Kuningas Oidipus (5)

Sarnased õppematerjalid

11

odt

Kuningas Oidipus lühiülevaade

põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks

Kirjandus

41

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust ­ vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust. D tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema kombe kohaselt saatis suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid. Pentheus, Teeba kuningas, oli Semele õepoeg, kuid tal polnud aimugi, et tolle naiste jõugu juht oli tema enese tädipoeg. Naiste pöörasele tantsule tuli lõpp teha. Üks vana pime prohvet aga ütles, et naiste jõugu juht on uus jumal. Kui Pentheus ringi pööras, nägi ta, et prohvet oli rüütatud nagu pöörane naine. Pentheus puhkes naerma ja käskis mehikesel kaduda, endale tõi kuningas aga häda kaela. Sõdurid toimetasid D Pentheuse ette. Pentheus kuulis, et D lasi ennast lausa

Kirjandus

52

doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.

Ajalugu

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale

Kirjandus

24

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Kreeklased ise hakkasid otsima poliitilisi nüansse näidendites. Vormistati nö Periklese traagiline süü ­ temal lasuv süütegu, mis lasus tema suguvõsas, isiklikult ta polnud süüdi. 430. aastal eKr puhkes Ateenas katkuepideemia ning Periklese vaenlased hakkasid näpuga Periklese peale näitama. Hakati nõudma tema pagendamist. Nõudjate hulgas oli ka Periklese kaaskondlane dramaturg Sophokles, kes sel hetkel kirjutaski näidendit ,,Kuningas Oidipus". Oidipus oli Teeba päästja ning ,,süütu" nagu Perikleski. Vasturääkivus näidendis: Teeba asus Spartas ning oli Ateena vaenlane, kuid Delfi oraakel andis ennustusi. Aischylose loogika järgi oleks pidanud Oidipus võitjana asjast välja tulema. Sophokles valis sellise müüdi, kus loogika ja intellekt olid seotud. Aischylosel oli inimene kõrgele tõstetud ja mingil tasandil suhtles jumalatega. Sophokles paiskas aga inimese tagasi maa peale pimedusega lüüasaanuna

Üldine teatriajalugu

31

doc

Nimetu

Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale

Kirjandus

48

docx

Kreeka mütoloogia

kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus.  1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk.  Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu 1 seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Käsitlesid reeglina müüte. SOPHOKLES – oli oma eluajal soositavam poeet. Ka tema poolt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega. Inimesed on ideaalsed inimesed ideaalse käitumisega. Usk inimesse ja tema vaimsetesse jõududesse. Raskuspunkt inimesel, tema tegudel ja otsustel. Toob tragöödiasse 3. näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“.  Teeba linn, antiikaeg.  Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline.  Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (5)