(Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat. Ta ei olnud kunagi abielus. Autasud ja auhinnad · 1929 - Nobeli füüsikapreemia · 1929 - Henri Poincaré medal · 1932 - Albert I Monaco auhinna · 1938 - Max Planck medal · 1938 - Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige · 1944 - Académie française liige · 1952 - Kalinga auhinna
Tulenevalt omaenese eitusest, dada hääbus, kuid otse sürrealismi viies, osutus see negatsioon viljakaks. Pärast dada grupi lagunemist asendati kõik nende väljaanded ajakirjaga "La Révoluiton surréaliste", mille esimene vihik pandi kokku väga erinevate, tol ajal Pariisis juba tuntud inimeste koostööna 1924. Samal aastal avaldati ka Bretoni koostatud esimene "Sürrealismi manifest", mis andis tunnistust uue liikumise sünnist. Manifest valmis kirjandusliku teooriana, mis seejärel tungis kujutavasse kunsti, teatrisse ja kinno. Sürrealismi mõjutused Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas
Inimese kloonimine Inimese kloonimine on mõistena ühest inimesest geneetiliselt identse teise inimese loomine. Tundub ju huvitav ja isegi teostatav, kuid siiski pole see nii lihtne. Palju teadlasi on sellel teemal diskuteerinud, selle kohta on mitmeid eriarvamusi. Teoorias oleks lahe iseennast lasta kloonida ning saada endale identne kaksik. Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid 1960-tel aastatel oli see suurt kõneainet tekitav teema, mille üle arutlesid nii teadlased kui teised huvilised. Kõige rohkem arutletakse selle üle, kas kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse. Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse j...
Moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tuuleveski? puusild ja hüdroelektrijaam Seade-stu Inimese seadev tegevus näitab ennast uusaegse eksaktse loodusteaduse tekkimises. Uusaegne füüsika ei ole mitte sellepärast eksperimentaalfüüsika, et ta rakendab looduse käsitlemiseks aparatuure, vaid et ta puhta teooriana seab looduse selle peale, et see ennast ette väljarehkendatava jõudude-ühendusena välja seaks. Eksperiment seatakse nimelt küsitlemiseks, kas nõnda seatud loodus endast märku annab ja kuidas ta seda teeb. Moodsa tehnika olemus põhineb seade-stus. See kuulub ilmsikstoomise saatmistusse. Tehnika oht Ohtlik ei ole mitte tehnika. Ei ole olemas mingit tehnika deemonlust. On tehnika olemuse saladus. Tehnika olemus on ilmsikstoomise saatmistuna oht.
· Tema auks on nimetatud Boltzmanni konstant . J k = 1,38 10 - 23 K James Clerk Maxwell (1831 1837) · James Clerk Maxwell soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. · Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. · Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. . Klassikaline füüsika · Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) · Termomeeter (A. Celsius, 1742)
tarbijad. Tähtis on teada ettevõtte olulisemaid liikumapanevaid jõudusid, tavaliselt on neid kolm kuni neli, mis määravad ettevõtte edu lähiaastatel. Näiteks võivad olla jõududeks: toodete innovatsioon, tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, oluliste konkurentide tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine, muutused kuludes või efektiivsuses, tegevuse regulatsioonid ja valitsuse poliitika muutused jne. (Leimann et al. 2003: 129-134). Teooriana tundub strateegia läbiviimine äärmiselt lihtne, kuid reaalses situatsioonis on märksa keerulisem tagada eduka strateegia elluviimist. Kui strateegilised otsused ebaõnnestuvad osaliselt või täielikult, tuleb analüüsida olukorda, selgitamaks välja juhtunu põhjuseid. Mis on ühtlasi viide sellele, et informatsiooni on kasutatud ebaefektiivselt. Tihti puudub ettevõtetel ametlikult kinnitatud pikaajaline arenguplaan.
SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada seda kui spordispetsiifilist probleemi. Enamik uuringuid selles valdkonnas on tehtud plaaniga mõistmaks kuidas põhi enesekindluse allikad mõjutavad käitumist, emotsioone, mõistust ja eneseusaldust. Nüüd jõuame peamise teemani, milleks on eesmärgisuunitlus ja eesmärkide püstitamine spordis
Kant kirjutas selle teose oma kolmest kriitikast esimesena (järgnesid "Praktilise mõistuse kriitika" ja "Otsustusvõime kriitika"). "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti filosoofias põhjapanev pöördepunkt. Varajane Kant oli oma õppejõudude mõjul ratsionalist. Ta tegeles loodusteaduslike küsimustega ja Isaac Newtoni füüsikaga. Tema varajase perioodi peateos on "Üldine looduslugu ja taevateooria", milles ta töötas välja Kanti-Laplace'i teooriana tuntud teooria Päikesesüsteemi ja kosmose tekkimise kohta, mida tunnustasid ka astronoomid ning mis oli aktuaalne üle saja aasta.
Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja seadused, mis käsitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel. Isaac Newtontöötas välja gravitatsiooniteooria , mis võimaldas Kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja füüsikalise teooriana. Elliptilistel orbiitidel liikuvate planeetidega heliotsentriline maailmapilt võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohta taevas. Kui 19. sajandi teisel veerandil mõõdeti esimest korda tähtede kaugused (Struve – Veega kaugus,Bessel – 61 Cygni kaugus), tehti sellest järeldus, et tähed on Päikese-taolised objektid, mille ümber võivad tiirelda ka planeedid. Esimesed kinnitused planeedisüsteemidest teiste tähtede ümber saadi 20
Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis
See tõotab lahendada mitmeid probleeme osakeste teoorias, kuid vajab võrdset arvu fermione ja bosoneid, nii et see ei saa olla täpne looduslik sümmeetria. 1974. aasta Gravitonid Suletud stringe kasutav stringiteooria ei suuda kujutada hadronite füüsikat, sest teise taseme ergastatud spinnil ei ole massi. Viimane teeb selle ideaalseks kandidaadiks seni puudunud kvantgravitatsiooni teooria kohale. See avastus märgib stringiteooria potentsiaalse ühendatud teooriana käsitlemise algust. 1976. aasta Supergravitatsioon Supersümmeetria kombineeritakse gravitatsiooniga, saadakse supergravitatsioon. See progress on eriti tähtis stringiteoorias, kus gravitatsiooni ei saa eraldada ergastusspektrist. 1980. aasta Superstringid Stringiteooria ja supersümmeetria ühendamine viib ergastusspektrini, millel on võrdne arv fermione ja bosoneid, mis näitab, et stringiteooria saab teha täiesti supersümmeetriliseks.
Enamused ettevõtted tahaksid et neil oleksid head meeskonnad ja töö hästi tehtud,aga selle saavutamiseks läheb vaja ka kaasatöötamist, osavõtmist,lubadusi, ja nii edasi. Kui need on olemas,saab neid ka teistele meeskondadele rakendada,aga see ei pruugi tulla samamoodi välja. Põhimõtteliselt,võtke seda nii: klaveri õpilast õpetatakse mängima Minuet'i G's, aga temast ei saa tänase päeva Bach kui ta ei tea muusikat teooriana ja ei oska mängida südamega. Samamoodi tõeline allikas suure meeskonna edu jaoks peitub põhitingimustes, et võimaldada tõhusat ülesannette protsesside tekkimist - ja see ajab liikmeid osalema kogu südamest. Kolm Emotsionaalsuse Koostöö Taset Ära tee viga: emotsionaalselt intelligentsed inimesed ei tee emotsionaalset intelligentset meeskonda. Iga tiim võtab enda karakteri. See vajab rohkem emotsionaalselt intelligentse käitumisega inimesi. Tiimis peab olema oma atmosfäär.
järeldusi elektromagnetvälja ja elektromagnetlainete kohta. Maxwell suri aga 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is. Elutöö, millega on läinud ajalukku James Clerk Maxwell teda võib kutsuda mitmeti, sest ta on läinud ajalukku kõiki elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria loojana kuid on tuntud nii füüsiku kui ka matemaatikuna. Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine - elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Kusjuures Einsteini relatiivsusteooria võrrandid on edasiarendus Maxwelli võrranditest, mis on viidud kokku relatiivsusteooria lähtekonseptsiooniga. Samuti arendas Maxwell niiöelda Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ühtlasi on ta tuntud ka kui esimese värvifoto tegija 1861. aastal.
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene
II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832)
niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia kasutanud ka Hegel, kelle "Vaimu fenomenoloogia" on uurimus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest). hermeneutika vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus (kr. k seletus- või tõlgenduskunst). Tänapäeval mõistetakse hermeneutikat kaheti. 1. Tekstide tõlgendamise teooriana ja ühtlasi humanitaarteaduse meetodina. 2. Filosoofilise õpetusena. Kummagi arusaama pooldajad tuginevad ühtedele ja samadele klassikutele, peamiselt Schleiermacherile ja Diltheyle. analüütiline filosoofia suundumus, mille järgi filosoofiline tegevus seisneb põhiliselt filosoofilises analüüsis. Viimase tulemusel kaovad traditsioonilised filosoofia probleemid, sest nende allikas oli puudulikust analüüsist tulenev mõistete ebamäärasus.
Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Poeetikast ja Aristotelesest tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, Poeetika keel Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad
Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ja seal esitatud teooria alles potentsiaalse, uuesti esilekerkiva ja edukalt naasva teooriana (Chalmers 1998, 155), mis uute horisontide avanedes võib osutuda teaduslikumaks kui kõik eelnevad. Üks on kindel, retsensioonis käsitletud raamat ärgitas muinasteadusega rohkem või vähem seotud isikuid analüüsima, mis asi ,,see" on, mida tehakse ja kuidas ning 5 mis põhjustel on ,,selle" tegemine tõestatum või väheusutav. Usun, et vähemalt selle eest tuleb M
Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus pealik, surus poegade tahte alla, poegadel tekkis frustratsioon, tapsid isa, kahetsesid, süütundest lõid müüdi, et isa oli jumal. Igapäevaelus inimesed taastavad seda projektsiooni, jumala prototüübiks isa, laps näeb isa suure ja tugevana, kes teab kõike ja oskab kõike, suurena pettuvad et isa polegi eksimatu. Kannavad kogemuse ja uskumused üle jumalale. (teooriana usutav, aga vaadates põlisrahvaid pole võimalik). Maagiline hüpotees – Malinowski. Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini
nii ''rääkida'', meelelt meelele, üle kogu tohutu aja ja ruumi. Heli Heli-indiviidid pääsesid kõrgematele kraadidele, kus omandasid vajaliku tarkuse ja tugevuse, nad ületasid inimese surelikkuse piirid ning oliv võimelised rändama ''ärkvel'', vaimu rännaku läbi surma ning kogema esmalt sisemise, kõrgema ja madalama reaalsuse maailmu, mida nad teooriana õppinud olid. Võimalik, et see oli nendele sisemistele maailmadele millele nende poeedid viitasid, kui ''saarte'' kirjutis oli: ''Valu ja reetlikus on tundmatud, nii ka on kurbus, lein ja surm, Haigus ja jõuetus... Noor ei jää üldse vanaks... -- J. Markale, "Ancienne Poesie d'Irlande," Cahiers du Sud, no. 335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad
kriteeriumi teadmiste hindamiseks. Ainult need teadmised on tõesed, mille konstruktsiooniga on nõus enamus inimesi (Murphy, 1997 (a)). Teadmiste konstrueerimine toimub sotsiaalse vastastikuse mõjuna. Õpilasi mõjutavad nende vanemad, õpetajad ja teised õpilased ning nad õpivad nende üldistest kogemustest. · Õpetamises ei saa alati kindlalt öelda, millist liiki konstruktivismi kasutatakse. Seetõttu ei saa konstruktivismi vaadelda teooriana, vaid see on pigem teatud liiki lähenemine õppimisele. Erinevates konstruktivismi liikides on siiski üks ühine lähtekoht - inimene saab õppida ainult lähtudes oma varasematest teadmistest. · Konstruktivistlikule õppimisteooriale vastab probleemülesannete lahendamisega toimuv õppimine. Konstruktivismi otseseks rakenduseks pedagoogikas on avastav õppimine, so. "õppimine läbi oma enese kogemuse. Iga inimene on aldis vastu võtma neid teadmisi ja
· Sünonüümia samatähenduslikkus · Metafoor kognitiivne protsess, milles toimub tähenduse ülekanne ühelt valdkonnaslt teisele 20.11.12 Semantika: mida X tähendab? Pragmaatika: mida X-ga öelda võib? Tegutseb printsiipide alusel. Pragmaatika põhivaldkonnad: · Kõneaktiteooria(lähenemine keelekasutusele, kus igat kasutatud keelelist üksust vaadeldakse kõneaktina mida ta sooritab) kõiki suhtlusüksusi käsitletakse teooriana, millel on eesmärk ja et kas see on õnnestunud või mitte: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV(nt keeld) · Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - · Deiksis (indeksikaalsus) valdkond keeles, kus eriti selgelt näha keelelise üksuse ja olukorra seotus. Pragmaatika osa, kuna olukord väga oluline. · Viisaksuprintsiip: positiivne ja negatiinve viisakus(vt pastaka laenamise näidet)
Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid on keskendunud sellele, kuidas sarnaste huvidega inimesed ühendada. Parim lahendus on lasta inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi.
väljendada veidrat, ühest kujust teise üle viia, ümber kujundada ebatõenäolisteks ekvivalentideks. Rogersi õpetuse võlu seisneb paljude inimlike väärtuse kirglikus kaitsmises. Tema vaated kasvatuse, õpetamise, suhtlemise, psühhoteraapia reformimiseks avasid vastavate alade spetsialistidele täiesti uue humanistliku perspektiivi. Rogersi mõted ja postilaadid moodustavad ühe süsteemi, mis on vaadeldav tervikliku ja lõpetatud isiksuse teooriana. George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Ta sündis 1905. aastal Ameerikas väga töökas ja religioosses farmerite kogukonnas. Noorena huvitus ta kõigest, ilma et oleks pikka aega kindlat oma ala leidnud. 1926. aastal sai ta füüsika ja matemaatika bakalareuse kraadi. Huvi sotsiaalprobleemide vastu ajendas ta astuma Kansase ülokooli, kus ta kaitses. 1928. aastal magistritööd. 1931. aastal ta sai psühholoogia bakalareuse kraadi ja veel sai ülikoolis psühholoogiadoktoriks
valem oli oma sisult samaväärne sellega, milleni jõudis aastal 1948 informatsiooniteooria looja, ameerika matemaatik ja insener Claude Elwood Shannon (1916 2001). Formuleeris entroopia mõiste. James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 5. november 1879 Cambridge) oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861). Maxwell tuli välja huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas
teooria abil. Esimene neist, õppimise teooria, keskendub peamiselt vanemate teadmiste ja oskuste defitsiidile ning nende endi negatiivsetele kogemustele nende lapsepõlves (loengumaterjalid). Antud teooria kinnitab väärkohtlemist õpitud käitumisena, see tõestab, et probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, kuna väärkohtlemine on üks suurimaid põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu
kunsti tüpoloogiline analüüs ja kunsti funktsioneermise uurimine üldises kultuurimehhanismis. Poeetilise analüüsi erinevad võimalused: avab luule, draama ja proosa olemust ehk lüürika, draama ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3
Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai tuntuks kui avaliku valiku teooriana, oli väga populaarne 1980. Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist? Kuidas kujunevad käitumise tingimused?
kujunenud eri moodi. Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on otsustava tähtsusega selle arengule koolitus- ja tööalana ning üldise ühiskondliku tegevussüsteemina. Samal ajal sõltub sotsiaalpedagoogia areng teadusena mitmel viisil, kuidas see areneb koolitus- ja tööalana. Sotsiaalpedagoogika mõistet on määratletud ka institutsionaalselt, kindlates instituutides tehtava tööna ja seda käsitleva teooriana. Lihtsustatuna võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerumisele, eriti aga industrialiseerumisest tingitud probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda. Ühiskonna tegevussüsteemina on sotsiaalpedagoogika eesmärgiks sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine. Teadusena, koolitus- ja tööalana otsib see pedagoogilisi
võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja seadused, mis käsitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel. Isaac Newton töötas välja gravitatsiooniteooria, mis võimaldas Kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja füüsikalise teooriana. Elliptilistel orbiitidel liikuvate planeetidega heliotsentriline maailmapilt võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohta taevas. Kui 19. sajandi teisel veerandil mõõdeti esimest korda tähtede kaugused (Struve – Veega kaugus, Bessel – 61 Cygni kaugus), tehti sellest järeldus, et tähed on Päikese-taolised objektid, mille ümber võivad tiirelda ka planeedid. 8.1.3. Relativistlik maailmamudel
Majandus elavnes koos juutidega, kellel oli kauplemine lubatud. Aquino Thomas (1225-1274) võrdleb ühiskonda mesilasperega ja leiab, et seisuslik hierarhia on tööjaotuse loomulik väljendus. Ka muutis ta üldist suhtumist rikkusesse, nimelt leidis Aquino, et rikkus teatud mõõdukuses ei sisalda endas midagi vääritut. Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus. Merkantilism ja tööstuskapitali teke Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis 15 saj. esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga,
Kui filosoofia oleks ,,kõige teooria", siis tähendaks see, et filosoof(ia) seaks enda ülesandeks luua kõikehõlmav maailmakirjeldus ja mõtestus, mis võtaks kokku ja sünteesiks kõikide teaduste saavutused. Niisuguseid maailmatervikut uurimisainena hõlmavaid pürgimusi on ajaloos olnud, tänapäeval on seesugune spekulatiivne natuurfilosoofiline totaalsus täiesti võimatu, viljatu ja ka tarbetu. Filosoofia käsitlemisel ,,ükskõik mille teooriana" peaksid kindlasti olema täidetud järgmised tingimused: filosoofiliseks arutluseks kerkivad küsimused peavad pakkuma üldist huvi, arutlejad peavad opereerima kõige üldisemate, abstraktsemate, mõistetega, arutlus peaks olema kvaliteetne, s.o vastu pidama kriitilistele argumentidele, tundma varasemaid asjakohaseid vastuseskeeme ja argumente filosoofia ajaloost, olema üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks"
nad liituda nii kõrgeks laineharjaks, et braanilõik rebeneb lahti ja eemaldub osakesena. Nii võivad braanid neelata ja kiirata osakesi just nagu mustad augudki (joon. 4.15). Mustade aukude koosnemist p-braanidest võib käsitada tõhusa teooriana, seejuures pole põrmugi tarvis uskuda, et tõeliselt on olemas väikesed lehed, mis liiguvad tasases aegruumis, kuid kummatigi võib leppida sellega, et mustad augud käituvad nii nagu koosneksid nad säärastest lehtedest. Nõndasamuti võime edukalt 1 2 3 Joon. 4. 15 Musta auku langevat osakest võib käsitada kui p-braaniga põrkuvat kinnist stringisilmust (1)
nad liituda nii kõrgeks laineharjaks, et braanilõik rebeneb lahti ja eemaldub osakesena. Nii võivad braanid neelata ja kiirata osakesi just nagu mustad augudki (joon. 4.15). Mustade aukude koosnemist p-braanidest võib käsitada tõhusa teooriana, seejuures pole põrmugi tarvis uskuda, et tõeliselt on olemas väikesed lehed, mis liiguvad tasases aegruumis, kuid kummatigi võib leppida sellega, et mustad augud käituvad nii nagu koosneksid nad säärastest lehtedest. Nõndasamuti võime edukalt 1 2 3 Joon. 4. 15 Musta auku langevat osakest võib käsitada kui p-braaniga põrkuvat kinnist stringisilmust (1)
tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Seega on semiootika põhimõtteliselt teadus, mis uurib kõike seda, mida annab kasutada valetamise otstarbel. Kui midagi ei saa kasutada selleks, et väljendada valet, siis ei saa seda kasutada ka selleks, et väljendada tõtt, ja siis ei saa seda ülepea millegi väljendamiseks kasutada. Ma arvan, et määratlemist "valetamise teooriana" tuleks võtta ammendava programmina üldsemiootika jaoks. Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte? Eco Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas
arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... Kas nt väide "Tapmine on halb (väär)" on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni? Vrd. "Tapmine on lahe!" "Tapmine on hea." "Tapmine on nõme!" "Tapmine on halb. 131. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline (konsekventsialistlik) teooria. Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaolu), on antud tingimustes õige tegu Jeremy Bentham (1748-1832) "Utilitarismi printsiip kujutab endast põhimõtet, mis hindab mis tahes
Johhannes Althusius (1557 - 1638) Hugo Grotius (1583 - 1645) 2. klassikaline faas, mos geometricuse printsiipe järgiv loomuõiguse faas Thomas Hobbes (1588 - 1679) Benedictus de Spinoza (1632 - 1677) Samuel Pufendorf (1632 - 1694) Christian Wolff (1679 - 1754) 3. loomuõigusest kui vana päritud õiguse kriitiline mõõdupuu Christian Wolff (1679 - 1754) Cristian Thomasius (1655 - 1728) 4. loomuõiguse enesemääratlemine liberaalse poliitilise teooriana 1. teoloogiaga seotud faas. Ratsionalistliku loomuõiguse sünd on seotud Hollandi õigusteadlase Hugo Grotiuse (Huig de Groot) (1583-1645) nimega. Tema elukäigu ja tööde käsitlemisel on oluline silmas pidada, et Grotius oli sügavalt usklik, pooldades arminiaanide õpetust. Rääkides Grotiusest kui ratsionalistliku loomuõiguse rajajast peetakse eelkõige silmas asjaolu, et tema tööd olid loodud väljaspool kirikliku moraaliteoloogia raame.
Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 66 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused Ülitsivilisatsiooniteooriat võib käsitleda omaette teooriana ( s.t. religiooniteooriast lahus olevana ) või koos religiooniteooriaga ( olles siis religiooniteooria üheks põhialuseks ). Ülitsivilisatsiooni- teooria seost religiooniga näitavad maailmas sooritatud UFO-uuringud, mida pikemalt on käsitletud religiooniteoorias ja seega ei hakka me siin seda enam kordama. Kuid nagu juba varem mainitud sai, on ülitsivilisatsiooniteooriat võimalik käsitleda ka üksinda, mida me kohe järgnevalt hakkamegi lähemalt vaatama. 3
annaabi.ee 
