Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra
võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa kubermangu kuulus neli maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning pealinnaks oli Tallinn. Liivimaa kubermangu kuulus Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Riiamaa ja Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine
koondis. Staadioni jooksurajal on kasutatud kõrgtehnoloogilist rajakatet, mis lubab korraldada meie vallas tippvõistluseid. Staadioni ääres asuvad tribüünid mahutavad mitte ainult meie valla, vaid ka küllatulnud pealtvaatajaid. Tahaks tänada kogu valla rahvast selle panuse eest, mida teie olete andnud tänase päeva kordaminekuks. Meie ühine töö on saanud väärika finisi. Samuti tahaks tänada tublisi ehitajaid, kes õigeaegselt teostasid ja tähtajaliselt lõpetasid kõik vajalikud tööd meie staadionil. Lubage tunnustuda neid suurepärase tulemuse eest. Meenutamaks meie koostööd annan ma valla poolse tänuna ehitajatele üle valla medali. Ja nüüd lähme teeme staadionil ühiselt avaringi.
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 5.Postimpressionistid II Mida tähendab sõnaosa ,,neo" sõnas ,,neoimpressionism"? uus Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna ,,püantilism"? punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemide ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja
sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgendas tuntavalt Eesti
kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
…………………………………………………………………………………………………………… I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal ………………………………………………………………. Seadusandlik võim kuulus …………………………………………………………………………….. Täidesaatev võim jäi …………………………………………………………………………………... Kohtuvõimu teostasid …………………………………………………………………………………. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid ………………………. ja ………………………………... 1792. aasta augustis …………………………………………………………………………………… Prantsusmaa kuulutati vabariigiks (kuupäev ja aasta) …………………………………………………
lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest. Need olid põhjused miks tekkis autoritaarne riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nime "vaikiv ajastu"
Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit)
okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
· rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht. Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika
riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad - koondasid... siinseid aadlikke - kaitsesid... nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. - käisid koos ... umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel - Maapäevadel valiti... maanõunikku
Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. · 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. · 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913
aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913
Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud
Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt erakättesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni, sellest hakkasid tulema ka
tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt
Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll
diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised. Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael jätkas madonnapiltide maalimist. Kuulsaim on ,,Sixtuse madonna". Kergelt ja hõljuval sammul liigub lapsega madonna pilve peal edasi.Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine
6. Mis põhjustel kujunesid vabadussõdalaste poliitilised ideed väga populaarseks Kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis Nõudes uuendusi riigi valitsemise alal Majandusekriis tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. 7. Kes, millal ja missugustel põhjustel korraldasid Eestis sõjaväelise riigipöörde? 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega,
Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12. Mida tähendab import ja eksport? 13. Nimeta EV majanduspoliitikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 1
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem
Nad arvasid, et suurt võimu omav riigipea päästaks rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 muudetigi põhiseadus ümber, mille koostasid vabadussõjalased. Uus põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikohta, kellel oli laialdased õigused. Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud enam koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit.
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab
a. novembris vabastas vangid. Pätsi riigijuhina · Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923. aasta augustist kuni 1924. aasta märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest
Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist? * Kuna rahvas oli rahulolematu tööpuuduse ja muude majanduskriisi tagajärgedega , soovis rahvas kindlat korda ja põhiseaduse muutmist . Kelle põhiseaduse muutmise projekti kiideti heaks ? *Vabadussõjalaste projekt kiideti heaks. 3. Sõjaväeline riigipööre 1934 a. Miks riigipööre teostati ? * Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koodnumaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner 12.märtsil 1934 aastal sõjaväelise riigipöörde. Mis muutused seoses sellega toimusid ? * Kuulutati väljakaitseolukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Kuidas nimetatakse ajajärku, mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ? Mis oli nn "vaikiv ajastu"?
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased.
valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda nõudsid eriti jõuliselt vapsid. Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, keelustati meeleavalduse ning lükati edasi valimised. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kirikute ja muude ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle. Loodi ka riiklik ainupartei, mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937
lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798. aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette. 1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha
loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu". Uued riigijuhid lasksid koostada uuepõhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937.
Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj. Alguse Eestis?
4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja
parlamendi mõjujõu kärpimist ja valitsuse tegevusvõimaluste laiendamist. · Eriti jõuliselt toetas neid ideid Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. See lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. AUTORITAARSE REZIIMI AASTAD · Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2
1. Selgita mõistet imperialism. Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit
Maast ilma jäänud mõisnikele maksti riigi kassast "valuraha". Alates vabariigi algusaastaist toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus
loomine, riigipööre, uus põhiseadus. Välispoliitika tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud. Johan Laidoner vabadussõjas sõjaväe ülemjuhataja, koos Pätsiga teostasid sõjaväelise riigipöörde ja riigis kuulutati välja eriolukord. Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Ajutise Valitsuse mitteametlik esindaja Vm´l. Jaan Poska kubermangukomissarina Tallinna linnapea, tema juures alustas tegevust Maapäev. Viktor Kingsepp üks enamlaste juht, sõja-revolutsioonilise komitee esimees. 1917 sügisel haarasid võimu. Julius Kuperjanov õppis õpetajaks, kellena ka töötas, siis läks sõjaväkke/sõjakooli, sakslaste
ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema rajoonides kehtinud kaitseolukord. kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise kommunistide vastu, kelle tegevus ohustas riigipöörde. Kuid Riigikogu ja Riigivanema 1920. aastate algupoolel tõsiselt Eesti valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti
kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED täitsid ülikute tellimusi. TALUPOJAD maaharimine, osalesid teplite ja püramiidide ehitamisel. KIRJUTAJAD panid kirja tööliste kohustused ja tegid märkusi kohustuste täitmise kohta. IV klass: ORJAD tegid erinevaid töid, mida kästi. Kirjelda 3 Egiptuse jumalat(ülesanne, välimus): RA peajumal-päikesejumal, samastati vaaraoga; kujutati kulli peaga
Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a
taganemisele. Soome algne poolehoid jahenes 1922. aastal, kui muutus riigi välispoliitiline kurss. Soome otsustas Skandinaaviamaadele läheneda ja Balti riikidest hoopis eemalduda. Ka sisepoliitiliselt oli Eesti nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, erakonnad püüdlesid oma huvide, mitte riigi kui terviku huvide kaitsmise poole. Seda kasutasid ära kommunistid, kes 1924. aastal üritasid tulutult riigipööret organiseerida. 1934. aasta jevadel teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde, mille käigus suleti 1929. aastal populaarsust kogunud vabadussõjalaste organisatsioonid. Algas vaikiv ajastu, mis tõi endaga kaasa tsensuuri, erakondade tegevuse keelustamise ja lõpuks autoritaarse diktatuuri. 1935. aastal muutus olukord veelgi pahaendelisemaks seoses Inglise- Saksa mereväelepinguga. Selle kohaselt võis Saksamaa oma mereväge suurendada ning sõja
AUTORITAARNE EESTI JA EESTI NSV: SARNASUSED JA ERINEVUSED Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused? Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Üks suuremaid erinevusi oli see, et Eesti NSV ajal lahkus palju haritlasi,
majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940. aastani. Leedul oli Vilnuse vallutamise pärast tüli Poolaga ja hõivatud Saksa piirkonna pärast pingeline suhe Saksamaaga.
selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. 3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903.a Panama riik ja sõlmis USA valitsusega lepingu, millega andsid USA-le rendile Kesk-Ameerikat läbiva kanali. 5) Miks Serbia Balkani sõdade tulemusena tugevnes, aga Türgi ja Bulgaaria nõrgenesid? 1912
pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja
- Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad
Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt.) TEINE MAAILMASÕDA!(1.sept 1939-2.sept 1945) Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan
Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia arhitektid (Bernini), kuid nende kavad ei meeldinud kuningale, liiga maaliline ja rahutu. Töö teostasid Prantsuse arhitektid, kes eelistasid anda hoonele klassisitsliku lahenduse- paaris sambad, kolmnurkse viilu kujutised. Versailles'i loss- moodustab koos pargi ansambliga ühe kaunima ehituskompleksi Prnts. Prantsuse stiilis park-sümmeetriline park. Lossi tuntuim siseruum- peegli galerii Invaliidide kirik- tugevad klassitsismi tunnused, kuppel, paarissambad, kolmnurkviilud.
annaabi.ee 
