segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise lõpus ületab kütuse isesüttimistemperatuuri, võib segu süttida isegi juba enne protsessi lõppu. See ei ole kooskõlas mootori tööpõhimõttega ning tagajärjeks on mootori ebakindel töö ja kasuteguri järsk langus. Küttesegu detonatsioonikindlus põlemisel (väljendatakse sageli kütuse oktaanarvuga) sõltub tema omadusest. Antud surveastme korral on tegeliku mootori
Paraku ei saa küttesegu suurema võimsuse lootuses lõputult kokku suruda, sest liigse surve ja sealjuures tekkiva temperatuuri tõttu süttib küttesegu enneaegselt, s.t. enne süüteküünla sädet. Sellist iseeneslikku süttimist nimetatakse detonatsiooniks ja see toob silindris kaasa tohutu rõhu alles üles liikuvale kolvile ning põhjustab mootori komponentidele vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 910. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971
Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. 2 Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust(5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid.
Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust (5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid.
on hüdrasiin) on sisepõlemismootori kütusena vähem uuritud, kuid neid kasutatakse reaktiivmootorikütuse osana. Eelised: Puudused: tooraineks olevat lämmastikku süttib halvasti, põleb ja vesinikku on palju, halvasti ja aeglaselt, heitgaasis on vähe NOx-t, tekitab värviliste metallide väga kõrge oktaaniarv (eriti pronksi) korrosiooni; võimaldab tõsta surveastme väiksem kütteväärtus, 30-ni ja seega suurendada toksiline mootori termilist kasutegurit Kokkuvõte Alternatiivkütustena kasutatakse: Biodiislit Bensiini ja alkoholi segu Metanooli Taimeõlisi Etanooli Vesinikku Maagaasi Ammoniaaki ja teisi Biogaasi lämmastik-vesinikkütuseid Metaani
Nendeks on rõhuregulaatorid, kaitseklapid ja releed. · pneumaatilised andurid töötavad rõhu muutumise võrdlemise põhimõttel, leiavad kasutamist asendi määramisel ja mõõtmisel kontaktivabal meetodil. · rõhuvõimendi kasutatakse kas olemasoleva suruõhu rõhu suurendamiseks või surve all oleva töövedeliku saamiseks. · torud ja voolikud nende abil ühendatakse süsteemi komponendid. 27.Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste. Kompressori surveaste on tema poolt antava suruõhu lõpprõhu p2 ja algrõhu p1 suhe: K = p2/p1. Kompressori tootlikkus on tema poolt antav suruõhu kogus. 28.Suruõhu kuivatamise eesmärk ja meetodid. Märg ja kuiv pneumosüsteem. Kompressori poolt atmosfäärist võetav õhk sisaldab alati suuremal või vähemal määral niiskust. Suruõhus sisalduv niiskus soodustab süsteemi elementide korrodeerumist ja sellega kaasnevat õhu
kolvirõngaste liigse kulumise, kolvirõngaste tihendusvõime languse ning võimsuse kao. Kuna antud tegevus tähendab ka uute, remontmõõdus kolvide soetamist saab kaks eesmärki täita ühe muutujaga. Valides suurema kõrgendusega kolvid on võimalik tõsta surveastet, seeläbi kasvatada mootori efektiivust, võimsust. Surveaste suhtarv, mis iseloomustab töömahu ja põlemiskambri mahtude suhet. Surveastmest sõltub mootori termiline kasutegur, mis surveastme tõstmisel suureneb. Surveastme tõstmisel tõuseb termiline kasutegur kiiresti kuni surveastmeni 13:1. Suuremal surveastmel kui 13:1 termilise kasuteguri kasv on minimaalne. Empiirilistel kogemustel lähtuvalt antud mootori puhul maksimaalne mõistlik surveaste kasutada tavakütuseid on 12:1. Kepsude asendamine otsus tuli peamiselt seetõttu, et suurendada töökindlust mootori pöörete piiraja tõstmisel. Kepsudele mõjuvad - pikisuunalised survejõud gaasirõhu tagajärjel kolvi põhjale, suurest
Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on
hõõgumiseni, käivitamisel süütab kütuse hõõguv küünlaots. On võimalik ka ilma nende abinõudeta läbi ajada (nõuab kõrget surveastet), kuid sel juhul peab olema võimas starter ja akud. Tänapäeval on surveastmeid küll tõstetud (mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini
Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine. Et mootor ei seiskuks ega jätaks vahele, tuleb küttesegu tühikäigul rikastada. 6. Surveaste. Surveastme tõusmine suurendab surve lõpu rõhku ja temperatuuri, mistõttu segu süttimine ja leegi levik kiirenevad ning eelsüüdet tuleb vähendada. Liiga suure surveastme korral hakkab mootor detoneerima ja tekib kergesti hõõgsüüde. 7.Põlemskambri kuju. Kompaktses keskele paigutatud süüteküünlaga põlemiskambris on leegi leviku teekond lühike ja põlemiskiirus suur. Sellised põlemiskambrid on enamikul
Tõsi küll, õhu soojenemise 6 kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust(5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.........................
vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 75. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. 76. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. Otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 77. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 78. Indikaatorrõhu mõiste See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks võrdne ringprotsessi kasuliku tööga 79. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p- v diagrammil.
kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 75. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 76. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. Isobaariline kuumutamine ülekuuumutamine 77. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil. Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. 78. Surveastme mõiste Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 79. Indikaatorrõhu mõiste See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks võrdne ringprotsessi kasuliku tööga 80. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil
sattumine õhku. Jahuti- kukkusurumisel kuumenenud õhu jahutamine koos vee eraldamisega. Filter või separaator- õhu puhastamine tahketest (ja õli-) osakestest. Õhu kuivati- õhu niiskuse sisalduse vähendamine nõutava tasemeni. Õhu koguja- õhu säiltamine. Õhu jaotussüsteem- torustik, kraanid jne. Tarbija- toimub suruõhu rõhu reguleerimine, filtreerimine ja vajadusel õliga rikastamine. 22. Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste. Kompressori surveaste- tema poolt antava suruõhu lõpprõhu p2 ja algrõhu p1 suhe: k= p2/p1. Kompressori tootlikkus- tema poolt antav suruõhu kogus /s. Tootlikus on reguleeritav rootori pöörete arvu muutmisega ja sisendisse tuleva õhu vooluhulga reguleerimise teel. 23. Suruõhu kuivatamise eesmärk ja meetodid. Märg ja kuiv pneumosüsteem.
Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C. C+O2 =CO2 ( tekib süsihappegaas ) , 2H 2 + O2 = 2H2 O (veeaur ) , N2 väljalaskeklappide (akende ) sulgumist puntist "a " õhu Surveastme tõstmist piirab komprimeerimisrõhk P c ja - muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu.
2.3. Laastuvaiba eelpressimine. Pressimisintensiivust iseloomustatakse surveastmega E e E= p e - laastuvaiba paksus enne pressimist, mm 10 p - laastuvaiba paksus pärast pressimist, mm Surveaste sõltub puiduosakeste suurusest ja kujust, puiduliigist ja puitlaastplaatide tihedusest. Surveastme väärtus on alusplaatidel pressimisel 2,5 3,0 ning ilma alusplaatideta pressimisel 3,5 - 4,5. Selline surveaste saavutatakse esimesel juhul pressimissurvel 1 - 1,5 MPa, teisel juhul pressimissurvel 3 4 MPa. Laastuvaiba eelpressimisel Kasutatakse ühekorruselisi perioodilisi presse, pideva laastuvaiba eelpressimisel sammuvaid presse, roomikpresse ja valtspresse. Suure tootlikkuse korral on soovitatavad pidevpressid, sest
teoreetilise indikaatordiagrammi komprimeerimis ja paisumispolütroopide ehitamiseks leiame arvutuste teel, see on 10-15 silindri mahu ja sellele vastava rõhu diagrammi iseloomustavat punkti, mis on võetud mõõtkavas. Mahtude leidmiseks abtsissteljel arvutame Vx V V x = a (mm) l diagrammi ehitamiseks anname "l" le väärtused ühest kuni surveastme absoluut- väärtuseni (sellel juhul = 12). Punktide Vx paremaks leidmiseks võtame "l" üheks väärtuseks eelnevalt leitud järelpaisumis teguri väärtus (sellel juhul = 5,15). Vahepealsed "l"- väärtused anname suvaliselt. mahtudele vastavad rõhu punktid komprimeerimispolütroobil Px1 ja paisumispolütroobil Px2 leiame järgmiste valemite järgi n1 V
kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10
kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 c1 ja p2 p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10
Osa kütust põleb alguses isohoorselt, seejärel ülejäänud osa isobaarselt. Sisepõlemismootori ringprotsesside võrdluse aluseks sobib termiline kasutegur eeldusel, et lähtetingimused on samaväärsed. Kuna ringprotsessi termilise kasuteguri avaldis on ηt = l/q1 ning ringprotsesside soojushulk q2 on üks ja seesama, siis selgub, et suurima termilise kasuteguriga on Otto ringprotsess, väikseim kasutegur aga Dieseli ringprotsessil. Võrrelda sisepõlemismootorite ringprotsesse võrdse surveastme juures ei ole siiski õige, sest diiselmootori surveaste on tunduvalt kõrgem kui kütuse isohoorse põlemisega ottomootoril. eeltingimuseks gaasi võrdse temperatuuri pärast soojuse viimist protsessi (põlemisprotsessi lõpul), ringprotsesside surveaste on aga erinev. Sel juhul on punkt 3 joonisel ühine. Kehtigu ka siin eeldus, et kõigist ringprotsessidest lahkub väliskeskkonda võrdne soojushulk q2.Võrdlus näitab, et nüüd on suurim termiline kasutegur
saastumise tõttu. Ka süütepooli niiskumine võib muuta magneeto töökõlbmatuks. Mootori pöörete suurenemisel magneetosüüte töö halveneb ja seepärast kasutatakse praegusaja suure pöörlemissagedusega mootoritel kontaktivaba türistorsüüdet. Elektronsüüde Nimetatakse ka türistorsüüteks või ka ignitronsüüteks. Mootorsaagide mootoritelt püütakse saada üha suuremat võimsust töömahu ühiku kohta. Peamised abinõud on surveastme ja väntvõlli pöörete arvu tõstmine. Need aga on väga nõudlikud süüteseadme suhtes. On teada, et süüteküünla sädeme läbilöögiks vajalik pinge on võrdeline sädevahe suurusega ja rõhuga silindris (Kaasaja saagidel surveaste on 10). Järelikult surveastet tõstes tuleb tõsta sekundaarmähise pinget. Seda teha on võimalik primaarvoolu suurendamisega. Viimast aga piirab katkesti kontaktide elektroerosioon (lühiajaliste vooluimpulsside toimel katkestikontaktide
v1=v4=c v2 v1 v A Villu Vares Energia ja keskkond Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast, st töötava termodünaamilise keha omadustest. Nii surveastme kui adiabaadi astendaja suurenemisel tõuseb ka termiline kasutegur. 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess Teiseks kolbmootori tehniliseks lahenduseks on Saksa inseneri Rudolf Dieseli poolt 1897.a. ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku
Neljaataktilise kompressorita diiselmootori töötsükkel kulgeb järgmiselt. 1) Sisselasketakt. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on avatud ja õhk siseneb silindrisse. Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1. Joonis 4. Neljataktilise diiselmootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul
h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht, e h i) pöördemomendi varutegur: = (M M )/M ; d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8. Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud Diiselmootori puudused: kõrgema rõhu tõttu silindris on vajalik detailide suurem tugevus, mistõttu mootori mõõtmed ja mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori indikaatorvõimsuse tuletuskäik
Silindris asuva gaasi kokkusurutust iseloomustatakse s ü r v e a s t m e g a. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe, mis näitab, kui mitu korda väheneb gaasi maht silindris kolvi liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu. Praegusaja mootorrattamootorite surve- astmed on vahemikus 7 . . . 10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaaside rõhk, s. t. sama seguhulga põlemisel saame kõrgema surveastme puhul rohkem kasulikku tööd. Järelikult oleks mootori võimsuse ja ökonoomsuse suurendamiseks kasulik sürve- astet tõsta. Seda aga piirab kõrge surveastmega kaasnev segu isesüttimine ja plahvatuslik põlemine (nn. detonat- sioon), mis on mootorile kahjulik. Mootori võimsuseks nimetatakse ühes ajaühikus sooritatud tööd ja seda mõõdetakse kilovattides (kW) või hobujõududes (hj). Mootorrataste hooldusjuhendis antakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
