Harva võib esineda, et suvel tekib tuuletõmbus kuna klassides on umbne. See võib tuua esile haigestumisi. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid. Suvel tuleks silma peal hoida ventilatsioon ja pidevalt seda süsteemi jälgida. Tulekahju ohuteguri puhul on samuti oht tervisele ebatõenäoline kuna suitsuandurid on paigaltatud vastavalt seadusele. Tervisekahjustusi see endaga kaasa ei too kui jälgida kord kuus nende toimimist. Vastuvõetav risk ei nõua lisaabinõude rakendamist. Kukkumisohu puhul on vastuvõetav risk, kuna trepidel kõõlumisel võib libastuda ja kukkuda kuid keegi seda olukorda vältida ei saa. Üldiselt koolimajas ohte ei varitse, näiteks katkiseid treppe pole esinenud. Lisaabinõude rakendamist ei nõua, kuid tuleks ka seda jälgida sest tervisekahju oleks sellise õnnetuse puhul suur, isegi ohtlik(surm, luumurrud, vigastused)
PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED MK13-TE2 Püsivad orgaanilised saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda
polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. PLASTMASSID Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks. Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on
temperatuur 9K(Soojuskiirguse ... 2008:16). Esimese astme põletuse korral on nahk saanud kahjustada pinnapealselt, mida iseloomustab punetav kuiv nahk. Teise astme põletushaavade korral on kahjustunud epiderm, mille tagajärjel tekivad tumepunasele nahale villid. Kolmanda astme põletus kahjustab derma kihti. Põlenud kuiv nahk ei ole tundlik ning on valget, kollast või musta värvi.......5 Teise ja kolmanda astme põletushaavad võivad tekitada väga raskeid tervisekahjustusi. Nende ravimiseks on reeglina vaja vigastatud erihaiglatesse paigutada. Paljudel juhtudel võivad soojuskahjustused põhjustada surma (Soojuskiirguse ... 2008:13).................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8
Ergonoomia Ergonoomia on teadus, mis uurib tervislikke eluviise, tervislikku töökeskkonda ja tervislikke töövahendeid. Ergonoomia on aktuaalne mitte ainult töökohtades, vaid ka igapäevaelus. Ergonoomiliselt töötades suudab inimene olla kaua terve ja töövõimeline. Töökoha kujundamine · Tööandja kujundab ja sisustab, et vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime · Töötaja seab töökoha nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline · Tööpäeva jooksul muutub töövõime · Väsimus on organismi füsioloogiline pidurdusseisund, mis väljendub väsimustundena · Väsimus võib olla füüsiline või vaimne · Füüsilist väsimust aitab leevendada vaimne tegevus ja vastupidi Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine
Riskihindamine on nii tööohutuse kui ka töötervishoiu mõttes ülimalt oluline. Olles töötanud mitmel töökohal, olen tähele pannud ka märgatavaid töökeskkonna erinevusi. Kuigi teenindusvaldkonnas töötades ei pruugi esineda väga olulisi riske, siis mõningaid võib ikkagi leida. Töötades restoranis teenindaja on pidevalt tarvis köögist laudadesse viia taldrikuid, mis on aga alguses väga kuumad. See võib aga paljakäsi viies tekitada tõsiseid põletushaavu või muid tervisekahjustusi. Olles töötanud kahes erinevas restoranis, olen saanud ka erinevate kogemuste osaliseks. Ühes restoranis taolise riski ennetamist sooritatud ei oldud, mis muutis aga töötamise väga ebameeldivaks ja piinarikkaks. Teises restoranis olid aga taldikute kandmiseks spetsiaalsed kindad, mis ennetaksid põletuste või muude kahjustuste saamist. See näitab, kuidas ühes kohas on tegeletud riskihindamisega ja teises mitte. Omakorda mõjutab see aga töötajate
rakendada. Soovitav otsida alternatiivlahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks. Riskianalüüs 5 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi
Samuti saan ka väita, et referaat oli kirjanduslikult korrektne ja viisakas. Tekst on liigitatud aga puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on eestlaste haridustase, sportlasi on meil häid, ilus loodus ja sõbralikud inimesed. Halbadeks külgedeks nimetati liigset alkoholi ja suitsutarbimist ning mõnuainetest põhinevaid õnnetusi ja tervisekahjustusi. Aga ma kipun arvama, et see palju inimesi Eestis elab ja mis keelt eestlased enamjaolt valdavad ning kliima ei kujunda nii palju Eestit kui näiteks inimeste teod, saavutused jms. Referaadis pole räägitud ajaloost, kultuurist, eestlaste kommetest läbi aegade. Need kolm moodustavad ka väga suure osa Eestist, tänu sellele on kujundatud ning kujundame Eestit väga palju meie endi näoks. Ajalugu, kultuur ning kombed on need,
kiirguse tuntuim ja praktilist kasu toov vorm on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse. Kuid siiski on juhtunud tuumaõnnetusi, kus on loodusesse paisatud palju radioaktiivseid aineid. Eestis võivad kahjulikuks muutuda punktkolded prügimägedel ja teistes kohtades. Kiirguse mõju tervisele: Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib määrata kiiritusdoosi abil. Mida vähem kiiritust inimene saab, seda vähem tekib rakukahjustusi. Kui kahjustused ei parane, siis rakk hävineb. See pole veel ohtlik, sest inimese organismis hävineb vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines ja see
Kuupäev: Nimi: Oliver Saare 06.05.2014 Kellaaeg: Raskuste Käsitsi teisaldamine Kursus: MATB 16:00 Variant 10 Tööohutuslikkuse vajadus Antud töö vajaks riskiabinõusid. Kui töötaja seda sooviks , siis tal on õigus seda ka küsida. [§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine Riskihinne oli 24, see tähendab, et see kuulub riskitaseme teisse gruppi(Riskihinde vahemikku 10-25)
elule. Mitmekorru- Elamine Gaasi ja Tulekahju Majad, maja Maja elanikud 4 1 3 5 3 B Põlengu või elanikud võivad saada plahvatuse käigus selised majad gaasiseadmet tervisekahjustusi või võib hävida üks või mitu korterit ning ka hukkuda e kasutamine elanike. Ka elanikud
4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 5. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 8. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 9
Nende arust peaks siis tegema bussijuht, kes pidanuks kontrollima, et videomakk on korralikult kinni. Kuid ka bussijuht võib öelda, et inimene viibis seal, kus ta ei tohiks viibida. Lisaks ütles firma juht, et kõik pretensioonid tuleb esitada kirjalikult kahe nädala jooksul, kuid neil pole sellest mingit kirjalikku märki. Olulised faktid Õpetajale kukkus videomakk pähe ja ta sai tervisekahjustusi. Õnnetus juhtus sõitvas bussis, mis vedas lapsi. Õpetaja viidi esmaabisse ning sellele järgnes järelravi. Reisibüroo keeldub saadud tervisekahjustusi kompenseerimast. Huvilised Huvilised on kõik keda antud juhtum puudutab, või keda võiks puudutada, näiteks teised õpetajad, giidid ja reisijad kellega võiks samasugune situatsioon juhtuda. Käesoleval juhul on huvilised: Õpetaja Bussijuht Bussi-ja reisibüroo Lapsed Lapsevanemad Teised bussijuhid ja reisibürood
müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8
On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. LEIDMINE Looduses leidub Fluori ainult ühendeina Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID
ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutame toiduainete pakkimisel, peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel jne. Nii tööstuses kui argielus tekib hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikuks materjaliks. See annab majanduslikku kokkuhoidu ning vähendab ka looduse saastumist. Toime organismile Tervisekahjustusi on täheldatud dialüüsipatsientidel, nn dialüüsdementia, mille puhul on alumiiniumi saadud kümneid mg/ööpäevas, kahtlusi on teistegi neuroloogiliste haiguste puhul. Alumiinium võib päriliku eelsoodumuse korral olla üheks Alzheimeri tõve vallandavaks teguriks. Alumiiniumnõudes ei tohi hoida ega valmistada happelisi toite ega jooke, sest seal sisalduvate hapete mõjul pääseb alumiinium lahusesse ja viimasega omakorda organismi.
Töökoht ja töövahend Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur- ja niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused jne Keemilised Bioloogilised: bakterid, viirused, seened jne Füsioloogilised: füüsilise töö raskus, üleväsimus jne Psühholoogilised: tööstress Tööõnnetus ja kutsehaigus
hallituse või nn keldri lõhn, hingatakse kindlasti sisse mikroorganismide osi (eoseid või niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast
1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid ei ole vaja rakendada. Soovitav otsida alternatiivlahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui riski on vähendatud töökorralduslike meetmete või
oleks sama ilma nendeta. Inimesed on võrdsed kõikide loomade ja taimedega. Kui jõuti tõdemusele, et inimeste iseenda tegevusest ja teadmatuses halvendatakse elukeskkonda ning seda on võimalik vähendada ja samm-sammult parandada, tekkisid organisatsioonid ja komisjonid ning kehtestati piirangud, kvoodid ja trahvid. See oli viimane hetk nende tegevuste alustamiseks, sest saastamine hõlmas juba kõiki tegevusvaldkondi ja tuhanded töölised said tervisekahjustusi, mis päädis varase surmaga. Praegusel hetkel ei saa öelda, et saastamist ja loodusvarade ületarbimist ei ole üldse. Seda esineb siiski, kuid on tehtud väga suuri ja olulisi samme kahjude minimaliseerimiseks. Selles loos ei saa näha ainult negatiivsust, on ka positiivseid külgi. Inimene on aegade jooksul järg-järgult õppinud kasutama erinevaid loodusressursse, maaharimisviise, tehnoloogiat ja ehitanud üles tervik-ühiskonna. See kõik on loonud vundamendi praeguseks eluks. Viimase
Töötaja ja tööandja õigusted ja kohustusted. Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida
Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui risk on vähendatud töökorralduslike meetmete või isikukaitsevahenditega. Edaspidi kindlasti vaja kardinaalsemad muudatused. 4 väga tõsine risk, peab kõrvaldama viivitamatult Tööd ei tohi alustada või jätkata
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas.
eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla.
ERGONOOMILINE TÖÖKOHT Koostas Endla Kuura Töökohana mõistetakse ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega)
muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad
Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954) Valge, lõhnatu pulber, mis väga halvasti lahustub vees. Kuumutamisel lahustuvus küll oluliselt suureneb, kuid kõrgel temperatuuril kipub ta kergesti lagunema ja magusust kaotama. Seetõttu ei sobi sahhariin küpsetatavate toodete maitsestamiseks. Suur kogus sahhariini toidus annab ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. Ohutu tarvitada 2,5 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas.
4) KEEMILISED OHUTEGURID - ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Kemikaale klassifitseeritakse: Füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel – tule plahvatusohtlikkuse ja oksüdeerivate omaduste järgi. Terviseohtlikkuse alusel – ained/segud on tervisohtlikud, kui nad põhjustavad: äkilise surmaga lõppevat tervisekahjustust ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi korduval/pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi Keskkonnaohtlikkuse alusel. Ained ja segud on keskkonnaohtlikud, kui neil on: • veekeskkonda ohustav toime (äge ja krooniline) pahvatusohtlikkuse Füüsikaliste ja keemiliste ning oksüdeerivate omaduste alusel omaduste – tulejajärgi. Ohtlikud kemikaalid, ohutunnused (piktorammid)
Iga terve mõistusega inimene eelistab õnnetusse mittesattumist, aga paraku ei ole õnnetuste sajaprotsendiline vältimine siiski võimalik. Küll aga on võimalik teadliku suhtumise ja käitumisega oluliselt vähendada õnnetuste arvu ning seda nii tööl kui ka eraelus. Seaduse tasemel on meil kehtestatud ohutusnõuded töökeskkonnale ning just tööandjale on pandud kohustus kujundada töökoht selliselt, et seal oleks võimalik töötada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi vältides. Ettevõttes peab olema tehtud töökeskkonna riskianalüüs, et välja selgitada kõik võimalikud ohukohad ning sellest lähtuvalt rakendada meetmeid, mis viiks võimalikud riskid miinimumini. Tööohutus tähendabki hoolitsust ohutuse eest igal ajahetkel, et ennetada võimalikult suurel hulgal riske töötaja tervisele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes on tööohutus töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem, mis võimaldab saavutada sellist
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist.
On võimalik sagedane kokkupuude veega. Ekseemi tekkimise oht. Riskitase- keskmine Lahendus: Kinnaste ja/või kätekreemide kasutamine. Vesi peab olema soe, kuna väga kuum või liiga külm vesi kahjustab naha kaitsekihti. Puhastusvahendid. Esineb kokkupuude kemikaalidega üldkasutatavate puhastusvahendite näol. Puhastusvahendite kasutamisest on võimalik allergia oht. Vale puhastusvahendite kasutamine võib tekitada kergemaid tervisekahjustusi. Riskitase- keskmine Lahendus: Hoolikalt lugeda puhastusvahendi kasutusjuhendit või ohutuskaarti. Kasutada kindaid. Mitte kasutada pudeli millel ei ole sildi( juhendi). Bioloogilised ohutegurid. Allergeensed tolmud. Allergeenideks võivd olla tööruumide õhus lenduvad ained (kuumad toiduaurud, maitseainetest erituvad eeterained) juurviljade, pähklite, herneste tolm. Allergia võib väljenduda naha- või hingamisteede kahjustusena - nohu, kurgukaebused, astmat.
Eetika aitab hoida korda ja rahu. Kuna meie otsustel on nii suur mõju, peaks ühiskonnas iga inimese kohustus olema elada eetiliselt. Eriti oluline on eetiline käitumine erinevate hoonete või ehitiste ehitamisel. Esiteks peab oma ala ekspert ehk meie puhul ehitusinsener tegema kindlaks, et tema poolt hinnatav objekt ja selle toimine, eksperdi ense töö või selle kõrvalmõjud ei põhjustaks inimeste või teiste elusolendite tervisekahjustusi ning äärmisel juhul surma. Tuleb ka teha kõik võimaliku, et vältida loodusressursside raiskamist, looduskeskkonna kahjustumist või inimeste poolt loodu tahtliku rikkumist või hävitamist. Inseneri eetikakoodeks paneb paika reeglid, mis aitavad inseneril hoiduda olukorrast, mis võib lõppeda tema enda või kõrvalise isiku tervisekahjustuse või isegi surmaga. Eetilise juhtumi analüüs 1. Inimese elu lõpetamine, kes on vegetatiivses seisundis. 2
Kui noorte harimine algab kodus ja varakult, siis on ühiskonna oodata alkoholiga seotud probleemidest tulenevalt vähem kahju tulevikus. Euroopa lõunamaade praktika soovitab hoiduda äärmustest, see tähendab täiskarskuse propageerimisest ning ka alkoholi kättesaadavuse vallas täieliku vabaduse lubamist, selle asemel lubada alkoholi mõõdukat tarbimist. Ei tohi unustada, et alkohol ei ole tavakaup, selle liigne tarbiminet tekiab tervisekahjustusi ja on ka sotsiaalselt ohtlik. (ibid., lk 8, 36) 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur "Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel 6 suur
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus.
Tänapäeva lapsed võtavad kõike liiga iseenesest mõistetavalt, aga äkki, kui nad näeksid, milline oli olukord paar sajandit tagasi, hakkaksid nad asju õigesti hindama ning oma vanemaid ja ka teisi töölisi austama. Erinevus tänapäeva ja 19. sajandi vahel on ka see, et tollel ajal levis palju rohkem haigusi. Mitmed tuhanded, kui mitte miljonid inimesed, surid katku. Surma võis põhjustada ka raske töö tegemine või töötamine kohas, mis võis tekitada raskeid tervisekahjustusi. Tänapäeval aga on palju rõhku pööratud sellele, et töökohad oleksid puhtad ning, et töötegemine oleks ohutu. On erinevaid organisatsioone ja ühendusi, mis kontrollivad, et töökohad ja tingimused vastaksid nõuetele. Suureks erinevuseks nende kahe sajandi vahel on ka üldised elamistingimused. Inimesed elasid mitmekesi väikestes ning kitsastes majades. Kõik, nii maja seest, kui ka hoovid ja tänavad olid räpased. 21. sajandil naljalt midagi sellist ei kohta. Pidevalt
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele
Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Lindude sulgede kokkupuutel vees oleva nafta ja õliga hakkavad lagunema sulgede
väljakujunenud. Seega mängivad sünnist kuni 5.eluaastani kogetud sündmused lapse pikaajalises emotsionaalses ja füsioloogilises tervises märkimisväärset rolli. Lapsed arenevad pidevalt nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Lapsepõlves kogetud stress võib olla lapse arengule nii kasulik, aidates arendada oskuseid, mis on vajalikud kohanemaks uute olukordadega ning saamaks hakkama ohtlike ja hirmutavate olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka. Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis
osteopaadiga. Tänu sellele on firma vähendanud töötajate puudumisi ja vigastusi. Firma poolt vastu võetud meetmed: Sobivam töötehnika disainitud vastavalt tööohutuse nõuetele Osteopaat pakub treeninguid ning tehnikaid, kuidas ära tunda sümptomid ning kuidas ennetada vigastuste tekkimist Osteopaat seletab ning õpetab töötajatele harjutusi, mida iseseisvalt teha, et ennetada tööga kaasnevaid tervisekahjustusi Tagatakse osteopaadi ravi igale vigastusele lähima 48 h jooksul Iga-aastased tervisekontrollid arstiga Kasu ärile: 1) 25%-iline vähenemine vigastuste tõttu töölt puudutud päevade osas 2) Paranes firma maine, auhinnad 3) Töötajate suurem heaolu ning parem töömotivatsioon 4) Stabiilsem tööjõud Kasu tervisele ja ohutusele: 1) Õnnetuste vähenemine 14-lt 5-le aastas 2) Käsitsi teisaldamise õnnetuste langus 10-lt 3-le aastas
74. Milline on lubatud müra normeeritud suurus, mis nõuab tööandja tegevust võimaliku müra tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks? 85 db. 75. Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum? Püsiv, mis on kogu aeg, et ta lihtsalt ei esine mingitel aegadel. Samuti ka muutuva tasemega ülenormatiivne müra. Lühiajaline eriti tugev müraimpulss (nt. reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon? Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus, nn sipelgad. 77. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon? Kahjustab raskust kandvaid kehaosi, tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired. 78. Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed? Kuulmislangus, algul kõrvades kahin ja vilin, tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress,
Võimalusel kasutada väimalikult väikese müratasemega seadmeid. Müraallikate alla võiks paigaldada mürasummutavad matid ning eraldada mürarikkamad kohad ,nagu segurite laud, ruumist helikindlate seintega. Kartulikoorimismasin, mis on üks enam müratekitavaid seadmeid, asub eraldi ruumis ja ei mõjuta töötaja tervist, kuna ta ei pea seal ruumis masina töö ajal viibima. Seega ei ole selle müraallikaga midagi muuta vaja. Vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustusi saab ära hoida isikukaitsevahendite, näiteks vibratsiooni summutavate kinnaste, kasutamisega. Kontakt vibratsiooniga ei tohiks olla pikem, kui 20 minutit järjest ega tohi ületada 2/3 tööajast. Vibratsiooni korral on keelatud teha ületunnitööd. Tööline puutub vibratsiooniga kokku vähe ja järjestikkune kontakt on lühike, seega ei ole muudatuste tegemine vajalik.
Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötajate ja teiste isikute tervist ning keskkonda. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Tööruumid, territoorium, seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema puhas, kuiv, sile ja ei tohi olla libe. Samuti peaks olema töökohas kerge värske õhu juurdepääs, mis värskendab töötaja aju ja ta on võimeline tegema paremini tööd ja ei rikuks oma tervist. Suitsetajatel peaks olema eraldi ruum, kus käia suitsetamas, ilma et nad rikuksid teiste mittesuitsetajate töötajate kopse. Töökohas peaks
Nendest oli meil juba eelnevalt juttu. Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid, mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. 7 Kokkuvõte Müra on heli, mis on häiriv, vali ja ebameeldiv. Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra. Nendest esimene ehk siis tööstusmüra võib nimetada kõige aktuaalsemaks ning selle müra kutsuvad esile üldiselt mitmesugused masinad ja seadmed. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus
tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. · Mitte suitsetada, sest nii saab vältida radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus
Võib esineda õnnetusjuhtumi oht. 3. Vastuvõetamatu risk - IV ja V tase nõuab kiiret abinõude rakendamist terviseriski vähendamiseks või tööõnnetuse vältimiseks. Tase V näitab talumatut riski, mille puhul tuleb töö katkestada ning kiiresti rakendada abinõusid ohu eemaldamiseks/ vähendamiseks. Tööle asumine ei tohi toimuda enne, kui riskitase on viidud vähemalt kolmandale tasemele ning töötajat on juhendatud, kuidas vältida tervisekahjustusi või tööõnnetuse ohtu töökohal. 7 Kasutatud materjalid: Riskianalyysi juhend http://www.ti.ee/index.php?article_id=1132&page=349&action=article& https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 8
paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise, valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga. Laialt tuntud erektsioonihäire ravim sildenafiiltsitraat (viagra) sisaldab lämmastikoksiidi ning suurendab peenise verevarustust
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive)
Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad: radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene
Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad: radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene
annaabi.ee 
