10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heavenly1
Õppematerjali autor
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
Operett 1. Mis on operett, milline on opereti sisu, sõnalis-muusikaline erinevus ooperiga. Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani lualu ja kõneteksti kaudu. Lõbusasisuline. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad. 2. Mida tähendab itaalia keelne sõna operetta? Väike ooper 3. Kus ja millal operett tekkis, mida peetakse opereti kui zanri loojaks? Operett kujunes välja 19.saj. Prantsusmaal 4. Mis on opereti eelkäijateks? Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng) 5. Kes on opereti tüüpilised tegelased? Enamasti 2 armastajapaari sopran ja tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu
sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. 17. Sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks,e t avamängus peab olema ooperiga ühine admosfäär,
meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid
OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja
lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid