Uus maailma roheline ajalugu (0)

„Uus maailma roheline ajalugu“
Nii kaua kui inimene on maailmas eksisteerinud, on ta suuresti sõltunud loodusest. Loodus annab eluks vajaliku, millega igapäevaselt toime tulla. Inimkonna alguses ei osatud loodusvarasid- ja hüvesid kasutada ressurssisäästlikult. Kõik varasemate põlvkondade teod, alustades juba e.m.e-järgust, on jätnud praegu eksisteeritavale ühiskondadele lahendamiseks peaaegu ületamatult keerukaid probleeme.
Inimene saeb seda oksa, millel ise samalajal istub – see võtab väga hästi kokku selle, kuidas aastate jookusl on käitutud. Ei mõelda probleemidele, mis hiljem võiksid keskkonda kahjustada või seda, et järgnevatel põlvkondadel oleks ka sööki ja peavarju. Hävitatakse ülemõistuse palju loomi või taimi. Näiteks üks peamisi viise loomade kättesaamiseks oli terve karja kaljuservalt allaajamine, mille käigus hukkus terve kari , kuigi kütid kasutasid toiduks vaid 1-2 looma, liha ei osatud säilitada.
„Kõik mis liigub ja elab, olgu teile roaks“ – usuti , et inimene on Maal kõik see võimas ning me oleme kõikidest loomadest üle ja valitseme neid. See on teema, mis mind üldse ei kõneta. Jumal ei ole nimest loonud. Kõik olendid on loodud siiski nende endi päras ning loodus ei oleks sama ilma nendeta. Inimesed on võrdsed kõikide loomade ja taimedega.
Kui jõuti tõdemusele, et inimeste iseenda tegevusest ja teadmatuses halvendatakse elukeskkonda ning seda on võimalik vähendada ja samm- sammult parandada, tekkisid organisatsioonid ja komisjonid ning kehtestati piirangud, kvoodid ja trahvid. See oli viimane hetk nende tegevuste alustamiseks, sest saastamine hõlmas juba kõiki tegevusvaldkondi ja tuhanded töölised said tervisekahjustusi, mis päädis varase surmaga.
Praegusel hetkel ei saa öelda, et saastamist ja loodusvarade ületarbimist ei ole üldse. Seda esineb siiski, kuid on tehtud väga suuri ja olulisi samme kahjude minimaliseerimiseks.
Selles loos ei saa näha ainult negatiivsust, on ka positiivseid külgi. Inimene on aegade jooksul järg-järgult õppinud kasutama erinevaid loodusressursse, maaharimisviise , tehnoloogiat ja ehitanud üles tervik-ühiskonna. See kõik on loonud vundamendi praeguseks eluks. Viimase kahesaja aastaga on inimkonna ajalugu toonud esile rohkem muutusi kui eales varem.
Iga tagasilöök, mis saadi, parandas elukeskkonda aina rohkem. Otsiti erinevaid lahendus, kuidas näiteks haigustest lahti saada või kuidas väheviljakad mullad viljakaks saada. Inimkond ei andnud alla, vaid võitles lõpuni, tuues endaga kaasa ka negatiivseid tegusid . Tänapäevalgi otsitakse keskkonnasõbralikumaid ja odavamaid lahendusi, mis inimkonna heaolu muudaks veelgi paremaks.
Eelpool mainitud keskkonnakaitseliste organisatsioonide tööviljad olid 20. sajandil juba nähtavad. Näiteks linnadest kadus suits, vähenes tööstusaaste, happevihmade ärahoidmiseks ja freoonide tootmise piiramiseks sõlmiti rahvusvahelisi lepinguid. Ühs arenev meditsiin suudab luua ravimeid kuidas tervisehoid oleks rohkem efektiivsem. Inimkond on järjest rohkem mõistma hakanud, et mida keskkonnasäästlikumalt me elame, seda parem on siin elada meie tulevastel põlvedel, seejuures peame arvestama maailma rahvastiku kasvu, mis võtab uute maadena kasutusse metsade alt puhastatud maad ja seda peamiselt troopikas .
Inimene on loodusest sõltuvuses. Kui loodusel ei ole inimesele midagi anda, on inimkond hukule määratud.