Jahud Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu Koostis: pole kirjas Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Pere Kamajahu Koostis...
käesoleva määruse lisale; 2) selge teave ekstraheerimislahusti kvaliteedi sobivuse kohta toidu või selle koostisosa ekstraheerimiseks; 3) partii tähistus; 4) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress; 5) netokogus mahuühikutes; 6) vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti Näited Lubatud jääksisalduse piirnorm toidus Heksaan (Valgutoodete ja rasvatustatud jahude tootmises) 30 mg/kg tarbijale müüdavas sojatootes (Rasvatustatud teraviljaidude tootmises) 5 mg/kg rasvatustatud teraviljaidudes Metanool (Iga liiki toidu ekstraheerimisel) 10 mg/kg Butanool (Tehislike lõhna ja maitseainete valmistamisel toidutoormest) 1 mg/kg tehislikku lõhna ja maitseainet sisaldavas toidus
(sõkal). Kruubid lihvitakse. Need on kõige toitvamad tangained odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. · Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid. · Odrahelbed tehakse kooritud odratangust. Tuumad aurutatakse ja seejärel valtsitakse helvesteks. · Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid
linnaseid (10–20%) või jäetakse alles osa keedu jahust, mis lisatakse keedule natuke hiljem või järgu kaupa. Suhkrustatud keedu saamiseks lastakse keedul 2–3 tundi suhkrustuda. Suhkrustamata keet saadakse, kui keet jahutatakse kohe pärast segamist ja kasutatakse taigna valmistamiseks. Keetude liigid Soolased keedud Keedu valmistamisel lisatakse kuuma vette lahustatud sool. Käärinud ehk hapud keedud Kasutatakse defektsete jahude puhul. Suhkrustatud keedule lisatakse pärast jahtumist presspärmi (1% kasutatud jahu kaalust). Järgneb 3–4tunnine kääritamine. Kasutatakse, kui happesus on tõusnud 17 ºN-ni. Kasutatud kirjandus http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee /rukkitaigna-valmistamine/# juuretis
Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest. Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra. Sepiku nime all tunneme tumedast nisujahust, nisujahude segust, nisujahust koos muude jahude või teraviljasaadustega valmistatud küpsetis. Piimast ja piimatoodetest on samuti tehtud põhjalik ajalooline selgitus, näiteks kuidas Nõukogude Eestis elanud lapsed ja täiskasvanud tunnevad eksimatult ära vanad liitrised ja pooleliitrised piima pudelid. Keda muud kui lapsi saadeti defitsiidiaastatel poodi piima järele. Siis olid ju veel eraldi piima-, juurvilja- ja leivapoed nagu ka piima-, juurvilja- ja leivajärjekorrad.
Heksaan3 Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Valgutoodete ja 10 mg/kg valgutooteid rasvatustatud jahude ja rasvatustatud jahu tootmine sisaldavas toidus, 30 mg/kg tarbijale müüdavas sojatootes Rasvatustatud teraviljaidude 5 mg/kg rasvatustatud tootmine teraviljaidudes
Pärm lahustub paremini ja ühtlasemalt, kui teda algul segada väikese koguse vedelikuga. Kasutatava vedeliku temperatuur ei tohiks olla üle 40 kraadi. Kõrgematel temperatuuridel hakkab pärm surema. Parim temperatuur on 35 kraadi. Kuivpärm- on jahvatatud kuivatatud pärm, ning see vajab toimima hakkamiseks pisut soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse toatemperatuuril või pisut madalamal temperatuuril 2-10 tundi käärida. Selle aja jooksul jahu paisub, pärm ja ensüümid hakkavad tainas tootma maitset andvaid ja küpsetise säilivust parandavaid aineid. Eeltainasse ei panda rasva ega soola, mis takistavad pärmiseente paljunemist
Marineerimiseks nimetatakse toiduainete, nt kurkide, tomatite hoidistamist marinaadiga. Marinaad sisaldab äädikhapet, soola, suhkrut ja mitmesuguseid vürtse, nt must terapipar, vürts, loorber, inver, kaneelikoor jt. Paneerimine inglise k: coating with breadcrumbs, breading soome k: panerointi, paneeraminen, leivittäminen Paneerimiseks nimetatakse toiduaine, sageli pooltoote, nt kotleti, liha, köögiviljade ümbritsemist jahude, muna või muu toiduainega. Paneerimise eesmärgiks on tagada toiduainele ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust. Paneeringuks võib kasutada: ainult lahtiklopitud muna, nt räimed, riivsai või nisujahu - sobib mahlasemate, veerikkamate toidainete paneerimiseks, nt aedvili, kala, maks, lahtiklopitud muna, riivsai - kasutatakse kuivamete toiduainete puhul, nt taine liha, nisujahu, lahti klopitud muna ja riivsaiaga,
rõõsaveere rohkunevi. lätsi meesta meelitamaie, Langukese, linnukese, seeni n korbi kujusi, sest meil korbi küll ooh musta, seeni n vadsa vajusi! rõõsaveere üsna ruhni - Kana lennas seina pääle kana lennäs seinä pääle, sestep meile musta rõõsa, ajas tolmu jahude pääle, sellepärast korbi musta, musta rõõsa, kuiva korbi! Tüüp 2569 - Miks korbid kuivad [Pulmalaulud Söök ja jook pulmas]: korbi musta, rõõsa ruhni." "Sööge, langu, jooge, langu! Helme. H II 25, 85/6 (52). 1888.
soojeneda. Sõelumine muudab jahu õhulisemaks ning on seetõttu omal kohal biskviittaignates ning vahustatud rasvainel ja munadel põhinevates taignates. Kui ingliskeelne koogiretsept ütleb 2 cups sifted flour, siis tuleb jahu enne läbi sõeluda ja alles siis mõõta. Seevastu väljend 2 cups flour, sifted tähendab sõelumata kujul mõõdetud jahu läbisõelumist enne taignasse lisamist või siis jahu sõelumist otse poolvalmis taigna pinnale. Jahude klassifitseerimisel kasutatakse niisugust mõistet nagu jahu tuhasus. Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest
pagari majaukse kohal rippuma silt tsunfti ja meistri enda embleemiga. Tooted pidid olema märgistatud samade embleemidega. 20. Nõuded rukkileivale Koostises vähemalt 90% rukkijahu. Valmistamisel kasutatakse jämedama jahvatusega jahu (rukkitäisterajahu ja -lihtjahu). Sisaldab palju kliisid. Leiva happesus peab olema kõrgem võrreldes rukkipüülijahust leibadega. 21. Leibade jagunemine rukkijahu sisalduse alusel Leivad on tooted, milles on rukkijahu üle 50% jahu kogusest. Rukkileibade jahude koostises on rukkijahu üle 90% jahu kogusest. Rukkisegaleibade jahu koostises on aga 50,1–89,9% rukkijahu. Peenleivad on rukkipüülijahust magushapud keeduga leivad. Lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm. Tera- ja seemneleivad sisaldavad erinevaid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ning jämeduses 8% jahu kogusest. Koorikleivad on madalad ja horisontaalselt läbilõigatud tooted. 22. Peenleib Valmistamiseks kasutatakse kõige peenemat rukkijahusorti
Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne. Hirss - kasutatakse putrude valmistamiseks. Hirsijahu võib kasutada erinevate jahude lisandina. Hurmaa - Ameerika diospüür on väikseim ja punaseim. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja
spontaanselt käärivat juuretist toita 6-8 tunni möödudes. Lisa uus portsjon jahu ja vett, st sega uus toitekeskkond. 3-4 päeva pärast käärimine intensiivistub. 22. Keedu valmistamine 57. Keedud parandavad leiva kvaliteeti, taignate füüsikalisi omadusi, suurendavad taigna suhkrusisaldust, tooted värvuvad intensiivsemalt, on maitsvamad, sisu on kobedam ja tahkumine aeglasem. Otstarbekas kasutada defektsete jahude puhul või kui taignasse lisatakse hirsi- või maisijahu. 58. Valmistamiseks 3-6% retseptis ettenähtud kogusest jahu, hautatakse keevas vees. Vett lisatakse vahekorras 1:3 (jahutükid). 59. Võetakse jahuga võrdses koguses vett temp-ga 50-60 °C ja segatakse. Seejärel lisatakse ülejäänud vesi temp-ga 88-98°C 60. Segatakse ja saadakse keet temp-ga u 65 °C. Nii toimides kliisterdub jahu tärklis. 61
NÄTSKE SISUGA TOODE • Õige sisu on ühtlaselt poorne, tühimike ja rebestusteta. • Koorik peab sisuks üle minema ühtlaselt. • Toote normaalne sisu on elastne, st sõrmega vajutades peab sisu taastama oma kuju, ei tohi jääda muljutuks. • Põhjused: • vedel taigen • lühike küpsetusaeg • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine • värskest viljast jahvatatud jahu (teravamalt ilmneb kõrgema kvaliteediga jahude puhul) • kasvama läinud viljast jahvatatud jahu • tärklise nõrk veesidumisvõime VEEVIIRG (NÄTSEND) • Esineb tavaliselt toote alumisel või külgmisel koorikul. • Põhjused: • vedel taigen • ahju madal temperatuur • korralikult kääritamata taigen • kasutatud on kasvama läinud viljast jahu • kuuma toote põrutamine või muljumine • kuuma toote järsk jahutamine külmal pinnal RIKNEMINE TULENEB: • Temperatuurist
47 3.4.1.Teravili ja teraviljatooted Maailmas kõige rohkem kasutatavad teraviljad on nisu, riis ja mais. Olulised teraviljad on ka hirss, kaer, oder ja rukis. Teraviljatooted on: jahud ja jahusegud, helbed, kruubid, tangud, manna, kliid, pastatooted, hommikuviljad ja müslid. Päevasest energiavajadusest tuleks katta teraviljatoodetega üks kolmandik. Jahude ja muude teraviljatoodete säilitamine. Tuleb arvestada järgmist: Säilitada on vaja paberkottidesse pakituna kuivas, õhurikkas paigas. Niisked jahud lähevad kopitama ja ei kõlba toiduks kasutada. Teraviljatoodetest riknevad kiiremini täisteratooted, sest neis sisaldub teistest rohkem rasva. Pikal säilitamisel kaotavad jahud loomuliku niiskuse ja sellega seoses ka kaalu. Leivad. Leibasid võib liigitada mitmeti: