudus, halb tervishoiukorraldus, sõda, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine, halvad abiellumisvõimalused, looduskatastroofid 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; . Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Negat lähteriigile tööjõupuudus, ajude äravool
varkakult tööle. · Kaasaegses ühiskonnas - abiellumine, seks ja lastesünd ei ole enam nii selgelt seotud. Rasedusi ja laste sündi planeeritakse. Lapsi on peres vähe. Lastele oluline haridus ja nendega koosveedetud aeg. Kaasaene ühiskond · PEREPOLIITIKA ; Kaasaegsetes riikides sõltub palju kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus · Vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis · Lapseiga on tänapäevani ohtlik. · Maailma vaesemates riikide nt Sierra Leone, Bangladesh, Ida-Timor, sureb iga viies laps enne kuueaastaseks saamist. · Arenenud riikides on see tõenäosus umbes 40korda väiksem. Surmapõhjused Mõned riigid: · Sõjad · Veepuudus · Nälg Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused(eriti noormeestel)
maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6
*Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus *viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis *kooselu traditsioonid *halb arstiabi kättesaadavus *väärtused elus ----Arenenud riikides--- *traditsioonid ühiskonnas *südameveresoonkonna haigused *naiste/meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu *vähk
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5
13 muutusi, mis muudaksid turu toimimise paremaks. Tervishoiu turule on iseloomulik asümmeetria, turg ei ole kunagi täielik ning on suunatud tervise tootmisele ja tarbimisele. Tervishoiuturgu kontrollib riik, kes jälgib, et ressursid oleksid tasakaalus, konkurents ei oleks ei liiga suur ega ka liiga väike. Oluline on ka jälgida, et tervishoiuturul töötavad inimesed oleksid litsentseeritud ja arstiabi oleks professionaalne. Terviseökonoomika ning tervishoiukorraldus on olulised igas riigis ning Euroopa Liidus on iga riigi ülesanne tagada oma elanikele võrdne ja hästi toimiv tervishoiusüsteem. Uuendused ja muutused peavad alati olema suunas, mis võtab arvesse ühiskonna nõudmisi ja vajadusi. 14 Viidatud allikad 1. Alben, M. 2013. Eestis töötus madalam Euroopa keskmisest- Raamatupidaja (Äripäeva lisa). 14.02.201 2. Amos, M. Põhiseaduse §28 ratio legis. Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www
13 muutusi, mis muudaksid turu toimimise paremaks. Tervishoiu turule on iseloomulik asümmeetria, turg ei ole kunagi täielik ning on suunatud tervise tootmisele ja tarbimisele. Tervishoiuturgu kontrollib riik, kes jälgib, et ressursid oleksid tasakaalus, konkurents ei oleks ei liiga suur ega ka liiga väike. Oluline on ka jälgida, et tervishoiuturul töötavad inimesed oleksid litsentseeritud ja arstiabi oleks professionaalne. Terviseökonoomika ning tervishoiukorraldus on olulised igas riigis ning Euroopa Liidus on iga riigi ülesanne tagada oma elanikele võrdne ja hästi toimiv tervishoiusüsteem. Uuendused ja muutused peavad alati olema suunas, mis võtab arvesse ühiskonna nõudmisi ja vajadusi. 14 Viidatud allikad 1. Alben, M. 2013. Eestis töötus madalam Euroopa keskmisest- Raamatupidaja (Äripäeva lisa). 14.02.201 2. Amos, M. Põhiseaduse §28 ratio legis. Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www
Palju sõltub perepoliitikast, sellest kui võrdsed on lastega ja lasteta inimeste võimalused. Abiellumine ja laste sünd pole nii seotud, paljud ei abiellu ega sünnita kunagi lapsi. Laste arv peres on väiksem, sest nende eest hoolitsemine on kulukas, samuti pööratakse rohkem tähelepanu haridusele ja laste mitmekülgsele arengule. Viljakus langeb tervistkahjustavate eluviiside ja keskkonna saastatuse tõttu. Suremus: Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, meditsiini kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis, vaesemates riikides sõda, nälg, veepuudus. Eri riikide suremust võrraldakse keskmise eluea alusel. Tegurid arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. Arenguriikides: seal on AIDS väga levinud ( kuid nüüd tegelt juba mujal ka) Seal, kus vanurite osatähtsus on suurem, on suurem suremuse üldkordaja (ehk surmade arv 1000 elaniku kohta), seal
kasvatamiseks 18 Sündimuse üldkordaja on arv mingis piirkonnas või riigis Sündide 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 ) 19 Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides) 20 Suremust mõjutavad tegurid: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21 Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist see on kaheosalinekoosseisu tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi
Naised said sealt peavarju ja mida seal tehti? rahukohtud? meeleparandust. Pühavaimu seek Tallinnas aastast 19. juunil 1925. aasta vastuvõetud 1334, Jaani seek (Püha Johannese hoolekanne sätestas. Kogu sotsiaal- leprosoorium) aastast 1237 ja tervishoiukorraldus hakkas 44. Kes vastutas Tallinnas, seekidest said inimesed toimuma hoolekandeseaduse, hoolekande korraldamise eest rahvatervise seaduse ja vastavate ENSV-s? peavarju ja tasuta toitu. määruste alusel. Ministeeriumisse Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist loodi riiklik hoolekandenõukogu,
Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. 2.3 Demograafiline üleminek Sündimuse ja suremuse seaduspärasusi kirjeldab demograafilise (siirde) teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja
Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub inforiikide hulka, kus nii ülemkihi kui ka kesk- ja töölisklassi inimestel on nii aega kui raha. Seal on palju äriteenuseid, meelelahutustööstuseid ning sotsiaalteenuseid. ÜRO inimarengu
Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Kooselu traditsioonid Väärtused ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid: Arengumaades: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Surmatoovad haigused Arenenud maades: Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald b. Analüüsi kahe etteantud riigi ekspordi ja impordi struktuuri. Kummal riigil on stabiilsem sissetulek? c. Kaardi tundmine 5. a. Rände põhjused ning liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas.
Laste eest hoolitsemine nõuab palju materiaalseid vahendeid ja jõupingutusi. Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Demograafiline üleminek Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga
linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus
Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide
kultuuri kõrval ka tema sotsiaal-majanduslik taust ja ühiskondlik staatus (Allaste jt 2005: 87). Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja epideemiatõrje koolides. Oma töö kohta 10 esitati kord aastas aruanne (Gustavson 1979: 74-77). Liikudes meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalse mudeli poole, toetub koolitervishoid muutunud paradigmale, kus on kindla koha omandanud haiguste ennetus ja tervise edendamine
pramstusmaal avastati ka et vaestes rajoonides on suremus suurem ja peab hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ja sellest lähtuvalt tehti ümber vaesteseadused. hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele
Loodi Linnade Tervendamise Ühing (1840), mitmed statistikaseltsid ning Londoni Epidemioloogiline Ühing. Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli
tänapäeva Euroopas. Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised muuhulgas püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist solidaarsust. 52 · Niisiis pääseb ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). · Saksamaal kujuneb 18.-19. sajandi vahetusel välja aga politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei (Johann Peter Frank), st, et nö "ülevalt poolt" riigi tasemelt, surutakse elanikkonnale peale teatav maksu- jm reeglistik. Riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883 a alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. 1911 Inglismaal
lugeda kriitiliseks teabeks. Riiklikult ohtlikud on .ee-lõpuga domeenide haldamise vastu suunatud rünnakud [46, lk 10]. Tulekahju või plahvatusega seotud hädaolukord on suure tõenäosusega sündmus, mis põhjustab raske või väga raske keskkonna- ja majanduskahju ning millega võivad kaasneda väga rasked tagajärjed inimeste elule ja tervisele ning elutähtsate valdkondade toimimisele, nagu näiteks keskkonnakaitse, tervishoiukorraldus, kultuuriväärtuste korraldus. Kuna tulekahju ohustab ka kultuuriväärtusi hoidvaid asutusi, on reaalne oht kultuuriväärtuste või neid säilitavate hoonete osaliseks kahjustamiseks või täielikuks hävimiseks [46, lk 18-19]. Loodusõnnetuse korral võib olla ohustatud elanikkond, kes asub ekstreemse loodusnähtuse esinemise kitsas piirkonnas (torm), kuid ohustatud alaks võib olla ka kogu riigi territoorium (kuumus, külm). Tormid ja üleujutused võivad põhjustada
tagajärgede likvideerimine; tööpuuduse minimeerimine; inimeste haigestumistele ja epideemiatele reageerimine; tootmisalaste õnnetusjuhtumitega seotud tegutsemine; sisevääringu stabiilsuse tagamine. II Ühiskondlik infrastruktuur liikluskorraldus ja side; kommunikatsioonid ja nende varustatus; energiaga varustatus; tervishoiukorraldus; hariduskorraldus; kultuurikorraldus. 19 III Keskkonnakaitse maa hoidmine ja hooldamine; vee ja õhu puhtuse tagamine; looduskasutuse korraldus; taime- ja loomariigi säilitamine; mürapiirangute kindlustamine; toiduainete puhtuse kindlustamine jms. IV Hoolekanne laste arengu soodustamine;
3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: pädevusse kuulus - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus)
annaabi.ee 
