Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tegevuskava sipelgad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sipelgad, juttu, koostaja, sipelgas, võtnud, alateemad, põhimõisted, pingi, istuma, loen, alistu, vaatleme, paberid, joonistama, kirjutanTEGEVUSKAVA Teema: Teod Kuupäev: Eesmärgid: - Laps teab tigu. - Laps teab värvi punane ja sinine. - Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid
TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Panen lastele selga helkurvestid, et saaks aiast välja minna. Helkurvestid SISSEJUHAT Räägin lastele, et väljaspool aeda tuleb käituda ilusti. Küsin, US kas nad mäletavad valgusfoori ja ülekäigurata.
Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps vastab pildi põhjal küsimustele. - Laps teab valgusfoori. - Laps teab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps vaatleb pilti ja tunneb ära objekte. Vahendid: Pilt, valgusfoori makett, mänguautod, väikesed nukud, liiklusvaip. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja paneb vaatlemiseks pildi seinale. Otsib välja nukud, autod ja valgusfoori. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Vaatleme pilti, mille peal on Pilt, valgusfoori SISSEJUHAT makett lisaks teistele asjadele ka ülekäigurada ja valgusfoor. Näitan US
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad". Organiseerimine: Õpetaja on välja otsinud plastiliinid ja voolimispulgad. Laudadele paneb need enne kunstitegevust. Cd on pandud makki. Hommikuringi jaoks on valmis pehme kassi mänguasi. Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Hommikuringis õpetaja näitab lastele mängukassi ja räägib SISSEJUHAT natukene kasside eluviisist. Hommikuring läheb edasi US sellega, et õpetaja viskab mängukassi ühele lapsele, tema
lumehelbed. Ettevalmistus/eeltöö Lastepoolne Lapsed ei pea midagi ettevalmistama. Õpetajapoolne Õpetaja on otsinud välja talveluuletuse, meisterdanud näidiseks erinevaid luuletusi ning pannud lastele laudadele paberid ja käärid. Organiseerimine Õppetöö toimub alates hommikuringist kuni õue mineku ajani. Tegevuse käik: Tegevu Abi- ja se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest"
Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- meetodid, mängulised võtted liigid I Õpetaja kutsub lapsed kellukese tilistamisega enda Kohver, kelluke. Sissejuhatus juurde ning ütleb: ,,Täna räägime reisimesest. Alustame mänguga Kohvri pakkimine." Esimene mängija alustab: "Ma pakin kohvrit ja panen sinna ..."
koduloomi te veel teate? Võtan selja tagant pildid koduloomadest (lisa 1). Näitan lastele. Küsin kas nad neid loomi piltidelt ka ära tunnevad? Ütlen nende loomade nimed keda nad ei tunne. Küsin mitu looma on pildil. Arutleme mida nad söövad, mis värvi nad on ja mängime läbi nende häälitsused. Lõpuks küsin kas keegi on oma kodulooma kääst naksata kaa saanud? Mainin ära et loomadega tuleb ettevaatlik olla, sest nad võivad kas hammustada või kriimustada. (10 min.) Siis loen neile ette luuletuse kassist (lisa 2), ning proovime selle pähe õppida. (10 min.) Võrdlemine ja arvutamine (20 min.) Eesmärgid: Eristab suuremat hulka väiksemast ja vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal. Lapsed istuvad laua taga. Annan neile kätte kaks töölehte (lisa 3-4). Esiteks arvutame ja siis võrdleme ning kuna lapsed veel lugeda ei oska või vähemalt ei peaks oskama, loen ise neile ülesanded ette. Vahepeal arutleme piltide üle. (esimene leht 12 min.) (teine leht 8 min.)
Tegevuse osad Õpetaja tegevuse põhjalik ja täpne kirjeldus Lõimitavad Õpetaja abi Vahendid valdkonnad /assistentide kaasamine I Sissejuhatus Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale ringi istuma. Hommikuringi Mina ja Paneb keskustesse Arvutihiir, alustatakse tervituslauluga: „Anna käsi, teine ka, tervitan teid kõiki ma, keskkond, vahendid valmis ja klaviatuur, täna tuleb tore päev, sõpru enda ümber näen, tere sõber, tere-tere, koos Keel ja kõne, jaotab keskused kuvar, arvuti.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Koostage üks looduslooline arvutamise muinasjutt. Ennemuistsel ajal elasid kolm männikäbi. Nendele männikäbidele meeldisid kangesti pääsukesed, kes lendasid kõrgel taevas ja elasid mäe serval. Pääsukeste koduks olev mägi oli nii kõrge, et isegi kõige suurem männipuu ei ulatunud selle tipuni. Ühel sügishommikul otsustasid männikäbid koos, et tahavad elada seal, kus pääsukesed. Nende õnneks kuulis mööduv pääsuke männikäbide juttu ja lendas nende juurde. Kui pääsuke maandus männikäbide juurde ütles ta, et on nõus männikäibisid aitama. Männikäbidel oli väga hea meel selle üle. Kõige pealt võttis pääsuke kõige väikse männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Siis võttis pääsuke keskmise männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Viimasena võttis pääsuke suure männikäbi ja viis ka tema oma pessa sinise taeva all. Mitu männikäbi on pääsukese pesas? Täienda näidet 10, 11, 12.
3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10 kooki". Autor on Lehte Hainsalu ja joonistanud Viive Noor. Ilmunud aastal 1990. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Ma arvan, et see raamat ei kutsu nii palju lugema, kui näiteks "Jussikese seitse sõpra." Raamatus on pikemad tekstid ja illustratsioonid ei ole nii head. Samas on juttu sisu huvitav ja lastele kindlasti meeldiks seda kuulata. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib lahkest tüdrukust, kes küpsetas pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on
Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist. Töökava Aineõpetaja nimi: Õppeaine: Klass: Kasutatud õppematerjal: Õpitulemused: omandab ... tunneb ... arendab .............. Õppesisu: Jrk Kuu- Ulatuslikum Põhimõisted Kasutatavad Õppekirjan- Eeldatavad Kontrol- Läbivad Märkused nr päev teema / meetodid ja dus ja muu õpitulemused limise teemad, ai- Olulisemad võtted õppemater- ja/või netevahe- alateemad jal hindamise line inte-
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale? Kuidas ravis isa Ukut? Kuidas läksid isa ja lapsed koju? Miks olid lapsed ja isa kurvad?
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis.
Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narritamist. Karengut saab toetada järgmistes suundades: 1. Tekstiloome esmaste oskuste ja rollisuhtluse arendamine (arendada oskust rääkida dialoogis olnust ja möödunust, st asjadest ja sündmustest, mis ei toimu siin ja praegu. (dekontekstualiseeritud kõne), arendada oskust rääkida mängus vastavalt erinevatele rollidele, arendada oskust jutustada piltide ja täiskasvanute toel, jutustades ümber korduvalt kuulatud juttu. 2 . Sõnavara ja sönaloomeoskuse arendamine (dekontekstualiseeritud köne arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga)
meenutada ja töödelda. Eesmärkide saavutamiseks on mitmesuguseid strateegiaid. Oskuslik lugeja hakkab teksti lugema aktiivselt, kasutades mõistmist ja meeldejätmist soodustavaid strateegiaid enne lugemist, lugemise ajal ja pärast seda. (1 lk 125) Lugemisstrateegiaid harjutades peavad tekstid olema alguses kerged, lühikesed, selged ja motiveerivad. Aro (2002) on teksti töötlemisega seotud lugemisstrateegiad kokku võtnud alljärgnevalt. (1 lk 126) 7 Ennustamine ja varasema teadmise aktiveerimine. Teksti sisu ennustamine pealkirja ja piltide põhjal. Arutletakse, mis võib edasi juhtuda, seostatakse teksti antud infot oma varasemate teadmistega. Selgitamine. Raskete sõnade leidmine ja nende tähenduse mõistmine enne lugemist. Kokkuvõte. Tekstist olulisemate seikade leidmine ja lühikese kokkuvõtte tegemine.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
rakendatud tugiteenused ja nende mõju Potentsiaalsetele arenguhälvetele viitavad tunnused lapseeas. Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
ta ei oska. Eriti erivajad lastega tuleb aga mõelda, et mis on nende tugevamd küljed, mis valdkondadega on ta kõrgemal positsioonil, et leida üles ta tugevad küljed, sest nõrgemaid on tal niikuinii, tuleks näha positiivsust, Aga olulisem on see, et sellele saab toetuda tema õpetamisel. Nt kui lapsel on verbaalne osa nõrk, aga visuaalne hea, siis tuleks visuaalset infot ära kasutada ja seda rohkem kasutada, kui oma juttu bläkud seal (sest verbaalne ju tal nõrk). Tugev külg on kas või see, et ta tahab olla tsk-ga kontaktis. Kõigil pole seda tahtmist, et teda tuleb sisi motiveerida. Ei tohiks keskenuda, mis on halvasti, mida pole, mis on viga!!Raportit e kokkuvõtet on kurb lugeda, kui tal on aint neg asju välja toodud. Prof pedagoog nii ei tee. Dignoosi ja prognoosi seos on veel see, et juba hindamise käigus püüda prognoosida lapse edusamme
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule,
Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“
narrative skills influences childs ability to narrate. Analysis showed, that both, macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001)
kuulusid peale Vilepi veel Kaider Vardja, Jaanus Vaiksoo, Aidi Vallik ja Indrek Hirv. Seminari viisid läbi ameerika õppejõud Fran Manushkin ja Barbara Seuling. Sellelt 19 seminarilt hankis Vilep oma lasteraamatu kirjutamise põhitõed, mida rakendab senini. (Vilep 2007c). Tähtsuselt kolmandaks juhuseks Vilepi teel lastekirjanikuks oli tutvumine Aidi Vallikuga selsamal Moskva reisil. Rongis juttu ajades selgus, et Aidi Valliku abikaasa Ott Vallik on juba ammu unistanud lasteraamatu illustreerimisest ja Vilep otsib parasjagu illustraatorit oma esimesele luulekogule. Sellest juhuslikust kohtumisest sai alguse koostöö Tartu ja Haapsalu kirjaniku ja kunstniku vahel, kes muidu arvatavasti kunagi poleks kohtunud. (Vilep 2007c). 2.3. Heiki Vilepi looming Heiki Vilep on kirjutanud nii luulet kui proosat. Proosas leiab tema loomingu hulgast
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
alla võtma, nagu ta on juba paljudes Euroopa maades, näiteks Soomes ja Rootsis. Sinilill on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine. Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad. Sinilille viljad valmivad suvel ning levivad sipelgate kaasabil. Eestis on küllaltki vähe taimi, kelle vilju sipelgad levitavad. Nad tassivad seemneid endaga kaasas nii kaua, kuni nende 11 küljes leiduv maitsev osa söödud saab. Järelejäänud seemneosa jäetakse maha ning sellest hakkab kasvama uus sinilille taim. Selline see sinilill siis on kõigile nii tuttav, aga samas ka paljude mõistatustega kevdekuulutaja. (lisa 4. pilt sinilillest). Kullerkupp (Trollius europaeus) munalill, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
(nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan · teemad, alateemad, põhiterminid (põhivara) · meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet) · läbivate teemade käsitlemine · õppevara (õpikud, tv) ja lisavahendid · hindamine ja kontroll · järeltööde tegemise kava, millal, kuidas hindan, mitu korda võib teha. Individuaalne õppekava: Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega
Rogers (2011): 70-80% õpilastest on valdavalt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult kui neile selles võimalus antakse. 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad. 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired. Leiab, et õpetaja ei tohiks klassi ees küsida lapselt kõigi kuuldes, et miks sa nii käitud. Tuleks nt peale tundi rääkida paar sõna juttu (kutse tuleb öelda teiste kuuldes tavalise häälega). 16 Probleemne käitumine. Dreikurs (1982). Avastas, et on normaalne kui väline tugev kontrollkest ära kaotada, tekib suur segadus, sest lapsed pole harjunud kuulama oma sisehäält või ei oskagi veel. Käitumisel on alati eesmärk ka probleemsel käitumisel see ei pruugi lapsel olla alati teadvustatud. Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile. Üldiseks eesmärgiks on
õpilaste teadmiste ja teadlikkuse tasemega ning neile edastatud ja nende poolt läbitöötatud informatsioonidega. 8. Pidev avatus muutustele on olnud normiks kogu haridusasutuse ajaloo käigus. 9. Lõpuks kõik eelpool toodu on tegelikult vaieldav. Viimasena tooksin teises peatükis välja vaieldava teema. Arvan, et meil eestis sellist asja veel ei aktsepteerita, kuigi mujal maailmas, ma mõtlenUSA´d, on sellised asjad küllaltki vastuvõetavad ja arvestavad. Juttu tuleb terve ja õnneliku lapse kasvatamise seitse saladust. Need saladused tunduvad kuidagi müstilised ja meile põhjamaalastele vastuvõetamatud (kuna oleme vähem emotsionaalsed). Muidugi on need niinimetatud saladused ka lihtsalt harjumatud meie jaoks. Aga eks otsustagem siis, kui oleme need enese jaoks läbi töödanud. Need saladused on välja toonud Joyce Golden Seyburn, kes on õpetaja Californiast. Tema teooria on siis selline tema arvamuse kohaselt tagab õige hoolitsus lapse eest
annaabi.ee 
