Hdd - kõvaketas (0)

Kõvaketas

Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada.

Kõvakettad

1 Sisukord Tiitelleht....................................................................................................................................... ....1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kõvakettast üldiselt..............................................................................................................................4 Kuidas töötab kõvaketas.......................................................................................................................6 Ajalugu.................................................................................................................................................7 Tänapäev...............................................................................................................................................8 Tulevik................................................................

Kõvaketas

Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav

Väline kõvaketas

Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate jahutussüsteemidega kahanes ka väliste kõvaketaste füüsiline suurus. Kõige pealt jõudsid inimesteni välised kõvakettad, mis olid mõeldud laual hoidmiseks. Varsti tulid turule ka transportimiseks mõeldud välised kõvakettad.Ed Molino,(2010),External Hard Drives - History and Developments

Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester-kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja

Eksam

samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

(nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist?

Kõvakettad

Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network

Referaat arvuti seadmetest

Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal on ferriitsüdamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ja kustutus pea selle mõlemal küljel. Kustutuspea kustutab ära väikese osa alast mõlemalt poolt uut rada, et vältida vanadest andmeradadest põhjustatuna interferentsi tekkimist. Andmebitid