Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fluor (0)

1 Hindamata
Punktid

FLUOR
10.klass
 Tähis - F - Fluorine
 Mittemetall, halogeen
  VIIA rühma element
  Järjenumber on 9
  Aatommass : 18,9984
 +9|2)7)
OMADUSI

Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga 
mürgine  gaas .

Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja 
keemistemperatuur  -188,1 oC

Fluori  tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3

Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast  fluere  - 
“voolama”.

Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem 
element.

Reageerib paljude  lihtainete  ja ühenditega väga 
energiliselt, sageli plahvatusega.

Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, 
tellis  ja paljud metallid.

Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad 
püsivaid fluoriide.

On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija.

Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena 
tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 
     2F2 + 2H2O  4HF + O2

Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine 
konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust.

Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2
O2teemant , klaasjas süsinik, COCO2 
FLUORI AVASTAMINE

Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil.

Mitmed  keemikud  said tervisekahjustusi või surid 
fluoriga tehtud katsete tagajärjel.

Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF  ja 
2
HF segu elektrolüüsil  1886 . aastal.
LEIDMINE

Looduses leidub Fluori ainult ühendeina

Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal)

Tähtsamad  mineraalid   fluoriit  CaF  krüoliit Na AlF  ja 
2,
3
6
fluorapatiit Ca (PO )F
5
4

Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise 
KH F  elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel.
2
3
ÜHENDID

HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida  
saadakse: CaF2 +  H2SO4   CaSO4  + 2HF ja KHF2  
KF + HF


Mõned  fluoriidid  lahustuvad HF-s piiramatult

NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne 
kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, 
metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades.

Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena

Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva 
toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised.

Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine 
gaas OF2oranž mürgine gaas O2F2. 

Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3.

Anorgaanilistest ühenditest  on tähtsad freoonid
fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju 
erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on 
kahjulikud osoonikihile. 

Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad 
kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautšukid ja 
fluorokiudained, eriti teflonid.
KASUTUSALAD

Esimene tähtsaim F  rakendus  möödunud sajandil oli 
seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. 

Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid 
metalle .

tekitas läbimurde väärisgaaside keemias.

F ja reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni  4500  oC! 
Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete temperatuuride 
saamiseks ning raketikütustes.

Kasutatakse tihti meditsiinis ravimite valmistamisel. 
Fluoreeritud süsivesinikud töötavad vereasendajatena.
BIOTOIME

Fluor on mitmekesise toimespektriga  bioelement

Selgroogsetel on enamik organismisisesest fluorist 
skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 
2,6 g F.

Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 – 0,5 mg. 
Fluori puudus põhjustab kaariese, kuid selle ülehulk 
fluoroosi teket. 

F2 ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, tekitab 
kopsuturset, dermatiite.

Paljud lahustuvad F-ühendid on  mürgised , osad on 
mürgised, kuid mõned tõhusad  ravimid
TÄNAN  TÄHELEPANU 
EEST

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • OMADUSI
  • Slide 4
  • FLUORI AVASTAMINE
  • LEIDMINE
  • ÜHENDID
  • Slide 8
  • KASUTUSALAD
  • Slide 10
  • BIOTOIME
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Vasakule Paremale
Fluor #1 Fluor #2 Fluor #3 Fluor #4 Fluor #5 Fluor #6 Fluor #7 Fluor #8 Fluor #9 Fluor #10 Fluor #11 Fluor #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 123 123 Õppematerjali autor
fluor keemilise ainena

Sarnased õppematerjalid

Fluor
12
ppt

Fluor

Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega ülienergiliselt, sageli plahvatusega. Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide.

Keemia
Halogeenid - leidumine-saamine ja omadused
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid

Keemia
Anorgaaaniline keemia kokkuvõte
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

Biotoime: energiaallikas “aatomipatareides”, kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes. Po ja tema ühendid on väga mürgised 17.rühm: halogeenid F, Cl, Br, I, At ns2np5, o-a 0, -I.(püsivaim) kuni VII. Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised. Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallilisus väheneb reas F – At. OM: Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised. Toatemp on halogeenid lihtainetena: F2 ja Cl2 – rohekat värvi gaasid, Br2 – punakaspruun raske vedelik, I2 – tahke must metalliläikeline aine. At2 – tahke aine. Fluor (F) -vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nim vahel ka Scheele’t (1771).Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

S2. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop on osoon O3, sinakas teravalõhnaline diamagneetiline aine. 45. Kirjeldage vee ja vesinikperoksiidi happelis-aluselist iseloomu ning redoksomadusi. · Vesi on oluline lahusti ja üldisemalt keskkond Maal, samas küllaltki reaktiivne. · Vesi on oksüdeerija, kuid tema oksüdeerivad omadused ilmnevad kõrgetel temperatuuridel: · Vesi on ka redutseerija, kuid ainult fluor ja veel mõned üksikud ained on piisavalt tugevad tema oksüdeerimiseks. · Vesi on Lewis'i alus, sellel põhineb ka tema hüdrolüüsiv võime. ­ Hüdrolüüsiga võib kaasneda oksüdatsiooniastme muutus: Cl2(g) + H2O(l) HClO(aq) + HCl(aq) · Vesinikperoksiid H2O2 on õrnalt sinakas, suure tihedusega vedelik. · H2O2 on nõrk hape. · H2O2 on võrreldes veega tugev oksüdeerija, tugevamate oksüdeerijate juuresolekul käitub ta redutseerijana.

Keemia
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

peh m e hõb ev alg e m etall, tuntud mitu kristallmodifikatsiooni . oksüdatsioo nia st m e d: II, II, IV (stabiilsei m ) ja VI, Õhu s oksüd e e r u b . kasutataks e kos m o s e a p a r a atid e s , teisaldatavate s se a d m e t e s . Po ja tema ühendid on väga mürgis e d . 17.rühma elemendid: halogeenid (F ­ At): Halog e e nid ­ kõige aktiivse m a d mittem etallid ­ väga reaktsiooniv õim elis e d ; Kõige aktiivse m mittem etall on fluor (nii rühm a s kui ülds e ) . Toate m p e r atuuril on halog e e nid lihtainetena: F 2 ja Cl 2 ­ rohekat värvi gaa sid ; Br 2 ­ punaka s pruun rask e ved elik (ainus ved el mittem etall) ; I2 ­ tahke must m etalliläikeline aine ; At2 ­ tahke aine (välimu s pole teada) . Loodus e s : F, Cl ­ kesk mi s elt levinud (sajandikud % d) ; Br, I ­ hajutatud ele m e n did (10 4 ­ 10 5 %) ; At ­

Anorgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun