Kallis Mikael (5)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

(Raud "Sipsik"). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ­ ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool ­ rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht

Maailmakirjandus ii

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa. See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.

Lastekirjandus

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus

24

odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

Ainult Riinat pole, sest ta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama. Johannes saab endale aga uue pruudi, klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? PILET NR.9 - JUHAN LIIVI ELU, LOOMING + 1LUULETUS PEAST. Ma lille sideme võtaks -- Ma lille sideme võtaks -- sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa! Ma taeva sina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha, võtaks koidu -- sind köidaks sellega. Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa. Ja vere sideme võtaks, võtaks venna südame ma -- ja köidaks sellega ühte sind, õnnetu Eestimaa! (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu

Kirjandus

23

docx

Nimetu

ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas ta hakkas tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. 3. UURIMUSE METOODIKA Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses 1.peategelasteks 2.kõrvaltegelasteks 3.episoodilised tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku

Kategoriseerimata

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ­ ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi

Kirjandus

Kommentaarid (5)