Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tervisehoiumuuseumi tutvustavad slaidid - sarnased materjalid

muuseumis, film, kehaehitus, osakonda, pisikud, ajutised, tervisehoiu
thumbnail
4
txt

Ringhäälingumuuseumi referaat

Insener Mati Themaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on nitusel vimalik nha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999.aastal toimus -Tulmenitus Tri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringhlingu saatejaamad Jrvamaal" ja raadiovastuvtjate vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -"Kuma - raadio Eestimaa sdames." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003.aastal toimus -"Pevakaja - 45." 2004.aastal toimus - Tri raadiosaatejaam Paide Gmnaasiumis. 2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Tartu raekoja platsi ja toomemäge tutvustavad slaidid

Tartu raekoja plats ja toomemägi Liis Reinomägi MJ15 Raekoja üldinfo Tartu kesklinnas 1941-1944 Adolf Hitler Platz Nõugugude ajal Nõukogude Väljak Ajalugu Hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18.sajandi tulekahjudes 1950. Aastate algul stalinistlikus stiilis majad Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman Karl Ernst von Baer Ernst Bergmann Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk Karl Morgensterni tähis pildid Kasutatud kirjandus http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/tartu/ https://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tartu-raekoja-plats https://et.wikipedia

Eestimaa tundmine
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti teatri-ja muusikamuuseum

legendidega klavereid. Estonia klavereid valmistatakse välismaale päris palju. Säilinud on ka tahvelklavereid, mis suletuna näevad laua moodi välja. Meistri nimi on Falck. Klavesiin on klaverieelne pill, mille tõmmitsad asendavad justkui inimese sõrmi. Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees.

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Anton Hansen Tammsaare ja Vargamäe muuseum

Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902. aastal H.Treffneri gümnaasiumis

Eesti kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pärnumaa muuseumid

Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioonilise üritusena toimub igal suvel muueumi õuel käsitöö ja omatoodangu laat. Pärnu Linnakodaniku maja Aadress: Nikolai tn 8 Pärnu Telefon: 444 8109 Külastamiseks avatud kolmapäeval ja neljapäeval kl. 12-18.00 Teistel päevadel eelnevalt kokkulepituna telefonil 44 31 299 Külastajatele on vaatamiseks väljapanekud omavalitsuse ajaloost, Pärnu linnaga

Turism
10 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel
68 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tartu Linnamuuseum

Visioon: aastaks 2019 on Tartu Linnamuuseum kogukonnas ja piirkondlikult tuntud Tartu linna ajaloopärandi kogumist ja vahendamist korraldav asutus, mis suhtleb aktiivselt kogukonnaga, tutvustab avalikkusele ja linna külalistele Tartu ajalugu ja muuseumi kogusid. Muuseum rikastab oma tegevusega kohalikku elukeskkonda, aitab kaasa rahvusliku kultuuripärandi väärtustamisele ja mõtestamisele. Avatud on kaasaegne Tartu ajaloo püsinäitus, toimuvad ajutised näitused filiaalides ja linnaruumis, üritusteprogramm on mitmekülgne ja hariv, uurimistööde tulemused on avaldatud trükistes või on kättesaadavad internetis. Linnamuuseum juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse õigusaktidest ja põhimäärusest. Tartu Linnamuuseum on Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum

Infokorralduse praktika ja...
4 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Adamson-Ericu muuseum

Adamson-Ericu muuseum Visiit Adamson-Ericu muuseumi leidis aset 17. veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani kl

Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kunstimuuseumid

reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15. saj. lõpp Kristjan Raua majamuuseum Muuseum on suletud

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum Objekti külastus: 15.10.2015 Koostajad: Klaid Melnikov, Indrek Tõkke Tartu 2015 Üldandmed • Aadress: Narva mnt 173a, Tartu/Tila küla, Tartu vald • Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250 Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd • Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Väl

Ehitustehnoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Kumu kunstimuuseum

KUMU KUNSTIMUUSEUM Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone ­ uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.­1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.­1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhi

Kunstiajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 ­ 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.................................................

Eripedagoogika
24 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................................ 6 4.1.1Haridus ja kultuu

Eestimaa tundmine
9 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Arhiivihaldus FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE

1.3 Ümbristamine Fotode ümbrised kaitsevad fotosid valguse, tolmu, saaste, temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste ning kasutamisest tingitud mehaaniliste kahjustuste eest. Paberümbris eelistatumad volditavad ümbrised Plastikümbris eeliseks on läbipaistvus Juhuslikesse ümbristesse fotosid pakendada ei tohi ( nt värvilised paberid, kirjaümbrikud jms). 3. FILMIDE KORRASTAMINE Suurem osa meie aja- ja kultuuriloost on jäädvustatud filmilindile, kuid samal ajal on film kiiresti vananev materjal ja säilitustingimuste suhtes väga tundlik. Filmide vananemise kiirus sõltub:  Filmimaterjali omadusest  Fotograafilise töötlemise kvaliteedist  Hoiutingimustest Fotograafilisest kujutisest ja selle tekkimise viisist liigitatakse filmid:  Negatiiv (kaamera negatiiv)  Pöördfilm  Duubelpositiiv  Duubelnegatiiv  positiivkoopia FILMIDE SÄILIVUSE TAGAMINE  Tegelemisel kasutada puuvillaseid kindaid. Higised

Arhiivindus
21 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Referaat Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. 1.5 Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja

Eestimaa tundmine
39 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

.......51 3.3.4 Muuseumid.....................................................................................................57 3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused..............................................................................62 3.3.6 Uurimis- ja hariduskeskused..........................................................................65 3.3.7 Kultuuriprojektid.............................................................................................68 3.3.8 Ajutised näitused............................................................................................72 Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele..................................................76 Lisa 2. Mustrite kataloog...............................................................................................77 Lisa 3. Käsiraamatu kasutusjuhised..............................................................................99 Lisa 4

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soo

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ida-Virumaa

Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, T

maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
14
sxw

KODUKOHA TUTVUSTUS

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linn

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Poola Vabariik

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus............................................................................

Turismi -ja hotelli...
35 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sport kui aken maailma

Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaailmas figureerib mõningaid

Eesti keel
263 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Arno Vihalemm

Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. M

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks

Eesti keel
69 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pressiteate näidis

Eesti Õpilasleiutajad pressiteade 18:30 06.02.2013 Uus tase toiduainete tehnoloogia vallas. Laupäeval, 9.veebruaril kella kaheteistkümnest üheni tutvustavad Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilased Tartu Ülikooli aulas oma leiutist ,,toidukvaliteedi testija". Hiljem on võimalik leiutist ise kohapeal järgi proovida. ,,Leiutis, mida mulle tutvustati, annab tõesti tarbijatele vajalikku informatsiooni toiduainetest, mida kasutatakse ka igapäevaselt. Toodet on lihtne kasutada ja idee on geniaalne." hindas leiutist dr.Villu Vaarikas. Lisaks Kommertsgümnaasiumi õpilasrühmale ning Bremeni Teaduskeskuse esindajatele osalevad pressikonverentsil ka Eesti Tudengileiutajate meeskonna koostööpartnerite esindajad Lätist ja Leedust ning Soome Teaduste Akadeemia peadirektor. Toidukvaliteedi testija leiutati Tartu Kommertsgümnaasiumis 2013. Aastal. See võimaldab testida igapäevases kasutuses oleva toidu kvaliteeti kiirelt ja lihtsalt. Toode näitab, kas toiduaine on värske või halva

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tervisliku eluviisiga alustamine

Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete inimestega võrreldes on neil

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
20
odt

KEHAKEEL

Sisukord SISUKORD...................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1. KEHAKEELE LUGEMINE................................................................................ 4 2.KEHAKEELE ALUSED..................................................................................... 5 1. Geneetilised alused..................................................................................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6 3. Kultuurilised alused...................................................................................................

Enesejuhtimine
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun