süsteemi entroopia kasvab. (TAHKE, VEDEL, GAASILINE) Aine üleminekut ühest agregaatolekust teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Vaatleme kolme tasakaalu poole liikumise protsessi: Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik - gaas (aurustumine - kondenseerumine) tahke - gaas (sublimeerimine - desublimeerimine) tahke - vedelik (sulamine - hangumine) Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pT-diagrammi Soojusmasin Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasinas olev vedelik või gaas saab soojust kõrgema
Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. ● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. ● vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine) ● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine) ● tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 29. Elektriväli. Elektrivälja omadused ● elektriväli- vektorväli(nt. õhurõhk ja temperatuur on skalaarsed) ● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positiivse proovilaenguga q 0 ● elektriväljatugevuse suund on määratud positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. s.t elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust. ● elektrivälja põhiomadus- mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga 30
id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas Reaktsiooni reaction formeerimine formation ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus Projektsioon projection
id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas Reaktsiooni reaction formeerimine formation ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus Projektsioon projection
Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 72. Millised aine faasimuutused on võimalikud. Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1- vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2- tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3- tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4-tahke-tahke (rekristalliseerumine). 73. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 75
Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 73. Millised aine faasimuutused on võimalikud Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1. vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2. tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 74. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 75. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 76
Kerge aururõhuga vedelikke nim lenduvateks. Kõrgemal temp on molekulil rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. Aurustumissoojus – soojuhulk, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et ta muutuks auruks. Väheneb temp tõustes, kaob aine kriitilisel temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30
atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Kindlal temperatuuril püstitub vedeliku kohal kindel aururõhk, sõltumata vedeliku hulgast. Aururõhk sõltub otseselt sellest, kui kerge on molekulil ületada jõude, mis hoiavad vedelikku koos. Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. 4. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub. Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine). Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks
ja reziim. Kaaslased versus personal, teie vahel tekib selline erinevate arusaamade kokkupõrget. Tüüpilisemad näited sõjavägi, internaatkoolid, lastekodud, vaimuhaiglad. Mille poolest erineb totaalse institutsiooni teooria distsiplinaarse teooriast? Goffmani sõnul seotud isikuga ja Foucaulti sõnul tehnikaga. 1. Milline protsess võimaldab Max Weberi kohaselt bürokraatia arengut? 1. Transformeerimine 2. Sotsialiseerimine 3. Sublimeerimine 4. Ratsionaliseerimine * 2. Institutsioon tähendab eelkõige 1. teatud norme ja väärtusi, mis annavad ideid miks ja kuidas on võimalik juhtida inimtegevust * 2. inimesi, kes töötavad koos alludes teatud normidele ja väärtustele 3. nii norme, väärtusi kui koos töötavad inimesi 3. Kes on distsiplinaarse ühiskonna teooria autor? 1. Michel Foucault * 2. Emile Durkheim
annaabi.ee 
