· Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte Vastused põhiprobleemile olgu lõikude tuumaks Paiguta lõigud loogilisse järjekorda Otsusta milliseid argumente tood oma mõtete kinnituseks Vali sobivad arutluse võtted (analüüs,- vastandamine jt) Jälgi, et kirjandil oleks põhiidee, sõnum, mis jääb kokkuvõtteks kõlama Teksti ülesehitus Sissejuhatus · Probleemi püstitamine · Teema piiritlemine ( oma vaatenurga leidmine )
Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud
Seda võib nim. Ka suunavaks algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm";
kas isiklik suhtumine väljendub kokkuvõtvas lõppsõnas või on see esitatud hinnanguna teemat läbivalt. Ära unusta teha kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavaid järeldusi. Tugine alati tõendusmaterjalile, mitte arvamusele ega eelarvamusele. Kirjutis ei tohi olla jutustav v6i sündmusi kirjeldav, vaid arutlev ja analüüsiv. Kogu kirjutist peab läbima küsimuste miks?, milleks? püstitamine ja nendele vastamine. Maksimumpunktid sisu eest saab kirjutis sel juhul, kui teemakohane probleem on välja arendatud, esitatud on probleemile iseloomulikud jooned, võrdlused, seosed, üldistused ja põhjendused. Näited Too rohkelt konkreetseid näiteid, fakte. Näited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks. Too näiteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele. Maksimumpunktid faktide eest saab kirjutis, kui ta sisaldab viis või ka rohkem näidet või fakti, mille valik
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel.
Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele. e) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 5. Kirjandi teemade liigid.
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on
.peaksid olema mitmekesised · ...peaksid demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust. · Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast, ajaloost... · Kindlasti ei sobi näiteks umbmäärane väide " olen kusagilt kuulnud/ mulle vanaema rääkis" · Näidetes hoidu faktivigadest !!! Kui Sa pole mõne näite õigsuses kindel, jäta see hoopis toomata! Lõppviimistlus · Kui kirjand on lõplikult valmis, puhka veidi ja mõtle millelegi muule! · Asu kirjandit üle lugema: eelkõige jälgi, et oleksid kirjutanud loogilise arutleva tervikteksti. · Esimese lugemise käigus ära keskendu kirjavigadele, vaid sisule. Kui aga vigu märkad, võid need loomulikult ära parandada. · Tekst on terviklik siis, kui see sisaldab loogiliselt arenevat arutlust, mida on kerge jälgida ja millega on huvitav kaasa mõelda. Viimistle edasi! · Kui teksti sisu paistab korras olevat, loe veel ja jälgi, et lause oleks üheselt
Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul. ..........................
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
2) Kirjalikud allikad (ntx ilukirjandus, teatmekirjandus, ajakirjandus). 3) Massimeedia (TV, teater, kino) 4) Teiste inimeste mõtted, arvamused, tähelepanekud See, millist allikat kasutada, jääb kirjutaja otsustada. See otsus tuleb langetada iseenda teadmiste, tunnetuse e intuitsiooni ja kogemuste abil. Ainestikku kogutakse pidevalt lahtiste silmadega elus ringi liikudes, vesteldes, arutludes, loetu üle mõeldes. Napi vaimse pagasiga inimene ei saa kirjutada head esseed ja kirjandit (!). Pealkiri määratleb: 1. Kirjandi teema 2. Kirjandi liigi ja esituslaadi, peegeldab sisulisi rõhuasetusi. Teemast mööda kirjutamine on kõige suurem viga. Teemat lahti mõtestades tuleb endale esitada küsimused: - Kui lai või kui kitsas on teema - kas teema on avatud või suletud e kui vabad käed mul kirjutades on - millised sõnad pealkirjas on tuumsõnad - kas teema no nö ühe või mitme poolega
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
Seega: huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesksedsündmust, põhimeeleolu. • Teiseks, sissejuhatusega uudise kirjutamisel on tähtis reegel: uudise tegemine algab alati tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse alati pärast tuuma. On kaks viga: reporter läheb selliselt suvaliselt huviloolt edasi infoga, mis sellega seostub, kuid unustab sealjuures tuuma ja uudise keskne mõte upub ra kuhugi loo tagaossa; teine viga on vastupidine – tuumaga sidumata huvilugu jääb omaette tükiks uudise alguses, mis meenutab pigem lisapealkirja. Kolmas halb võimalus on see,et huvilugu sobib küll tuumaga kokku, kuid häälestab lugejat valesti, andes talle ülejäänud uudisega sobimatu meeleolu, tooni, tunde. • Kolmandaks, huvilugu peab alati olema enne tuumlõiku. Uudise esimene lõik lugejas äratab huvi edasilugemise vastu ja teine lõik annab teada, milles on loo tuum.
Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisel. UURIMUSTÖÖ TUNNUSED · On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud eesmärk · Probleemi lahendamiseks on kasutatud teaduslikke meetodeid 1. Ülevaade teemakohasest kirjandusest 2. Uute andmete kogumine teaduslikel meetoditel või olemasolevate uudne
Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan koolist kaasa vajaliku pagasi õnnelikuks saamiseks. Minu sissejuhatus: Küsisin kord vanaemalt, mis on tema arvates õnn. Kuna tema oli juba üsna vana ja aastaid liikumisvõimetu olnud, vastas ta seekord mulle: ,,Õnn, mu lapseke, on see, kui sa oskad õigel ajal surra." Minul, teismelisel, polnud selle teadmisega midagi peale hakata, sest ei valmistunud ma ju
elumõtet otsida. U Neid näiteid võiks tuua tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks H hoopis eesmärkide näidetena, endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on A siis oleks sissejuhatus eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me T paremini teemaga seotud. Nõustun väitega, et eesmärk igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või U alateadlikult. S on motivatsiooniks. Mõtted on esitatud üsna segaselt. Lõigu keskel vahetab Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma autor teema
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�
lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed) ning valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid; 11
Pealkiri Pealkirjal on täita kindlad eesmärgid. Sellega saab: · anda lugejale teada teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; · osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; · kujundada lugeja suhtumist, näiteks mingisse probleemi, nähtusse või inimesse; · anda hinnanguid; · äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Ülesehituselt võib pealkirjad jagada nelja rühma. 1) Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (Õnn on iga inimese enda teha). 2) Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni tekstiga seotud sümbol, motiiv või detail (Tee õnneni). 3) Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt (Õnnelik inimene). 4) Pealkirjad, mis kutsuvad lugema, äratavad lugejas huvi (Õnne valem leitud!) Pealkirja sõnastades tuleb jälgida, et see · oleks lühike; · oleks heakõlaline; · lähtuks ennemini teksti peamõttest kui kõrvalistest seikadest;
Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda.
Juhend essee kirjutamiseks. (koostatud Leo Luksi juhendi ja Internetimaterjalide põhjal) Olulisim nõue: tudengilt ei oodata referaati, vaid arutlevat teksti linnaplaneerimise teooria aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kirjutamine. Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline teema, mis iseendale huvi pakub see
Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee
aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab olema tõlgendustes aus ja vastuolulisi uurimistulemusi esitades neutraalne. Kirjanduse ülevaadet on põhjust liigendada nii, et erinevad vaatenurgad, koolkonnad ja tõlgendused üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse
kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine?
· Ei kasuta sõnu ja väljendeid, mille õiges kirjapildis või tähenduses pole kindel (näiteks: aktsepteeritud). Vähimagi kahtluse korral kasutan kontrollimiseks Õigekeelsus-sõnaraamatut. · Kõik parandused puhtandis teen selgelt ühe joonega. Ei kasuta korrektorit (vedelikku, pliiatsit) ega kustutuskummi ning üldsegi ei sodi. Pean meeles, et kõik käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse veana. · Loodan kirjandit kirjutades ainult iseendale, sest keegi teine maine isik mind nagunii aidata ei saa. · Olen kindel, et eksamil teen oma elu parima kirjandi, sest olen hästi meeles pidanud kõik, mis mulle kirjandi kirjutamisest räägitud on. 2 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008
Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega seoses antud probleemi uurimisseisust üldse; töö tervikstruktuuri lühitutvustus. Soovi korral võite sissejuhatuse lõpus tänu avaldada Teid oluliselt abistanud isikutele. 2 Järgnev töö põhiosa (magistritöös olenevalt teemast umbes 2-5 peatükki) peab sisaldama
• Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb. • Võrdle: Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika või Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide analüüs Balti riikides või Struktuurivahendite väärkasutamisjuhtumid innovatsiooni toetavate fondide osas Eesti näitel 11/2/2012 37 Sissejuhatus • Probleemi avamine, aktuaalsus – miks seda tööd vaja on? Millele töö keskendub? – Laiem teema > töö eesmärk > uurimisküsimus/hüpotees • Hüpotees: – Esialgne spekulatiivne seisukoht, mis esindab teooriat ning mida on võimalik (mida tuleb) testida – Esitab seose väärtuste vahel, mis peab näitama teooria tõesust • N: kui on nii, siis juhtub naa • Uurimisküsimus määrab töö meetodi • Selgitus, milles seisneb töö uudsus, millest varasemad
Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii
Võimalikud variandid Uurimisraport Akadeemilise pädevuse tõestamiseks mõeldud töö Üldiselt peaks seminari- või lõputöö sarnanema esimesega, ehkki selle maht on suurem tavalisest teadusartiklist ja väiksem monograafiast ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata oma akadeemilise pädevuse tõestamisele. Millest alustada? Leia oma uurimisteema Uuri, kas sarnasel või lähedasel teemal on varasemaid uurimusi Loe läbi teemakohane kirjandus Selgita välja, kes on antud teemas autoriteedid (viited aitavad) Piiritle oma teema (miks just seda osa/suunda oleks vaja veel uurida) Asu koguma allikaid Allikate valik Sõltub küsimusepüstitusest Silmas pidada Allika vanust (eelistame uuemaid, aga mõnikord tuleb üles otsida just vanim kui kõige adekvaatsem) Autori tuntust ja autoriteeti Allika usutavust (eelistada autoriteetseid ajakirju ja retsenseeritud tekste)
• Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine • Tagasiside võimaldamine • Tänamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
