Raffaello Santi (0)

RAFFAEL (1483- 1520 )
Raffaello Santi sündis 6. aprillil 1483.a. Urbinos vähetähtsa maalija ja õuelauliku pojana. Esimesed teadmised kunsti vallast sai ta isalt, kes suutis pojasse sisendada armastust kaunite kunstide vastu, arendas ta maitset ja tutvustas kaasaegse kunsti maailma. Hiljem õpetas Raffaeli arvatavasti Urbino hertsogite õuekunstnik.
Seejärel töötas mõned aastad Perugias. Tuntuim noorpõlvetöö on „Püha Jüri võitlus”, kus kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega.
1504 .a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo . Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule.
Edasi viis tee Raffaeli Rooma , kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on „ Ateena kool”, „Disputa” ja „Parnass”. „Ateena kool” ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. „Disputa” eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. „Parnass” kujutab luuletajaid ja muusasid , kelle keskel on Apolloni figuur . Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon , detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised.
Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael jätkas madonnapiltide maalimist. Kuulsaim on „Sixtuse madonna”. Kergelt ja hõljuval sammul liigub lapsega madonna pilve peal edasi.Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine.Sixtuse madonna prototüübiks oli Raffaeli eluarmastus, imekaunis Fornanina, kelle pärast Raffael loobus ülisoodsast abielust . Fornanina oli lihtne roomlanna ja Raffael oli sunnitud kogu elu seda suhet varjama.
Raffael maalis ka mitmeid portreid paavstidest ja teistest tuntud persoonidest.
Raffael suri ootamatult, pärast lühiajalist haigust 6.aprillil 1520.a. (oma 37.-ndal sünni- päeval). Raffael on maetud Panteoni teiste itaalia suurkujude kõrvale.