Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Temperatuurimuutuse paus Maal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hoovus, kasvuhoone, vähenenud, golfi, paus, püüdes, teguriks, kasvuhoonegaase, rindi, hoovused, soolase, seitse, saades, autoga, varianti, tervet, rajatakse, vahelt, neelavad, atmosfäärist, kiirgustegevus, maani, inimkond, peruu, ekvaatori, jahtumise, faasid, loomulikud, jääaeg, liikumisest, arktikast, tuues, märgatava, arvama...........................................49 Mis on coriolise jõud ?.................................................................................................49 Mis on coriolise teoreem ?...........................................................................................50 Õhu saastamine................................................................................................................51 -2- Golfi hoovus....................................................................................................................52 Golfi hoovuse süsteem.................................................................................................52 Energia alaliigid...............................................................................................................54 Puhas Energia..............................................................................................................
vaheldunud jää pealetungid jää taandumistega ja praegune kõrguste skaala alusnivoo ookeani tase kõikunud paarisaja meetri ulatuses. Hädaldamine viimase saja aasta paarikümnesentimeetrise veetõusu pärast näib sellel taustal lausa kohatuna. Ent sajad miljonid inimesed elavad mere ääres ja nende elamistolemist mõjutavad isegi sentimeetrid. Kõik, kes huvi tunnevad, teavad, et ilma tehakse meile Atlandi ookeanil. Tähtis osa selles töös on Golfi hoovusel ja tema jätkul PõhjaAtlandi hoovusel. Mõlemad kannavad sooja vett polaarjoone taha ja kindlustavad meile suhteliselt mõõduka kliima. Peale Golfi hoovusena alguse saava soojakonveieri on tähtis polaarfront kui eraldusjoon külmade polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist
aasta suvi jäävad klimatoloogidele meelde kui ühed märjemad üle sajandi kestnud vaatluste reas (Kallis 2009). 3. EESTI KLIIMA KUJUNEMIST JA MUUTUMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID Kliima - teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim Ilm õhkkonna hetkeseisund Kliima erineb paikkonniti väga mitmesugustel põhjustel. Nagu ilm, nii on ka kliima selle tagajärg, et päeval maakera pind Päikese käes soojeneb, öösel aga jahtub. Kliimat mõjutavad ka maailmamere hoovused. Imeväike soojushulk, mis tuleb Maa seest, ei ole kliima muutumiseks küllaldane. Päikeselt saadud soojuse annab Maa osaliselt ära, sealjuures vastuvõetud ja äraantud soojushulk paikkonniti erineb (Rowland-Entwistle 1996: 32). Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Eesti geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere
100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja
Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.
10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks.
VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooni keemilist hävimist stratosfääris põhjustavad farmaatsiatööstuses ja külmutusseadmetes kasutatavad fluori-, broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Iga ultraviolettkiirguse maapinale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat (nahavähk inimestel) Troposfääriosoon „halb osoon“: troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuste põletamisel tekkivate
02.2009). CO2 tasemed (IPCC; Globalwarming.com) Temperatuuritõusu põhjused. Globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, mille hulgas on nii inimtekkelised ehk antropogeensed tegurid , kui ka looduslikud tegurid. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn. geoloogiliseks teguriks, kuid probleemiks on see, et me ei oska eristada looduslikke muutusi inimese tekitatuist (Wikipeedia; Kliimamuutus). Üks looduslikest teguritest on metaani vabastamine tundras ja soodes. Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist
Vaata küsimust 25. 29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk selle, et ühel osal aastast saab põhjapoolkera ja teisel osal lõunapoolkera oluliselt rohkem päiksesekiirgust. Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30
linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele. SERENGETI RAHVUSPARK Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu-antiloobid. 2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale. HOOVUS on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas. Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee
suhteliselt rohkem kui kevadel ja suvel,‿ ütleb Keevallik, kes rakendas erinevaid tulevikustsenaariume ka minevikule ning leidis, et sel puhul töötavad need rahuldavalt. Merepinna tõusuga satuvad Eestis enim ohtu Tallinna-lähedased rannad. Erilise löögi alla jäävad ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned. Eesti liigub uuel sajandil soojema ja niiskema kliima poole. Kuid Sirje Keevalliku sõnul võib globaalse soojenemise foonil Golfi hoovus nõrgeneda, mis tähendab Eestis esialgset jahenemist.
sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra. Kasvutrendi on täheldatud osade Kanada, Lõuna-Norra ja Patagoonia liustike juures. Lõuna-Norra liustike mahu muutused 1963-2004 Merepinna tõus Ajavahemikul 10 0006500 aastat tagasi tõusis ookeani veepind jääajajärgse liustike intensiivse sulamise tõttu meeter sajandis, ajavahemikul 65005000 aastat tagasi 0,37 meetrit sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis. Viimasel sajandil on ookeani veetase tõusnud ligikaudu 1015 cm. Tõus
saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m. 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam- vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
Palavvöös on soojenemine Muutub soojuskiirguseks suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. 48% kiirgusest neeldub pinnases Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: · koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, · öö ja päeva pikkusest · pilvisusest, · aluspinna omadustest. 19 2. 3
Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus). On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika
keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril mõõdetakse püranomeetriga. Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes S´=S*sin h . S´ insolatsioon suvalises Kasvuhoone effekt Maalt lähtuva mõõdetakse baromeetriga. Seda ajavööndis kehtiv kellaaeg. Vööndiajad punktis atmi ülemisel piiril. S pikalainelise (infrapunase) kiirguse väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või erinevad teineteisest ühe täistunni võrra
möödunud sajandil kohalike metsaomanike eesvõttel, et kasutada vabanenud maad põllu- või karjamaana. Paapua Uus-Guineas, kus ürgmetsad katavad ikka veel suuri maa-alasid, on 1990.aastatel rohkem kui pool elanikkonnast elanud metsalangetamisest. Üksainus suur puu toob vineeriks töödeldaduna maailmaturul sisse kümneid tuhandeid dollareid. (Guido Ilves. 1999. 394 lk.) Mahagon, tiik ja palisander on ammu haruldaseks muutunud, nõudlus väärispuidu järele pole aga vähenenud.Hinnalist puitu töötavad üles ja veavad välja peamiselt hiidkontsernid. Rikaste lääneriikide kauplustes on tohutu valik kõikvõimalikest puuliikidest mööblit. Loomulikult ei huvita ühe heaoluriigi täissöönud kodanikku, kust pärineb puit, millest too luksuslik mööbel on valmistatud. Pealegi on oma maa ökoloogiaprobleemid teiste omadest tähtsamad. (Idem. 399 lk.) Arengumaades on siiani ökoloogiast olulisemad demograafilised mured, mis samuti kuuluvad globaalprobleemide hulka
Viimaste aastakümnetel on atmosfääris tekkinud alad, kus osooni konsentratsioon on langenud väga madalale.Neid alasid nim osooniaukudeks (suuremad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osoonikiht neelab UV-kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siis on tekkinud probleem väga terav. Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne. Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll). Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistb taimedest ja pinnasest lähtuvat pikalainelist soojuskiirgust ning selle tagajärjel õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb. Sellist nähtust nim kasvuhooneefektiks.KT! Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga maapinnale 80%. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist
päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu,
Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms 13.Hoovused kliimat kujundava tegurina . Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise
soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Käesolev referaat on koostatud teemal ,,Kasvuhooneefekt". Uurin, mis põhjustab seda nähtust, kuidas seda vältida, ennetada ning millised võivad olla tagajärjed. Mis on kasvuhoonefekt? Õhus sisalduv CO2 täidab teatud ekraani ja filtri ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist.
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud, rohkem kasutatakse naftat. Kui naftavarud aga vähenevad, tuleb uuesti pöörduda kivisöe poole. Suurimad söevarud on leitud Ukrainas (Donbassis), Poolas ja Tsehhis (Sileesias) ja Saksamaal (Ruhris ja Saksimaal). Varusid on aga ka settekivimeis Suurbritannias, Põhja-Prantsusmaal, Belgias. Euroopa tähtsaimad kivisöe eksportijad on Poola, Tsehhi ja Bulgaaria. Energiaallikatena on kivisöe kõrval olulised ka maagaas ja tuumaenergia. Hinnanguline rauamaagi toodang mõnedes maades 2011
ajavahemiku kestel. *Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms. 13. Hoovused kliimat kujundava tegurina. Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14. Inimtegevuse mõju maailma kliimale
Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase. Kõige suurem kasvuhoonegaase kiirgav maa on seni olnud Ameerika Ühendriigid, kuid tõenäoliselt ületab Hiina USA omi juba lähiaastatel. Järgnevad Euroopa Liit, Venemaa ja Hiina. 3 2. Kasvuhooneeffekt ja kasvuhoonegaasid Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest, ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus
3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks. Vaja on tervet laevastikku: luurelaevu kalaparvede leidmiseks, transpordilaevu toodangu tarbijani toimetamiseks. Seetõttu saavad sellega tegelda vaid suured ja rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. 4. Kalakasvatuse osatähtsus maailmas suureneb, sest varud maailmamerest vähenevad. Selle arengut takistab reostus. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused
Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, 100% 18% neeldub polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 27% peegeldub õhust hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases
b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d. termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 7. Mis on albeedo
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel:
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunu
muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus. Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutab Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid (talvel suht soojad, suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas
annaabi.ee 
