Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu on speltanisu väga haiguskindel. SPELTANISU OSAKAAL MAHEPÕLLUMAJANDUSES SPELTANISU KASUTAMINE Speltanisu on hea toiduaine meie igapäeva lauale, kuna varustab meid mitmete vajalike toitainetega. Speltajahu sobib küpsetamiseks nagu tavaline nisujahugi, kuid tema kleepvalk on tavanisust madalam, mistõttu küpsetised kerkivad vähem. Levinumad speltanisu tooted on: spelta täisterajahu, -püüli jahu, -manna, -kliid, -helbed, -kruup, samuti ka erinevad sepikud ja lameleivad. TÄNAME KUULAMAST!
(nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu
II. Tetraploidne rühm (2n=28) 8. Triticum dicoccum kaheteranisu 9. Triticum persicum Pärsia nisu 10. Triticum durum kõva nisu 11. Triticum turgidum pundnisu 12. Triticum polonicum Poola nisu (kilejad libled) III. Heksaploidne rühm (2n=42) 14. Triticum spelta spelta nisu (allergikutele) 15. Triticum aestivum harilik e. pehmenisu 16. Triticum compactum kääbusnisu Kaer Kaera perekond on väga liigirikas. Esineb nii kultuur- kui ka metsikuid liike. Õisikut nim. pööriseks. Kaera pähik on mitmeõieline 2-4 õit pähikus. Terad kinnituvad üksteise külge
- Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse: kui kaupu on tavalisest rohkem seisma jäänud kui allahinnatud kaup on pidevalt müügil kui müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 10. Aerosoolid - kahjustavad keskkonda - ei kahjusta keskkonda - kahjustavad vaid deodorandid 11. Millise jahu liik on spelta? - nisujahu - rukkijahu - riisijahu 12. Mis on märgi nimi? - pakendi tootja on ühinenud rohelise punkti süsteemiga - märgi järgi tunneb ära kaupluses keskkonnasõbralikud tooted - tegemist on piirkondliku ökomärgiga 13. Millist jahu nimetatakse grahamjahuks? - peenikest, valget jahu - rukki- ja nisujahusegu - täisterajahu' 14. Milliste vahenditega puhastatakse akrüülvanne? - neutraalsed - happelised - leeliselised 15
rangem on gluteenivaba dieet · Gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja kaer · "peidetud gluteen" · Gluteenivabad: riis, hirss, tatar ja mais · Tüüpilise tsöliaakia puhul taanduvad vaevused ja sümptomid juba mõne nädala jooksul · > 90% patsientidest gluteenivaba dieedi järgimise korral paraneb peensoole limaskest täielikult 1- 2 aasta jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, manna, · jahust leivad, saiad, · nisujahust pastatooted, · küpsised, vahvlid, · küpsised, näkileivad · pirukad, tordid, müslid,
17. Milline kaubandusvorm on hetkel Eestis levinuim? - erakaubandus - riiklik kaubandus - era- ja riiklik kaubandus 18. Kas müüja peab kandma nimesilti oma nimega? - jah peab - ei pea, kuid võib seda teha - peab kandma nimesilti ainult suuremates super- ja hüpermarketites 19. Milline neist on kange alkohol? - 10 kraadi - 20 kraadi - 23 kraadi 20. Millist teravilja ei tohi süüa tsöliaakiahaige? - spelta - mais - riis 21. Näidatud märgistus pakendil tähendab: - lubatud kokku puutuda toiduainetega - lähimat söögikohta - joomist ja söömist 22. Mis on inventeerimine? - puudujäägi mahakandmine - arvel olevate kaubakoguste võrdlemine arvestuslike kaubakogustega - kaupade arvele võtmine 23. Noormees tuleb kassasse kaupade eest tasuma ning esitab pangakaardi väites, et see kuulub tema emale
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
Kõrrelised KALLE TARK 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk.
Teisitpidi, võib sisalada vabad radikaalid,, vaadake allpool. Suhkur (glükoos) maiustustes, kookides jt. tekitab olulisel hulgal vabasid radikaale (Cericello, A 2000; Choia S-W 2008). Seente toksiinid. Leiduvad eesti toidus eriti sajades ja leibades ja teistes teravilja toodetes (näete kuidas nemad lähvad hallitama). Seene mürgid on tihti tugevad vabad radikaalid. Kaer ja Spelta on resistentsemad seente vastu. Seente problem on tänapäev suur põllumajanduses. Klooritud vesi. Kloor tekitab vabu radikaale nii joogivees kui ka sellega valmistatud toidus. Soovitan kasutada efektiivset kloorifiltrit (soovitan Aquaphori, mida isea kasutan, aga mitte Brita filtrit, mis on ebaefektiivne). Sellise veega duss põhjustab veelgi suuremat ohtu manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada dussifiltriga
nihkuvad nisu ja rukki valmimisajad teineteisele lähedale. Speltanisu Triticum speltum on nisusort, mida Euroopas, näiteks Saksamaal, Sveitsis ja Prantsusmaal kaua ja laialdaselt kasvatati kuni 20. sajandi alguseni. Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk 330 päeva, hektarisaak 23,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti `Frankenkorn' ja `Obergrumer Rotkorn'. Suvispeltal tunnustatud sorte pole. Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada
2 sl margariin või või 2 sl nisujahu 7 dl piim, puljong või leem sool, pipar Sulatada rasvaine kastrulis. Tõsta pott pliidilt ning segada hulka jahu. Kallata juurde külm või siis leige vedelik. Panna kastrul pliidile tagasi ja segada kuni keema tõusmiseni. Keeta 3-5 minutit. Maitsestada soola ja pipraga. Mõnusalt õhukesed ja õhulised pannkoogid sobivad nii soolase kui magusa täidisega. Ligikaudu 6 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained 2 dl Spelta nisujahu 1 dl Odrajahu 1.5 tl Sool 1l Piim 3 tk Muna Või (praadimiseks) SUITSUKALATÄIDIS 500 g Suitsukala (tursk, hõbeheik) 1 tk Marineeritud kurk 1 tl Mädarõigas (marineeritud) 3 spl Maitsestamata jogurt 2 spl Majonees Segada jahud ja sool ning kloppida hulka piim ja munad. Jätta tainas 20 minutiks paisuma. Küpsetada suured ja õhukesed pitsilised koogid. Kooke võib serveerida nii moosi ja vahukoorega kui soolase täidisega.
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
Taimede matmise efekt on seda suurem, mida püstisema asetusega on piid, mida suurem piisurve ja liikumiskiirus. Raskemetele muldadele sobivad vähem vetruvamad (jäigemad) piid paremini, saavutamaks suuremat piisurvet. Ummistumise oht sõltub piide tihedusest. Diagonaalselt ja risti põllukultuuri ridadega on äestamise mõju efektiivsem. Teraviljasordid reageerivad äestamisele erinevalt. Reastatult paremini taluvatest vähemtaluvateni: Spelta nisu > nisu > tritikale > kaer > oder > rukis > talioder. Äestamise ülesandeks ei ole mitte ainult umbrohtude hävitamine, vaid ka mulla õhu- ja veereziimi reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
38 8.2. Teravilja liigid Nisu liigitatakse külviaja järgi tali- ja suvinisuks ning botaaniliste tunnuste alusel kõvaks (durum) ja pehmeks nisuks. Pehme nisu on punaka värvusega, ovaalse kujuga ja jahuse tuumaga. Kõva nisu on piklikum, merevaigu-kollase värvusega, klaasja tuumaga ja valgurikkam. Kasvatatakse veel teisi nisu liike, nagu kääbusnisu, ümarteranisu, pärsia nisu, sõkalteriseline nisu polbnisu, mahha, spelta nisu jt. Maisi terad on hambakujulised, kollaka või kreemika värvusega. Tera on rasvarikas, kuid sisaldab vähem valku. Jaguneb hammasmaisiks (enam kasvatatav liik), magus- ehk suhkrumaisiks, väikeseteraliseks (kasutatakse kiirtoitude popcorn jt. valmistamisel) ja jahumaisiks. Riis kuulub kõrvuti nisu ja maisiga maailma tähtsamate teraviljade hulka. Teiste teraviljadega võrreldes läheb kõige suurem osa inimtoiduks. Kuna riisi töötlemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
