Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Telesaate arvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alkohol, janek, kalvi, jaanus, pino, telesaate, arvustus, vaatasin, eetris, külalised, instituudi, maris, psühhiaater, viisakalt, ülbe, tarmoHaiglasse tulevad peamiselt keskmiselt või hästikindlustatud perede lapsed, kehval elujärjel inimesed tavaliselt ei tule. Üks haiglapäev maksab 500 krooni ning alguses peab seal olema neli-viis päeva. Emori küsitluse kohaselt on mitte-eestlased narkolembesemad. Kui eesti koolides tarvitab või on proovinud narkoaineid 11% vastanutest, siis vene koolides 13%. Kui eesti koolides on 55% vastanute tutvusringkonnas narkootikumide kasutajaid, siis vene koolides 67%. *** Samal ajal loetleb dr. Jaanus Mumma Wismari haiglast kurba statistikat. Ainuüksi ametlikel andmeil pöördus mullu psühhiaatria-asutustesse 755 narkomaani, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Neist 72% olid opiaatide tarvitajad (moonipurust tehtud «vedela heroiini» süstijad). Tänavu tuleb ametlike narkomaanide arvu tõus taas kahekordne, on dr. Mumma kindel. Ainult et nüüd on üha rohkem 15-16-aastasi amfetamiini tarvitajaid, kes hakkasid mõnuainet süstima või ninna tõmbama aasta-
Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin, nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine. Täielik paranemine buliimiast on võimalik. 1997 aasta uuringu põhjal leiti, et keskmiselt paraneb 50% haigetest. Paranemise protsent on aga tunduvalt väiksem, kui buliimiaga kaasneb muid häireid, näiteks alkoholism. Paljudel juhtudel kaovad buliimia sümptomid pikema aja möödudes ka ilma ravita. (Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine: 1) Hirm tüsenemise ees 2) Tugev kõhnumiskatse
maksumärk viinapudelil pikaks ajaks unustada, ükskõik kui kaugel lõpptarbija Läti piirist asub. Emotsionaalselt kehutab paljusid Lätist alkoholi ostma protest siinsete regulatsioonide vastu, ja lõpuks: kes tuvastab, millist päritolu vedelik täidab meie baarilettidel välja pandud legaalseid pudeleid, kuhu vilunud kõrtsipidajad on ajast aega parema puudumisel ka vett sisse seganud? Oleks naiivne arvata, et lõunapiirilt tulev odav alkohol ei leia läbiproovitud moel teed kommertskasutusse. Kirjeldatu on triviaalne tegelikkus, aga püüdkem kujustada kõnealuse veani viinud poliitilist argipäeva. Niisiis: pärast valimisi tulid kolm erakonda koalitsiooniläbirääkimistele oma kindlate põhimõtetega maksupoliitikas, aga alkoholiaktsiisist sai puhver, mille venitamist populaarsete lubaduste tõttu suurenenud kulude katteallikana pidasid tulevased valitsusliitlased üksmeelselt
ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. Kirjanduslugu läbi stiili Autor: Margit Ross Tunnistagem, et meie kooli kirjanduse õpikud on käsitluslaadilt ja ülesehituselt üksteisega äravahetamiseni sarnased. Ikka ühetaoline järgnevus: kirjaniku elulugu ja looming, sekka pisut ajaloolis-ühiskondlikku tausta. Vaheldust peaks pakkuma Jaanus Vaiksoo kooliraamat "Gailit ja Nipernaadi" (Koolibri, 1995.) Just nimelt kooliraamat, sest tegemist pole õpikuga, pigem on see õppematerjali täiendav lugemisvara. Otseselt viitab raamatu sisule ja laadile pealkiri "Gailit ja Nipernaadi", lakooniline ja väljendusrikas. Autor ei jutusta Gailiti eluloost ja loomingust ajalises järgnevuses, vaid toob kõigepealt välja kirjaniku meelismotiivid ja stiili omapära, seejärel analüüsib
tahtnud seda. Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis. XIV- Indrek hakkas kõvasti kirjutama, et maha rahuneda, isegi öösiti. Tema juurde tuli Kalvi. Kalvi mainis esimesel vestlusel, et on kahju nendest meestest, kes ei tea kus naised käivad. Indrek tegi näo nagu ta ei saaks aru. Kalvi sai vihaseks, et Indrek tegi tema jutu naljaks ja lõpuks ütles, et Karinit nähti suudlemas advokaadiga, mille peale Indrek talle virutas. Kalvi otsis lepitust ja Indrek mõistis, et teise õnnetused teevad talle heameelt kuna ta enda naine surivoodil. Nad leppisid ära.
TÖÖ KÄIGUS PROOVIN LUGEJALE KIRJELDADA TEMA ELU JA ANDA KA ÜLEVAATE TEMA TEOSTEST NING LUULETUSTEST. RAAMATUTE SAAMISEGA OLI MUL NATUKE RASKUSI, KUNA RAAMATUKOGUDES NEID SAADA POLNUD, AINULT MÕNDA ÜKSIKUT. ÜHTEGI TEMA ISIKLIKKU LUULEKOGU EI ÕNNESTUNIDKI MUL SAADA, KUID LUGESIN TEOSEID, KUS OLI LISAKS KARL MARTIN SINIJÄRVELE VEEL PALJUD TEISEDKI LUULETAJAD OMA LOOMINGU KIRJA PANNUD. SAMUTI LEIDSIN MA INTERNETIST MITU TEMA LUULETUST. VAATASIN KA SINIJÄRVE JUHITUD KULTUURISAADET OP!, ET TEMAST ENDAST ROHKEM TEADA SAADA...........3 ................................................................................................................................................. 3 ELULUGU................................................................................................................................. 4 LUULE................................................................................................................
tähelepanu ENSV elus valitsevatele probleemidele ning millele oli alla kirjutanud 40 austatud ja hästituntud kultuuritegelast. Tahtmatult oli Propeller oma esinemisega aluse pannud millelegi hoopis suuremale. Ka Allan Vainola meenutab, et pärast „Dünamo“ staadioni intsidenti läks punk, millesse algselt kuidagi suhtuda ei osatud, võimude põlu alla.34 Pärast 31 Trubetsky 2009, lk 36-42. 32 Intervjuu Allan Vainolaga. 33 Kulli, Jaanus. 2005. Propeller, nähtus, mida ei saa eirata. SL Õhtuleht, 29. aprill: http://www.ohtuleht.ee/173530 (15.01.2013). 34 Intervjuu Allan Vainolaga. 10 noorterahutusi käisid Tallinna koolides julgeolekuorganid, kes tuvastasid sündmuse käigus tehtud fotode põhjal mässus osalejaid, et neid üle kuulata ning karistada.35 Propelleri poolt tekkinud aktiivsusepuhangut märkas ka ansambli Velikije Luki solist Ivo
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi. Päris mälukasse ei võta, aga vahel palju puudu ka pole. Kui tema joob, siis reeglina last ei ole kodus. Harvadel juhtudel, kui ta on, siis üritab laps viibida täiskasvanute seltskonnas, kusjuures tegelikult me teda keelame. Siis laps vaatab omaette multikaid ja vedeleb niisama. Lapse suhtes tunnen kiindumust, aga vahel, kui abikaasa keerab tema minu vastu üles, tekib ka solvumise reaktsioon, mis muidugi hiljem saab lapsega ära lahendatud.
Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse valitud variaableid ning püütakse põhjendada, miks teeb Jüri Muttika selliseid keelelisi valikuid, ning tehakse järeldusi. Ainestik on kogutud kahest „Ringvaate“ saatest, mida Jüri Muttika juhtis. Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on järelevaadatavad ning tasuta saadaval Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehel. Transkribeeritud tekstid on esitatud töö lisades. Varem on Jüri Muttika idiolektist esile tõusnud variaableid uurinud eelkõige Tiit Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL
vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti sattuda iga väiksemagi asja pärast. Seetõttu tekib palju tülisid ja lahkarvamusi. Kõigil murdeealistel on oma soovid ja vajadused. Tänapäeva murdeealiste kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarbimine. Enamik noortest ei tea mida nad joovad ja nad ei tunne selle vastu isegi huvi. Kui varakult alkoholi tarbima hakata, võib see ära rikkuda kogu ülejäänud elu. Alkohol kahjustab siseorganeid ning võib tekitada ka muid komplikatsioone, kasv võib kinni jääda või tekib mõistusega probleeme. Alkoholi hakatakse tarbima mitmel viisil, eelkõige sõprade eeskujul, kui ollakse seltskonnas ja kõik tarbivad alkoholi, ei saa olla see üks ja ainus kes ei tarbi. Hakatakse tarbima ka alkohoolikutest vanemate eeskujul, kuna kui igapäev on alkoholi pudelid kodus, proovib kindlasti noor ka seda ja võib hakata iga päev salaja tarbima.
kaunim kui nüüdses maailmas" Ma ei saa seda lauset hinnata ja kirjeldada enda suhtes, sest ma pole ise veel vana ning sinna on veel aega. Aga ma tean, et vanadel inimestel on lapsepõlv alati väga hästi meeles ning nad jutustavad sellest alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks
too kurtis, et raha on kõik ära kadunud ja nad on pankroti äärel. Tuli välja et Äia kaudu oli Karin raha saanud, aga milleks ta seda kasutada tahtis seda ei teatud. XIV Indrek hakkas enda rahustuseks tööd rohkem tegema ja seda ka suurema innustusega, sest midagi muud ei pakkunud talle suuremat pinge maandust kui kirjaniku töö. Isegi tema kolleegid panid tähele, et Indrekut tabas mingi imelik huvi oma töö vastu, et isegi öösiti töötas. Ühel päeval tuli Indreku juurde Kalvi, kes alguses hakkas oma kurnavast tööst ja perest rääkima, kuid jättis vihjeid, millest Indrek aru sai. Nimelt esimese kõneluse lõpus lausus Kalvi lause, et küll on kahju nendest meestest, kes ei tea kus nende naised käivad. Kuid Indrek tegi nagu poleks sellest aru saanud. Isegi Indreku ämm ei teadnud enam midagi öelda, kuna tal oli piiritus leitud ja karistuse mõistmine ees. Mitu päeva ajas Kalvi oma juttu ühe teema ümber
Tavaliselt tunduvad minu jaoks taoliste etenduste kostüümid vanad ning tolmunud ning kuidagi väga kunstlikud. „Luikede järve“ puhul olin väga positiivselt üllatunud, kuidas kostüümid nägid välja väga loomutruud ning oli isegi näha, et tantsijate jaoks olid need mugavad, mis kindlasti on balleti etenduse puhul väga tähtsaks teguriks. Väga hea mulje jättis mulle lavastaja Tiit Härma töö. Etendus oli ülesehitatud arusaadavalt ning põimitult. Esimese vaatluse vaatasin ma ära nii, et ma polnud varasemalt mitte midagi selle teose temaatikast lugenud, kuid ma sain suurepäraselt aru, mida on tahetud edasi anda. Vaheaja ajal lugesin ma läbi lühitutvustuse balletist ning siis oli mul veel parem seda vaadata, kuna teadsin täpselt mis hetke ja emotsiooni on tahetud muusikaga, kostüümiga, tantsuga edasi anda. „Luikede järve“ ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve äärde läks
varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna
võtab kaitseministeerium tsehhidelt samba vastu ja sellega töid kuni risti valmimiseni ei jätkata. Ta lisas, et homme hakatakse sammast telgi all kile sisse mässima ning reedel või laupäeval, kui kiletamine on lõppenud, võetakse ära telk ja tellingud. Hundi sõnul peaks tseremooniaplatsi tööd risti valmimise ajaks olema lõppenud. Võidusammas on plaanis avada võidupühal. Selgeltnägijate tuleproov -- skeptik.ee kiri saate tegijatele Avalikustan oma kirja, mille saatsin telesaate Selgeltnägijate tuleproov tegijatele siis, kui kuulsin sellise saate valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.,,saatja: Martin Vällik adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected] kuupäev: 1 september 2008 12:16 teema: Selgeltnägijate tuleproov Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere, olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov. Viimasel ajal on nn selgeltnägijatele,
parema kontrolli, parem rohkem inimesi neid kasutab just rohkem mälukahjustused võivad vähemalt natuk kvaliteet. kasutama, see on inimesi: keelatud vilja tekkida ja kanepi mõju pealegi keelatu Tõestus: Pärnu tervisele kahjulik. efekt. all kuriteod. efekt metanoolitragöödia: Pärnu näide ei sobi: Ikkagi läheb tervise kasutajaid tuleb juurde mustalt turult saadud alkohol juba legaalne. olukord paremaks: ja see on kahjulikum kui alkohol kahjulik Must turg jääb praegu 100% must turg musta turu efekt Riik saab raha, mida Raha kulub kontrollile, Kanep iseenesest ei ole Ei ole põhjust Meil oli Holland kulutada tervisekuludele ja halb, samamoodi on ühiskonnale uut pahet tõestus, seal on
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ................................................12 LISA 3 p
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka ajalugu ise (ajaloolised jutustused), osutatud on kunagistele sangaritele, võidukatele sõdadele kui võite pole siis väiksematele kaotustele. Gootilisi jooni eriti pole v.a. See kui Jaanus leiab keldrist mädanenud isa. 14
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
klienditeenindusega seonduvaid häid ja halbu ning vastuvõetavaid situatsioone, lisaks toon välja milliseid reegleid arvestati klientide teenindamise juures, milliseid mitte, peamised vead klientidega suhtlemisel ja teenindamisel. Räägin sellest, mis on minujaoks hea teenindamine ning lisan 10 märksõna, mis iseloomustavad head teenindust. Sageli on olukordi, kus kliente teenindatakse halvasti ega järgita klienditeeninduse reegleid, samas on ka ettevõtteid, kus on külalised alati oodatud ning nad saavad minna sinna hea tundega tagasi. 3 1 KÜMME SITUATSIOONI KOOS LÜHIHINNANGUGA Tabel Külastuse kuupäev Kellaaeg Situatsiooni lühikirjeldus ja hinnang 16.07.2010 14.00 16.00 vahel Paide säästumarket. Hinnang: hea teenindus. 20.09.2010 15
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
Kõige lahedam inimene kogu maailmas vist. Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki. Kuid ajapikku sai see kõiks igapäevaseks. Ta käis koos Alexi, Gerri, Rasmuse, Antti, Liska, Laura ja teistega pidevalt pidudel. Ta oli oma väikevennad peaaegu ära unustanud ning ühel päeval, kui ta lasteaeda läks, et poisid koju tuua, oli tema üllatus suur
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
mullas; kolmas kõnnib häbelikult nagu sulgiv kana mööda koduõue. Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei
talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi.
TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi
annaabi.ee 
