MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed
KRIMINAALJUTUD TUNNUSED: kuriteoavastamine süüdlase tuvastamine peategelane nutikas detektiiv KOHUSTUSLIKUD KOMPONENDID: juhtum ja sellega seotud tegelased kuriteo detailid juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus kuskil on ta siiski vea teinud lõpuks kurikael tabatakse KUULSAID DETEKTIIVE lastekirjandusest: KalleBlomkvist Tom Sawyer Emil KUULSAID DETEKTIIVE täiskasvanute kirjandusest: Sherlock Holmes Hercule Poirot Miss Marple Arsene Lupin KRIMINAALLUGUDE MEISTRID: AstridLindgren Arthur Conan Doyle Agatha Christie Mark Twain
tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART
Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas Koor Kommenteeriv Emotsionaalne Tegevustikku paremini lahtiseletav funktsioon Lüli legendi ja lavastuse vahel Juhib tegelaste mõttekäiku Suhtleb tegelase endiga kui nende sisemine südametunnistus või neutraalne kõrvaleksistents Saadik, Tark jm kõrvaltegelased Olemasolu eesmärk paljastada tõde aegade hämarusest Delfi oraakli ette määratud saatuse käekäigu rõhutamiseks Juhivad loo kulgu Teose mõte Otsene: Delfi oraakli ettekuulutused saatuse kohta tõesti vastavad tõele
Filmis käsitletigi nende suhte kõnekamaid hetki segipaisatud järjekorras. Lugu rääkis leitud, kaotatud ja taasleitud armastusest väga kaasahaaraval ja erilisel moel. Peategelaste näol vastandati ühte, kes uskus, et on olemas saatus ja teist, kes oli veendunud, et kõik on juhuse küsimus. Tekitamata vaatajas segadust, oli filmis sündmuste järjekord täiesti ettearvamatu. Vahepeal, rohke dialoogi asemel, mis üritaks vaatajatele tegevustikku seletada, oli kasutatud hoopis klippe, millele lisatud heli ning muusika mängisid tähtsat rolli. Ilma suurte sündmustekeeristeta jagus filmis põnevust kui ka lugu, mida jutustada. Huvitaval kombel, tuli filmis välja see, et väheste sõnadega, on võimalik vaatajatele edasi anda mõneti palju mõjusam, sisukam info ja ka emotsioon. Siinkohapeal oli tegu ka väga hea montaazhitööga. Filmi muusikavalik, oli omas elemendis ja andis filmile palju juurde. Arvatavasti mõne muu
Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale. Kes elab seda kõige raskemini üle. Kui Roosa saab tema surmast üle ning hakkab sõbrustama tema vennaga, mille üle on Mikael rõõmus. Oma matusete kohapealt on tel hea meel, et need peeti Luukasel, kuu tema sõbradki tulid.
MUUSIKAL Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel
Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles
" ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa. Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil sedagi. Hanesse vena Arno läks maailmarännakule. Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus
staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. Lavameister Ahto Matt on teinud teosega lihtsalt mõistetavat, kuid samas oskuslikku tööd. Ainsaks lavakujunduseks võetud antiikne mööbel pärineks justkui poole sajandi tagusest ajast, mis lisab teosele õige jume. Omapärane on aga lahendus, et enamik rõhust
rohkem meeldisid mulle Liivi isamaalised luuletused, kuna ta oskas oma traagilist elu suurepäraselt ühitada raskustes vaevleva kodumaaga. Väga hästi tuli see välja luuletustes: "Emale", "Kui tume veel kauaks ka sinu maa", "Jätke mind", "Kas näitad?", "Mis meil kaunis, mis meil kallis" jne. Need luuletused räägivad peamiselt Liivi ääretust murest Eestimaa pärast. Lembeluuletustest kaunimad ja erilisemad olid minu jaoks "Sina ja mina" ning "Ei sinu iludus". Kirjanik kirjeldas tegevustikku stroofides vägagi kirglikult, suure andumuse ja jäägitu pühendusega. Loodusluuletused nagu "Sügisene kodu", "Lilled" ja "Lumehelbeke" minule suurt mõju ei avaldanud, võib olla sellepärast, et ma ei ole seda tüüpi inimene, kes suudab unistada looduskirjeldust lugedes ja minna kaasa selle vooluga. Kogu oma elu oli Liiv olnud vaesevõitu ja kehval elujärjel. Ta oli sügavalt armunud Liisi Goldingusse, kellega pidas pikka kirjavahetust. Oma kitsikusest
menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas
Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll
Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris? Loobus ooperi traditsioonidest, lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Püüdis retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Lülitas koori ja balleti ooperi tegevustikku. Sidus ooperi avamängu draamaga. 14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal? Sümfooniast sai kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart Mille poolest on Mozart eriline helilooja? Nimeta vähemalt 3 asjaolu.
V. Luik "Ajaloo ilu" SISUST Sissejuhatuseks võib öelda, et ,,Ajaloo ilu" tegevustikku polegi nii lihtne kirjeldada, sest seda kipuvad varjutama elavad kirjeldused, kujundite rohkus ja luulelisus terve loo kestel. Kuid järelikult ei peagi tegevustik alati olema esiplaanil, tegelased läbinähtavad ja toimuv selge nagu vesi. Tuleb välja, et ka puhas sõnade ja lausete ilu on hea ja põnev lugeda. Aga siiski. 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris on 21-aastane eesti tüdruk
keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda,see oli üks rikkamaid õukondi. Leia Haydni sümfooniate ja keelpillikvartettide iseloomustuse põhjal, miks peetakse
aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid. Teosed "Merereis" (1915) ,,Kew Gardens" (1919) "Jacobi tuba" (1922) "Proua Dalloway" (1925) "Tuletorni juurde" (1927) "Orlando: elulugu" (1928) "Oma tuba" (essee, mis tegi Woolf'ist feministliku kirjanduse klassiku) (1929) "Lained" (1931) "Aastad" (1931) "Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt) (1941) "Proua Dalloway" 1925
maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Põhilised keskaegsed romaanid olid kangelas-, rüütli-, armastus- ja pastoraalromaan. Olukirjeldus kasutab päriselus elavaid inimesi või reaalseid sündmusi (on vaheaste Nüüd on romaan ulatuslikum. Teema ja ainestiku järgi jaguneb zanr: ilukirj ja dokumentaalse materjali vahel).
· Tema 21-aastane poolõde pandi hullumajja, kus ta hiljem ka suri. · Virginia abiellus kirjanduskriitikuga (Leonard Woolfiga) · Oli mitmeid enesetapukatseid. · Lõpetas elu enesetapuga, uputades enda jõkke. · Lisaks romaanidele kirjutas ka novella ja kirjanduslikke esseid · Tema tugevaks küljeks oli sisemine dialog. · Teostek puudub kindle süzee,jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. · Kuulsamad teosed on: romaan- "Proua Dalloway" romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused, pealtnäha üsna argises ümbruses. "Aastad" , "oma tuba", "Merereis". Jean-Paul Sartre (1905-1980) · Prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistenstsialist. · Kaitses inimõigusi · Team teost "Iiveldus" võib lugeda eksistensialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib
Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu
● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid
abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4. detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale. Agatha Christie sulest on ilmunud ligikaudu 100 romaani ja jutukogu, lisaks 17 näidendit ja autobiograafia. Teda nimetatakse oma ala Grand Old Lady´ks ja ta teoste kogutiraaz on maailmas kolmandal kohal piibli ja Shakespeare`i teoste järel. Valik A. Christie tuntumaid kriminaalromaane: 1. "Salapärane juhtum Styles'is" (esimene lugu Poirot`st) 2
Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel.
Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. "Hüljatud" on üks kõigi aegade edukamaid muusikale, mis püsis Broadwayl katkematult 16 aastat ning pärast väikest pausi veel ligi 2 aastat
mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav
Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel
Vaatamata sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid. Lartes soovis kätte maksta, ta sai sellega hakkama, kuid hukkus ise sel teel, saamata hetkekski kättemaksu vilju nautida, seega kas see oli seda väärt? Lõpptulemusena oli ta siiski vaid Claudiuse mängukann. Minu jaoks oli kuninganna peaaegu süütu kõrvalseisja mis ta tegelikult kogu sellesse tegevustikku paiskas oli fakt, et ta oli teotanud Hamleti isa armastust ja abiellunud ta vennaga, mis Hamletile hinge mahtunud. Paraku lõpuks, mis kuninganna tegelikult tappis oli armastus ja uhkus poja üle, nähes kui suure edumaa Hamlet Lartese ees oli saavutanud, soovis ta üle kõige Hamleti veini mekkida, olgugi, et ta mees seda teha ei lubanud. Millest võib tegelikult järeldada, et Claudius ehk polnudki üdini südametu ja paha, sest see näitab, et ta tõepoolest hoolis oma naisest ning
14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid.
See õnnestus, ning nad asusid kodumaa poole teele. Crusoe jõudis peale pikki aastaid Inglismaale tagasi, kuid miski polnud enam endine. Teda ei tuntud enam. Ta heitis pilgu peale enda istandusele, millel läks väga hästi. Robinson oli väga rikas mees, ning plaanis kogu enda maise varaga isamaale tagasi sõita. Tegu on tolle aja kohta väga uuendusliku teosega. Samuti oli seda huvitav lugeda, kuna koguaeg juhtus midagi. Õnneks polnud väga tüütuid ja tegevustikku paigal hoidvaid looduskirjeldusi ja muud seesugust. Selline raamat paneb paratamatult mõtlema, et kas ise saaks üksikul saarel hakkama? Ma julgen arvata, et jah, saaksin. Kuid kindlasti nõuaks see väga palju ellujäämistahet ja oskusi.
repliike tsiteeritakse kui üldlevinud känekäände veel tänapäevalgi. Ehkki küll koomilise nurga alt, peegeldavad seitse venda soome rahvale iseloomulikke omadusi, koos kõigi nende pahede ja voorustega. Samuti pulbitseb teoses leidub ohtrast piiblitemaatikast rohkelt tsitaate piiblist, usk ,,viimsesse kohtupäeva" ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik. Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen (1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero, kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub, ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda.
Westmacott`i varjunime all. Ehkki Agatha Christie ei kuulu kriminaalromaani zanri loojate hulka, on ta kahtlemata selle zanri väljapaistvamaid meistreid. Agatha Christie stiil Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie
astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku
kellega Inglise laev vallutada. See õnnestus, ning nad asusid kodumaa poole teele. Crusoe jõudis peale pikki aastaid Inglismaale tagasi, kuid miski polnud enam endine. Teda ei tuntud enam. Ta heitis pilgu peale enda istandusele, millel läks väga hästi. Robinson oli väga rikas mees, ning plaanis kogu enda maise varaga isamaale tagasi sõita. Tegu on tolle aja kohta väga uuendusliku teosega. Samuti oli seda huvitav lugeda, kuna koguaeg juhtus midagi. Õnneks polnud väga tüütuid ja tegevustikku paigal hoidvaid looduskirjeldusi ja muud seesugust. Selline raamat paneb paratamatult mõtlema, et kas ise saaks üksikul saarel hakkama? Ma julgen arvata, et jah, saaksin. Kuid kindlasti nõuaks see väga palju ellujäämistahet ja oskusi.
Mina koostasin oma uurimistöö Paulo Coelho raamatust ,,Veronika otsustab surra". Valisin Paulo Coelho raamatu sellepärast, et ta on tänaseks jõudnud maailmas enim tähelepanuväärsemate autorite hulka. Olen lugenud mitut Coelho romaani, kuid kõige rohkem köitis mind ,,Veronika otsustab surra", sest ka kirjanik ise on viibinud lapsepõlves vaimuhaiglas nagu ka raamatu peategelane. Uurimistöö on käsitletud Paulo Coelho elukäiku ja raamatu ,,Veronika otsustab surra" tegelasi ja tegevustikku. Uurimistöö koostamisel kasutasin Interneti ja raamatu ,,Veronika otsustab surra" abi. 3 1.Paulo Coelho Paulo Coelho sündis Rio de Janeiros 24. augustil 1947. Kirjaniku kirevat elulugu iseloomustavad keerulised eluperioodid. Coelho on viibinud teimselisena mitemeid kordi vaimuhaiglas, seotud hipiliikumise ja musta maagiaga. Enne lõplikku pühendumist kirjutamisele töötas ta ajakirjanikuna ja teatridirektorina
Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks. Teose peategelaseks on Popi. Tema sisemaailmaga tutvub lugeja kõige rohkem. Popit võib pidada võrreldes teistega sügavaks tegelaseks, sest teda on kujutatud kõige detailsemalt. Isand ja Huhuu on novellis lamedad tegelased, neid pole lähedalt kujutatud. Sündmuspaika ja tegevustikku kirjeldatakse sageli läbi Popi silmade. Lugeja saab aimu tema mõtetest, soovidest ja lootustest. Popi tunneb peamiselt igatsust oma Isanda järele. Ta kirjeldab Isandat, Huhuud ja kodu, kus nad elavad. Ta ei mäleta oma päritolu või seda, kuidas ta suureks kasvas. Minevikku mäletab ta teatud lõhnade või värvide järgi. Novelli lõpus on ta näljast nõrgaks jäänud ning minevik ja olevik on omavahel segunenud. Ühtlasi on mälestus vanast Isandast tema jaoks tuhmunud
mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa). Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on
religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad
Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Tööalane orientatsioon: Taotlen saatejuhi kohta TV meelelahutussaates ,,Tark mees taskus", kus võiksin leida rakendust oma koomiku- ja mustkunstioskustele, mille olen omandanud ja välja arendanud kolmeaastase lavapraktikaga salongitsirkuses ja stazeerimisega Londoni Kõrgemas Teatrikoolis. Pean oma tugevamaks küljeks oskust suhelda publikuga vahetult, tõmmata teda tegevustikku kaasa ja luua improvisatsiooniga koomilisi olukordi. ,,Tark mees taskus" vajab elavamat saatejuhti, kes suudaks saate külalised panna tegema asju, mida nad muidu ei teeks. Arvan, et suudaksin seda saavutada. Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater
( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle · Oratoorium- erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. · Passioon- oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. KIRIKUKONTSERT Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt
Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235
autobiograafia. Tal on ilmunud ka 6 sentimentaalset romaani Mary Westmacott`i varjunime all. Ehkki Agatha Christie ei kuulu kriminaalromaani zanri loojate hulka, on ta kahtlemata selle zanri väljapaistvamaid meistreid. Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga).
Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand, hakati viljelema põnevus ja õudusjutte. Nt Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley romaan ,,Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik- dektetiivromaan, mille üheks loojaks on Conan Doyle (Sherlok Holmes) ka Agatha Christie ( Hercule Poirot) Dektektiivromaani reeglid. 1. Teos peab toetuma toimepandus kuriteole. 2. Süüdlasena kõnealla tulevaid isikuid peab olema alla kümne. 3. Süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte teose viimastel lehekülgedel. 4. Dektektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejatele. ,,Salapärane juhtum Styles'is", ,,Tuhkur hobune", ,,Kellad", ,,Laip raamatukogus", ,,Mõrv idaekspressis" ,,Eesriie"(Poiroti viimane juhtum ja surm) Tuntuim kriminaalnäidend on ,,Hiirelõks" Daniel Defoe(1660- 1731) Valgustuskirjanduse ideid kannab just tema inglise kirjanduses. Maailmakuulsuse
Tallinn 2010 Sisukord Ülevaade........................................1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad.
Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Lavateoses on esindatud avamäng, vahemängud, soololaulud, koorilaulud, kõnedialoogid ja erinevad tantsud, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad läbi etenduse igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis esitatakse sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata, nautida ettekannet ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikali zanrisse, nii et kahe (opereti ja muusikali) zanri piiri on sageli eristamatud ja kattuvad omavahel
ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses
Franz utsitab isa Karli ära needma, südamest välja heitma, soovib, et isa enam Karli enda pojaks ei tunnistaks ning kogu varanduse Franzile pärandaks Vana Moor on meeltesegaduses ja jälgib Franzi nõuandeid. Süüdistab juhtunus ennast, kuid on nõus Franzi ettepanekuga Franz lubab isa hoolsalt teenida Karl saab isalt kirja, milles on kirjas, et Vana Moor on oma pojast lahti öelnud ja igasugune andekspalumine oleks mõttetu Karl on äsjaloetust häiritud Tegevustikku astub Spielberg, kes tuleb lagedale plaaniga minna Böömi metsadesse, panna kokku röövlisalk ja hakata sel moel tegutsema Ta usub, et selline tegevusviis tagab kuulsuse, palju raha ja hea elu Ta veenab plaaniga kaasa lööma ka Schweizeri, Grimmi, Rolleri, Schufterle, Razmanni ja Karl von Moori Karl on nõus plaaniga ühinema ainult selle tõttu, et kiri kibestas ta meeled,vihane elu ja isa peale Samal ajal vestlevad omavahel Franz ja Amalia, kes on Karli väljavalitu
arenes. Näiteks raamatu lõpus, kui Paula saab teada, et mänedzer oli pärast enda surma kõik talle pärandanud, siis just Theodor oli see, kes otsustas mis edasi saab. Paula oli öelnud juristile, et Theodor ütleb mida teha ning ta oli kas müünud või vahetanud raha vastu aktsiaid, näitlejaid. Paulat ja Theodori ei huvitanud võim, neid huvitas raha, et alustada täiesti uut elu. Tegelikult suutis just Theodor kontrollida kogu raamatu tegevustikku, sest tema oli maali omanik ja oli palju inimesi veel, kes seda tahtsid ning nad sõltusid paljuski sellest, mida Theodor otsustas teha. Näiteks jäid paljud kollektsionäärid Theodori põikpäisuse ja kinnisuse tõttu maalist ilma. Konfliktid Enamik konflikte olid põhjustatud ahnusest ja võimuihalusest. Paljud kollektsionäärid ja rikkurid lahkusid Theodori kauplusest vihaselt ja pettunult, kui viimane oli keeldunud müümast maali isegi summade eest, mida ta poleks elus iial oodanud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et raamat oli hea, kuid mõned asjad jäid segaseks viimase leheküljeni. Näiteks oleks soovinud teada rohkem Heti ja Larsi romaani kohta. Kas Lars oleks Hetiga käitunud samamoodi nagu Tiiuga? Või mida tähendas see, et Larsi ahistas keegi telefonikõnedega. Samuti tekitas segadust raamatu lõpp, milles paistis Tiiu ette kujutavat, et mõrvab Larsi, kuid hiljem selgub, et mitte. Kas see oli Tiiu ettekujutus? Varem mainitud sai ka see, et raske oli tegevustikku alguses mõista, sest mineviku ja oleviku segunemine tegi selle keeruliseks. Seepärast peaks raamatut teist korda lugema, et kõigest täpselt aru saada. Samas teose kasuks võib pidada sõnumi kohaletoimetamist ja räpasemate sündmuste puhul üldist vaatlemist, mitte iga detaili kirjeldamist. Huvitavaks teeb asjaolu, et peategelane pärast pääsemist lähedaste juurde ei lähe, vaid varjab end linnaosas, kus ei kehti mingisuguseid reegleid. Ka on huvipakkuv kokkupõrge mainitud linnaosa
Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Mis on eepika? Eepika on suurima mahuga kirjanduszanr, mis omab vastet pragmaatilises keelekasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus, elulugu, reportaaz jne). Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada? Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab
annaabi.ee 
