Ta tahtis saada kirjanikuks, keda kõik mäletavad ka pärast tema surma, tahtis olla tuntum, kui Trigorin ning ei sallinud oma konkurenti. Ta ei tundnud millestki rõõmu, temast sai inimese hale vari, sattus depressiooni ning lõpetas oma elu enesetapuga. ,,Kajakas" on alistatud saatuse draama ning õnn on tegelastest väga kaugel, tegelastele ei anta mingit lootust. Minu meelest on selline elukäik omane väga vähestele inimestele. Unistuste ja tegelikkuse vahel ei ole tegelikult väga suurt sammu, peab vaid püstitama endale eesmärgid ning järjekindlalt mööda trepiastmeid tipu poole sammuma. Peaasi, et soovid liiga kõrgel astmel ei asu.
Postindustriaalühiskond ehk industrialiseerimisele järgnev aeg, kõrgtehnoloogia kasutamine, vajati tohutult haritud spetsialiste. Infoühiskond on infot väärtustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3
hullumeelset? Kas toetades Hamletit ei reedaks ta oma lähedasi? Kaitstes enda ja oma isa au Hamlet nõuab Ophelia käest loobuda tema aust. Kuninga tapmise ja õukonnaintriigide valguses Ophelia käitumine ei ole kõige õiglasem, kuid vaatamata sellele vaevalt väärib neid kannatusi mida ta sai tunda isa surma näol. Poloniuse kõige suremaks süüks, mille eest ta sai karistatud oli seadusliku valitseja sõna kuulemine. Tragöödia ,,Hamlet" valgustab igavesi probleeme seoses tegelikkuse ja ideaali vastuolu, unistuse ja selle saavutamise meetmete sobimatuse ning isiku rolliga ühiskonna ajaloos. Shakespeare esitab lugejatele (vaatajatele) küsimuse, millega ja kas üldse saab olla õigustatud olukord, kus üks isik täielikus üksinduses otsustab selle üle kes on hea ja kes on halb, kes väärib surma ja kes mitte.
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ...
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas.
Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: · Tahkete kehade mehaanikaks · Vedelike mehaanikaks · Gaaside mehaanikaks Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus.
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid
Romantism 18.saj lõpp 19. saj I kolmandik Realism 1830-1870 Eelkäiaks sentimentalism Esiplaanil on autori isiklikud subjektiivsed Elulised sündmused muljed ja ideaalid, mitte tegelik elu Vastuolu unistuste ja tegelikkuse vahel Tegelikkuse tõepärane kujutamine Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia Kirjandusliku väljamõeldise vältimine eriline rõhutamine Erandlikud ja uhked kangelased Tüüpilised karakterid ja situatsioonid Looduse ülistus, eksootilise ja ürgse looduse Oma ajastu kujutamine eelistamine tegevuse taustana Rahvuslikkus Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine ja
Lugemiskontroll. A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" 7) Mille poolest erineb Maret teistest tüdrukutest? 8) Kommenteeri väiteid (too näiteid): a)Niperaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid. b) Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse. 9) Milline oli lemmiknovell? Põhjenda. 10) Milline oli sinu arvamus teosest tervikuna? Põhjenda. 7) Maret erineb teistest tüdrukutest kõigepealt selle poolest, et ta on kõige järjepidevam Nipernaadi juttu tühipaljaks lobaks pidama. Elo ja Malle küll kahtlustasid, et tegemist on luiskajaga, kuid jäid siiski lõpuks Nipernaadi võlule alla. Ehk oleks Anne-Marigi Nipernaadisse armunud, kui oleks kuulnud tema mesimagusat juttu või kui tal poleks olnud kedagi teist
ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme
19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism. Loojad luuletajad kui meediumid vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E.Auerbach ,,Mimesis" antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on ajas kirjandus muutunud. ,,punane ja must" arusaamine et inimene ja inimsuhted on sotsiaalsed ja poliitliliselt determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel eeskujuks
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea. Minu arvates absoluutset tõde ei tea keegi, kuid see on olemas.
4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism Realism Kelle hääl Inimese sisemise Tegelikkuse hääl maailma hääl, hinge ja (realist püüab selgusel südame hääl jõuda, mis see maailm (romantik tahab siit õieti on). maailmast ära). Tegelane Keskne tegelane on Keskne on tegelane romantiline kangelane elust enesest, et individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne. erakordne inimene.
Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so. ajajärgule ja keskkonnale tüüpilise kujutamist. Romaan - Jutustav kirjandusteos, eepika ulatuslikem Zanr. Tavaliselt proosavormis. Iseloomulik on avar elukujutlus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.
Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Õpetus riigist Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse.
Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Tüüpilise romantikuna oli ta vastuoluline kuju. Ühest küljest oli ta tuline võitleja progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, mis avaldub eriti ta kriitiku tegevuses. teisest küljest- põrgates kokku tegelikkuse raskustega, põgenes ta sellest, nagu kartes tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Samal ajal, kui ta kunstis oli uute novaatorlike ideede pooldajaks, püüdis ta ühiskondlik-poliitilistest küsimustest eemale hoiduda (paljus on see seotud Schumanni haigusega- närvidega, kuna Schumann suri vaimuhaiglas). Schumanni looming ei ole heroiline, kõikjal on ta ikkagi lüürik, kõikjal kõlavad inimese tunded, mis sageli on edasi antud suure dramaatilise sügavusega
1. KONTROLLTÖÖ KUNST ALLEGOORIA Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? KUNST on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldamine kunstiliste kujundite ja meeleliselt tajutavate vormide kaudu.KUNST on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. 2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2
- nt. keel. Süsteem, kuhu märgid asetsevad. Käsitlus - analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu, vaatlus. Käsitus - arusaam, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus, nägemus, mulje, oletus, mõte. Küberneetika - teadus reguleerimisest ja kontrollist. Selle rajas ameerika matemaatik Norbert Wiener. Metonüümia (kr metnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses Performatiivsed ütlused lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist. Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Pragmaatika- märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga). Redundants liiasus, teate elementide kordus
kirjanduses esineb romantism kõige puhtamal kujul ROMANTISM • Esikohal inimese tunded, mõttelend ja isikupära • Üllad teod, kangelased • Looduse ülistamine ja hingestamine • Rahvuslikkus, rahvaluule muinasjutu maailm • Oluline on vabadus • Mineviku idealiseerimine ROMANTISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Hugo • M. Lermontov • W. Scott • C. Brontë • A. Puškin REALISM (19.saj keskpaik) 19. sajandil leidis realism täielikema väljenduse romaanis, milles kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. REALISM EESTIS • Eesti realism on hilistekkeline • Puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval esinevad ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. • 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas
armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seisab siiski inimene, kes oma ratio (ld.k. mõistus) varal elu-olu kergemaks muutes kaotas silmist kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset
Valguse ja varju piiril Otsuseid tehakse juba aegade algusest saadik, kuid kas need on olnud alati õiged? meie elus on õiged ja valed otsused, kuid kuidas me teame, k ust jookseb piir ahnuse, hea ja kurja ning tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline endale teadvustada, et kui teha piisavalt tööd ja tulla toime, saame endale neid asju lubada ning ei peaks selle kõigepärast hulluma. M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
Keelel on piirid ja neid piire püüab Wittgenstein oma teoses näidata. Keel pakub tohutuid võimalusi, kuid samas seab ka omad piirid. Kõike me väljendada ei saa, miski jääb välja. Keele, mõtlemise ja maailma suhted olid Wittgensteini filosoofia tähelepanu keskpunktis nii LFT-s kui ka hilisemas loomingus. Meie keele laused esindavad tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid. "Lund sajab." "Lund ei saja." Keeles me moodustame tegelikkuse kohta käivaid väiteid, mille tõesust või väärust kogemus ja teadus saavad näidata. See tundub veel süütu ja vaieldamatuna. Ent siis lõhkeb pomm. Wittgenstein jõuab nendinguni, et "Kõike, mida üldse mõelda saab, saab mõelda selgesti. Kõike, mida saab välja öelda, saab välja öelda selgesti." 7 See on üks tähtsamaid kohti Wittgensteini LFT-s. Mida üldse saab öelda, seda saab öelda selgelt
mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid, skulptuurid kõik need suudeti keerata tegelikkuse suhtes pahupidi, milles esines vaid NSV juhi ja reziimi ülistamine. Seepärast puuduvad sellises kunstis klassikalised teosed, sest Trotski meelest
arutlusega ideaalriigi valitsejaklassist, õiglusest ja filosoofia erijoontest. Mitmed seosed tunduvad nüüdisaegsele lugejale meelevaldsed. Kui Platon nüüd hakkab arendama ideeõpetust, peab see filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb kõrvale jätta ka kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangud. Ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. 2 See jaotus on argimõtlemises tuntud reserv, esmapilgul täiesti ilmne. Mis sügavust siin võib olla? Vastuse sellel annab Platon . Sest see tegelikkus, kus ma näen enda ees valget paberilehte, pilku tõstes lumist talvemaastikku, paari mändi ja suurt kivimaja; kus kuulen kaugelt liikluse müra; see meeltega tajutav tegelikkus ei ole Platoni järgi sügavaim, puhtaim olev. Meelte abil tunnetatava
kuid ka teistele elu-ja kirjandusvaldkondadele; keskenduti rohkem iseenda ja üldise tekstikogemuse peegeldamisele ja lahtimõtestamisele; mis teeb kirjandusest kirjanduse. Dekadent: tunnetuslik liikumine; vastandusid loomulikule ja looduslikule; ükskõiksed, pettunud, tüdinud; eemal kodanlikkusest ja tavapärasest elust. Sümbolism: kirjeldab ideaalset maailma; sümbol- emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik; loobusid tegelikkuse kujutamisest; maailmavalu; Fr. Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline;
seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. Sofistide hulgas oli väga kuulsaid õpetlasi. Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristoteles. Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest erinesid Aristotelese filosoofilised põhimõtted Platoni omadest ? Platoni järgi on olemas kaks maailma. Üks neist on tegelikkuse ja teine näiva tegelikkuse ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud ja hävivad. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi.
midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod). Platon Platon (427 eKr 347 eKr) · Platon oli vanakreeka filosoof. Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. · Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. · Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Aristoteles (384 eKr 322 eKr) · Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige üldisemat loogilist mõistet, mis avab esteetika kui teaduse sisu ja üldistab teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära. Esteetika kategooria tekitab esteetilise elamuse, milleks on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loomeesemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetika ajalugu käsitleb esteetika kategooriate käsitlemise lugu. Läbi ajaloo on esteetika kategooriateks pakutud ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,harmooniline", ,,üliilus", ,,esteetiline ideaal", ,,kunst" jms.
sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate hulgas on olemas kes ütleb, et ei ole, ning et SP uurimine saabki piirduda ainult selle uurimisega, mida tegelikkuse kohta VÄIDETAKSE, aga ei ole mingit alust hinnata, kas need väited ka paika peavad võ mitte Seletage lahti kolm sotsiaaluuringute uurimistasandit. . Mesosociology deals with analyses of
Hüpnoos Hüpnoos · Puudub kindel definitsioon · Teadvuse seisund · Tugev lõdvestumine · Äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoos või transs · Tunduvalt levinum seisund · Unistamine · Armumine · Inimese kuulamine · Muusika · Film · Teatrietendus Hüpnootiline seisund · Inimene ei ilmuta initsatiivi · Tähelepanu muutub endisest valivamaks · Kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime · Võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi · Esineb hüpnoosijärgne amneesia Kasutusalad · Ealised tagasiminekud · Kohtus · Vabanemine: hirmudest paanikahoogudest alkoholi ja nikotiinisõltuvusest valudest Hüpnootiline tundlikkus · Unesarnane seisund Lõdvestuma unustama välised asjad keskenduma soovitustele · Mõni lihtne korraldus · Raskemad korraldused · Iga inimene ei allu Edu · Soovib hüpnoosi · Usaldab hüpnotiseerijat · Kalduvus unistada
Leiame, otsime maailmale selgitatavaid tähendusi. Filosoofia on teoretiseerimine teooriate leidmine, seletuste andmine. Võib otsida mõtet selle vaatlemisel. Otsime tähendusi, seletusi. Esimene oluline ajend filosoofia tekkeks on hämming- ka argiste asjade üle. 2) Kes olid natuurfilosoofid ja mis neid iseloomustab? Vastus: Natuurfilosoofid otsivad vastust erilstest ainelistest põhjustest. Neid iseloomustab peegeldumine inimkonna esimesi samme tegelikkuse olemuse suunas. 3) Mida õpetas Herakleitos? Vastus: Tema algprintsiip oli tuli. Tema arvates on tuli kõige püsimatum element võrreldes vee ja maaga. Maailm on igavasti elav tuli. Maailm muutub pidevalt. Sümboolses mõttes on maailm ise tuli. 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Vastus: Väide ,, ma tean, et ma midagi ei tea" vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel, esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat.
riigi vastase üks eesmärkidest oli ebastabiliseerida riiki, kutsuda esile valitsuskriis ja lisaks tekitada Läänes kuvand Eestist kui probleemsest ebademokraatlikust riigist, mida ei maksa toetada. Vastased oleksid info kättesaamisel suutnud oma tegevust vajadusel ümber organiseerida. Ajakirjandus käitus õigesti kui, oli ühe öö jagu maas elektroonilisest meediast ning andis välja rahusäilitava tooniga artiklid ja juhtkirjad. Vastutuse olemasolu aga piirab tegelikkuse esitamist rahvale. Loomulik on, et loo valmistaja kirjutab veidi oma arusaamise järgi ning tema nägemus ei pruugi kõigi omaga kattuda. Ka võidakse valesti mõista. Minu arvates iseloomustab Birk Rohelennu tsitaat seda väga hästi: ,,Inimeste elutunnetus on alati erisugune. Kunagi ei ole oluline see, mis on juhtunud. Oluline on, kuidas keegi on juhtunut tajunud. Ei ole olemas absoluutset tõde. On lihtsalt terve kuhi individuaalseid tõdesid." Igal inimesel tekib oma
mida surelike arvamised maailmas näevad, on ekslikud. Seal sisalduvad kujutlused tekkivast ja kaduvast- kõigist eristustest, mille vahele astub aeg. Ka liikumine on illusioon. Maailm ei muutu! Ja kuna maailm ei muutu, kuna olev ei ole lõpmatult jagatav, on see üks ja jagamatu. Platon eristab tõelisuse kaks tasandit, millest üks on püsiv ja muutumatu ja teine pideva muutumise seisundis. Need on Platoni kaks maailma. Näiline ja tegelik Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Meelte abil tunnetatava maailma taga on tõeliselt olevate ideede tegelikkus, mida meeleline maailm ainult peegeldab. See ideede maailm on tabatav ainult mõistusega ja sellele, mitte näilisele, tuleb tõe otsijail suunata oma tähelepanu. ,,Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese, surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatuna viibides
"Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator.
Gotfried Wilhelm Leibniz Info · Sündinud 1 juuli 1646 · Suri 14 november 1716 · Saksamaalt pärit valgustaja/filosoof/ matemaatik Vaated · Kiitis heaks kõikide teiste filosoofide mõtteid · Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia" Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb reaalsus, Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia lühikokkuvõte Leht ,,Monadoloogiast" Varia
Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises. Arbujad->luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik,Bernard Kangro,Alver,August Sang,Kersti Merilaas,Uku Masing,P.Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine;maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism. Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse->Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes
12.02 Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja uurimistulemuste argumenteeritud esitamise abil. Õigusteadus kui „koguvusteadus”: 1. Õigusdogmaatika 2. Õiguse ajalugu 3. Õigussotsioloogia 4. Õiguse filosoofia- põhiküsimused: 1) kas õigus on olemise komponent ja eskisteerib kui tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab üldse midagi teada või saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb võtta seisukoht inimese olemise mõttekusest. Õiguse mitmetasandiline tundmaõppimine: 1. õiguslik tegelikkus 2. õigusdogmaatika 3. juriidiline meetodiõpetus 4. üldine õpetus õigusest 5. jne ehk ikka „sügavamale” Teadustööle esitatavad nõuded: 1. uudsus 2. objektiivsus 3. tõestatavus 4. süsteemsus 5. täpsus 6. kriitilisus 7
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa
Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega.
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest..
Nagu kaks inimest: sinul ja minul ei saa olla ühesugunekogemus maailmast. Et sa oled siiski sina, siis tunned samidagi, mida mina ei tunne. Monaadi vaatenurk ei ole siiski ainult perspektiiv, seda määrab ka igale monaadile vastavsagedusaste. Kõik monaadid kujutavad üht ja sama universumit. Igaüks peegeldab aga üht ja sama erinevalt, üks teeb seda selgemini, teine segasemalt - just nagu inimenegi, kes näeb unes tegelikkust ähmasemalt kui ärkvel olles. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige täpsemal viisil- tegelikkus on tervikuna vahetult tema juures
Kõnetegevus Tähendus ja mõte I SEMINAR Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab?
Kultuur Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles. Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt kujutav kunst, muusika, kirjandus, teatrikunst, filmikunst, koreograafia). Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille
Alles pool sajandit pärast tema surma avastati geeniuse helitööd. Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal Franzi esimeseks klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju.
kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga samastada. Näidata, et ka esineja on inimene. ühine platvorm Liitumine populaarse käitumisega. Meie- tundele rõhumine. Kui käitute nii, nagu meie, siis teete õigesti ja kuulute meie hulka. Ja meie võidame. Kaarditrikid Tegelikkuse otsene moonutamine või võltsimine. Osa fakte jäetakse kõrvale ja kujundatakse tegevusest või isikust seeläbi soovitud pilt. hinnangu ülekandmine Uusi nähtusi seostatakse sobival viisil. Positiivse hinnangu taotlemisel luuakse seos millegi vana ja äraproovituga. Võte töötab ka vastupidisel moel: kui piisavalt kaua poriga loopida, jääb midagi ikka külge.
ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja abstraktseni. Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism
annaabi.ee 
