Arheoloogia mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Arheoloogiapärand on kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend: eelnevate ajajärkude inimtegevuse jälgede kaitsmise ja uurimisega, samuti tänu leidudele ja muudele keskkonna uurimise meetoditele on võimalik saada uusi teadmisi inimese elu, tegemiste ja kultuuri kohta.

Keskkond ja kultuur

Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia

Esiaeg ja arheoloogia alused

Arheoloogia uurimismetoodika – 1) välitööd – a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)

Esiaeg ja arheoloogia alused

Arheoloogia - ja ajaloomuuseumid 53 614 kunstimuuseumid 20 431 Rahvaraamatukogud 563 6 360 Kinod 53 2 347 Teatrid 34 1 008 riigi- ja linnateatrid 12 834 muud riiklikku toetust saavad teatrid 22 175

Eesti arve ja fakte 2013

Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni.

Eesti looduslikud pühapaigad

Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega)

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Arheoloogia – möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud.

Antropoloogia Teooria I eksam

Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr.

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg

Arheoloogia - e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.

Ajalugu esiaeg

Arheoloogia - uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.

Esiaeg kokkuvõte

Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika.

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Arheoloogia – teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi

Ajaloo eksami punktid

Arheoloogiamälestised - Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad.

"Minu kodukoht Pärnu"

Arheoloogia - , olme-, kooli-, teatri-, raamatukogu-, spordi-, käsitöö-, kirjastuse-, perioodika- ja kirjandusteemalised väljapanekud.

Vene kultuur Eestis

Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku.

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu.

Esiaeg ja arheoloogia alused

Arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku

Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS

Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses.

Järva-Peetri kirik

-1

Arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.

„Mõistatuslik Muinas-Eesti"

Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku.

10 klassi ajaloo eksam

Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu.

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Arheoloogia - alaste teenete eest valiti ta Odessa ajaloo- ja arheoloogiaühingu tegevliikmeks.

Ivan Aivazovski

Arheoloogia – Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid.

Konspekt

Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud

Esiaeg ja arheoloogia alused

-2

Arheoloogia allikad - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) Eestis kõige paksem Tartu matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed linnusel u 5 m, sõltub /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind/maa sees - inimtegevuse intensiivsusest) segakalme, eri matmisviisid /laiba, põletus, mumifitseerimine/)

Esiaeg ja arheoloogia alused

Arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe.

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Arheoloogia - uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud.

Ajalooallikad ja eesmärgid

Arheoloogia – teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat

5. klassi ajaloo kokkuvõte

Arheoloogia – ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil.

Eesti ajalugu

Arheoloogia abil on võimalik heita pilk VT ja UT argipäeva.

Piibliõpik

Arheoloogia - aasta parimad palad Referaat ajaloost

Arheoloogia-aasta parimad palad

Arheoloogiamälestised - Soontaga maalinn, Mädara linnamägi

Pärnu referaat

Arheoloogia - , kultuuri- ja kirjandusmälestisi.

Itaalia majanduslik geograafia

Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest.

Arheoloogia - konspekt

Arheoloogia - teadus, mis uurib muinasaega.

Eesti muinasaja periodiseering

-1

Arheoloogia – teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud • Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast

Muinasaeg

-1

Arheoloogia – muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal Arheoloogiline kultuur – sarnaste leidudega muististe rühm.

Muinasaeg eestis

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

absolutism - iseloomustab seda ajajärku

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti