Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal (0)

Sarnased õppematerjalid

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

* tasuta korter * tasuta raudtee, tramm, post, teater, saun Enamlaste võidu põhjused  Venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideed tsaari-Venemaa taastamisest  Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt  Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks  Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused  riigi kodanike osalemine poliitikas  võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte)  võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle)  seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed)  inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine

Ajalugu

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris. Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei – Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles.

Ajalugu

24

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ãœmera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (Oldi sÃ

Ajalugu

24

doc

11. klassi kokkuvõte

1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o

Ajalugu

2

doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Koalitsioon on võimuliit. See luuakse, kui ei suudeta moodustada üheparteivalitsust. 14. Kes olid vabadussõjalased? Nende tegevus? Milles avaldus ja millest tulenes nende populaarsus? Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid, ning nad kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu. Nende tegevuseks oli siis see, et nad tahtsid ja nõudsid põhiseaduse muutmist, mis sätestaks seda, et loodaks riigipea ametikoht. Avaldus selles, et rahvas pooldas neid ja seetõttu, et kuna demokraatia oli sõna otseses mõttes kriisis ning oli näha, et see ei aita riiki jalule, siis vapsid lubasid karmima käega kõik paika panna ning korra majja lüüa.. 15. Miks, millal ja kelle poolt viidi läbi sõjaväeline riigipööre? Milles see avaldus? 12. märts, 1934, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt, et vältida vapside võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord ,

Ajalugu

18

odt

Eesti ajalugu.

sõnavabadus, streigivadus, õigus eraomandile. Tallinnas ja piiriäärsetes tsoonides kehtestati Kaitseseisukord. See oli mõeldud võitluseks kommunistide tegevuse vastu. 1.Detsembril toimus Tallinnas kommunistide mäss, kuna rahvas aga neid ei toetanud suruti see maha. Eestlased hoolitsesid vähemusrahvuste eest. Suuremad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel-kultuurautonoomia. 1920-1934 oli riigikorraks Eesti mitmeparteiline demokraatia. Riigikogus olid esindatud kuus suruemat. Seetõttu ei suutnud üksi erakond saada riigikogus piisavalt hääli üheparteilise valitsuse loomiseks. Mõeldavaks said vaid koalitsiioonivalitsused., milles osales vähemalt 3, enamasti 4 või 5 erakonda. Majandus Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad

Ajalugu

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)