Kelly Sildaru Kelly Sildaru - sündinud 17. veebruaril 2002 on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võitja ja maailma noorim kahekordne X- Mängude võitja. Sildaru on sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on isa Tõnis Sildaru. Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s Colorado osariigis Breckenridge'is vigursuusatamise distsipliinis nimega pargisõit olles ise 13. Kuna mitmetel suurvõistlustel (nagu olümpiamängud ja maailma karikavõistluste osavõistlused) on vanusepiiranguks 15 aastat, ei ole Sildaru saanud neil osaleda. X-Gamesi võistlusel saab osa...
Vautrin- huvitavaim tegelane "Isa Goriot'ist" Vautrin oli neljakümne-aastane värvitud põskahabemega mees. Ta oli neid mehi, kellest rahvas ütleb: "Näe, kus on kange poiss!" Tal olid laiad õlad, hästi arnenud rind, väljapaistvad muskilid, jämedad neljakandilised käed, sõrmelülid olid kaetud lopsakate tulipunaste karvapuhmastega. Enneaegselt kortsunud nägu avaldas ranguse tunnusmärke, millele oli kontrastiks tema painduvad ning sujuvad maneerid. Tema sügav hääl oli kooskõlas ta toorevõitu lõbususege ega olnud sugugi ebameeldiv. Ta oli vastutulelik ning arvastas nalja heita.Vautrin oli alati abivalmis, kui keegi abi vajas aitas ta alati, ta oli isegi mitmel korral laenaund Vauquer'ile raha ning ka teiselt pansionäridele. Kuid talle maksti koguaeg kiiruga tagasi kuna tema läbitungivat pilku kartsid kõik . Ta elab täielkult oma mõttemaailmas. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult ...
Kas kirjanik on avaliku elu tegelane? Et teada saada, kas kirjanik on avaliku elu tegelane, tuleks kõigepealt defineerida kes on avaliku elu tegelased, mida see tähendab. Kuuldes sõna avalik, eeldavad inimesed enamasti, et tegemist on kellegagi või millegagi, mis seostub kuidagi ajakirjanduse, kuulsuse ja tuntusega, näiteks poliitikud kes oma elukutselt ja igapäevaselt tegelevadki riigis toimuvaga. Samuti võib sel juhul avaliku elu tegelasteks pidada sportlasi, õpetlasi, telestaare. Küsimus on aga, kas kirjanikud on avaliku elu tegelased?
Kalevipoeg kui füüsiliselt vastupidav tegelane Eestlaste rahvuseepos “Kalevipoeg” räägib impulsiivsest, uudishimulikust, lihtsameelsest ja ausast müütilisest tegelasest Kalevipojast. Ehkki vaimuvägeduselt ei olnud ta eriti hiiglane aga füüsiliselt küll, millele pannakse teoses palju rõhku ning mõjutab tegevust. Milline on Kalevipoeg füüsiliselt vastupidava ja suurt kasvu tegelasena, mida oli magamisasemete järgi umbes 100 meetrit? “Viimne Kalevite võsu,
TSITAADID, ÜTLUSED Lord Henry: Loomulikkus on ikka poos, pealegi üks kõige ärritavamaid poose. Südametunnistus ja argus on üks ja sama . Südametunnistus on firma eesnimi. Head mõju pole üldse olemas. Igasugune mõju on ebakõlbeline ebakõlbeline teaduslikust seisukohast vaadatuna. Maailmas pole midagi muud kui vaid noorus. Toorest jõudu suudan ma veel kuidagi taluda, aga toores arukus on täiesti väljakannatamatu. Selle kasutamine on kuidagi ebaaus. See on löök allapoole intellekti. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. Täpsus on suurim ajaröövel. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. Kunstis on niisamuti kui poliitikas: vanaisadel pole iialgi õigus. (see, mis kõlbas meie isadele, pole meie jaoks enam küllalt hea) Inimesed on nagu teie elu tujukad päikesekiired ei soorita kuritegusid. Inimesed armastavad ikka jagada teis...
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!)
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks
Minu meeliskangelane teoses ,,Jumalaema kirk Pariisis" Teoses oli erinevaid tegelasi. Kõik nad aga arenesid, muutusid teistugusteks, kui nad algul olid olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli. Kaspar oli positiivne tegelane. Ta sai endale tüdruku ja Andresele see ei sobinud. Ta oleks võinud rääkida Andersiga või midagi sellist teha. Ta hakkas ka kaitsma Joospeit keda kiusati, see ka ei sobinud kellegile ja teda hakati ka kiusama, ta suutis end natukene kaitsta, kuid Joosep ei suutnud. Anders oli kõige negatiivsem tegelane, teised kes olid seal klassis olid ka halvad, kuid nad lihtsalt käisid Andersil järel nagu peata kanad. Tal oli probleem uue poisiga, Kaspariga
Tegelane-kirjanudsteaduslik mõiste teoses tegutseja märkimiseks. Kirjanduslikuks tegelaseks võib olla inimene, inimtaoline olen, isikustatud loom, asi või nähtus. Varem oli kombeks kõnelda kirjanduslikust kangelasest(hero). Seoses kirjanduse eemaldumisega mütoloogiast ja psühholoogilise käsitelu süvenemisega asendub kangelaslik mõõde lihtsalt tegelase tegevusega, Tänapäeva lastekirjanduses on sagenenud antikangelane-läbukukkuv, ebaõnnestuv tegelane, kes eelduste kohaselt peaks olema võimsam, kui tal tegelikult olla õnnestub (nõid haigestub labasesse nohusse vms). Tegelane avaneb tekstis nii oma tegude, kõne, välimuse kui ka teiste tegelaste või autori kommentaaride kaudu.Keskne tegelane(peategelane, protagonist) on see, kelle ümber lugu keerleb, kes kogeb muutusi, küpseb füüsiliselt ja hingeliselt.Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane.Peategelane võib olla nimetatud pealkirjas, seega on ta ka nimitegelane(nt.
algatusi. Ta taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. See kõik toimus tsensuuri ja aadlike rajatud seaduste vastu. Lisaks sellele avaldati "Sakala" lisalehes tuntumate eesti kirjanike teoseid, seal võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilkeainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. Jakobsonist oli saanud ühiskondliku liikumise keskne tegelane. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Sääraseid raamatuid ilus umbes viis. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele ja need raamatud olid suureks abiks talupoegadele ja nende põldude harimisele. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid
Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada. Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää. Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes. Indrek kui ,,Tõe ja õiguse" siduv tegelane Indrek oli väga kohusetundlik, sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud. Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta otsima tõde. Ta onelava kujutlusvõimega
Sisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane
Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.) Kes on avaliku elu tegelased? Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president, ministrid, riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste
on heitgaasidest tulvil/ iga mõnekümne meetri taga on risttee, mis pakub ohtralt võimalusi liiklusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid raske oli aega veeta/ 4) Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest.
kivirähka omad väikesed õnnelilled." Lemmiktegelane ➔ Hermine ➔ Noor ➔ Harry väga hea sõber, kellesse armus, kelle kahjuks maagilises teatris peegeldusest noaga tapab. ➔ Meenutas välimuselt Harry nooruspõlvesõpra Hermanni. ➔ Mõjuvõimas, domineeriv, sõbralik, abivalmis, kurtisaan, lõbus, tark. ➔ Oluline roll peategelase eneseotsingutel, maailmavaate muutmisel. ➔ Harry üle domineeriv, õpetav, toetav. Ebasümpaatne tegelane ➔ Gustav ➔ Harry vana sõber. ➔ Kohtusid ühes kambris. ➔ Teoloog ➔ Ükskõikse, julma, kurja jutuga. ➔ Tappis tuimalt autojuhte. ➔ Mitte väga oluline roll romaanis. Konfliktid, siseheitlus ➔Peategelase konflikt iseendaga. ➔Hundi ja inimese sisevõitlus. ➔Kodanlikkuse põlgamine, kuid samas selles maailmas elamine. ➔Tüli professoriga Goethe portree pärast. ➔Konflik Pabloga Maria pärast. Miks? ➔Kõrged ideaalid. Pettumus elus
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. K...
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast
Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stocholmi
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvan...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras
soovi ka alguses mehele minna. VIII kevad 1825 Peterburg- Onegin üllatunud, õnnelik nähes Tatjanat. Tatjana tunneb ennast suursugusesse seltskonda sobivat. Aastaajad mõjutavad autori loomingut, näiteks armsatas ta sügist, sellepärast saidki näiteks Onegin ja Tatjana kokku sügisel. Pikemalt kirjeldab ta novembrit. Talle ei meeldinud kevad ning paljud traagilised asjad toimusid just kevadel. Puskin kui tegelane. Autori suhted Tatjana ja Oneginiga Onegin oleks vist saanud tookord mu reisikaaslaseks, kui saatus poleks lahutanud meid ootamatult aastateks. Puskin esineb teoses kui Onegini sõber , koos jalutavad nad Neeva jõel ning arutavad maailmaasjade ja luule üle. Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit. Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862.
SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga
Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aeneis" 6).Selgita mõisted vastus:*AtellanAtella linna nime järgi saanud improvatsiooniline olustikujant *mantlikomöödia kreekaaineline komöödia , milles näitlejad olid kreeka rõivastes ja veel. *Toogakomöödia Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem , esialgu võeti süzeid ja tegelasi tahvalikest Kreeka komöödiatest.
pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami
kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks
AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ..................................
Jutustaja kui peategelane Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. Vaatepunkt sündmustele - Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil)
Sügisball Raamatu kokkuvõte Sügisball jutustab kuue inimese elust samas linnaosas, kuid need inimesed omavahel ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku
tegevuse vähesus ja maailma tajumise absurd. Deteatraliseerumine - Kirjanduses ning teatris tõuseb huviorbiiti inimese isiklik elu, niisugused suhtlemis- ja käitumisvormid, mis on loomult mitteavalikud. (peredraama jmt) Teatripoliitika selle sisu moodustavad teiste sotsiaalsete institutsioonide - riigi, kiriku, parteide - ja teatri vahekord. Monologiseerumine - dialoogi muutumine üksikõneks. Dialoog monologiseerub, kui tegelased on samal arvamusel, üks tegelane domineerib, kommunikatsioon ei toimi. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draamateos. Simultaandialoog - tegelasrohketes stseenides; samaaegsuse muljet nõutakse remargis ("simultaanselt" vms.) või siis paigutatakse repliigid, mis peaksid kõlama ühel ajal, kõrvuti kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi
alahinnates sellega nende eristatavust. Genette eristab kaks instantsi: Kes näeb ? (vaatepunkt, fokalisatsioon) ja Kes räägib? (jutustamine). "Kes näeb?" küsimuse tarvis võtab kasutusele abstraktse termini fokalisatsioon (focalization)- ,,jutustamise fookus" ning jagab selle kolmeks eri tüübiks: 1) Nullfokalisatsioon ehk mittefokaliseeritud: Jutustaja > Tegelane; "piirangut pole" Kõikvõimas jutustaja, kes teab rohkem kui Tegelane, täpsemini: ütleb rohkem, kui tegelased teavad; nn vaade tagantpoolt. (klassikaline tüüp) 2) Sisemine (intra-) fokalisatsioon: Jutustaja = Tegelane; "piirang on sisemine" Jutustaja ütleb ainult seda, mida antud tegelane teab. Sisemine fokalisatsioon saab olla: a) parandatud, kus kõik läheb läbi tegelase (The Ambassadors, Strether); peaaegu kunagi ei jääta tegelase vaatepuntki (What Maisie Knew, väikese tüdruku vaatepunktist)
ole kirjandus, seal puudub ilukategooria). Kirjandus, see on õiged sõnad, õiges järjekorras. TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses. Teatud hoolimatus Vana- Kreekas loodud esteetiliste vormide suhtes. Ilukirjandus on keele eriline kasutusviis. St, et kirjanduses kasutatakse ära keele mitmetähenduslikkust. Mingisugune sõna või väljend või tegelane või tegevusliik võib ilukirjanduslikus tekstis tähendada mitut asja. Kindlasti sõltub see lugejast, sündmustest. Keel ütleb midagi enamat, kui on kirjas. Ilukirjanduses on ühel sõnal rohkem tähendust, kui esialgu paistab. Kõik ei ole otseses mõttes mõeldud. (..Su silmist pliidile võtta võib tuld...). Ajakirjanduses peaksid sõnad olema nende otseses tähenduses. Kirjanduses on eriline koht väljamõeldisel. Moraal oleks see, et kirjandus võib kuuluda
Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord. 4. Teose peategelase iseloomustus Tegelase suhe loo jutustajaga Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese peatüki esimeses lauses, kus jutustaja/peategelane ennast lugejatele tutvustab. Tegelase suhe iseendaga Tegelane peab endast kõrgelt lugu, kuid saab aru, et ta on jutustamise hetkel juba vana. Teose käigus hindab jutustaja korduvalt oma motiive ning valikuid ning harilikult leiab
lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused?
lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused?
..............................., mis haarab enda alla ................................... tekstid. Eepilistes tekstides kirjeldatakse tavaliselt kas tegelikkuses asetleidnud või ................................... sündmusi. Eepilises tekstis on alati ............................. . Jutustava teose kolm põhitunnust on: a) ............................... ehk tegevustik, b) ............................... ehk tegelane, c) miljöö ehk .................................... Tähtsamad kirjanduse ........................... ehk voolud, mida me 8. klassis käsitleme, on ....................................... ja realism. Kirjuta punktiirile, millise kirjanduse zanriga on tegemist. · Ulatuslik jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mille aluseks on rahvalikud kangelaslood. .........................................................
ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased
Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. jutustajaga, iseendaga, Kuidas esitab jutustaja tegelast? teiste tegelastega, Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? ümbritseva maailmaga Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2
tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui
Servise ('rüütlid saatana teenistuses'), Kids In Satan's Service ('lapsed saatana teenistuses') või Kinder SS ('laste SS'). Simmons on need väited kõik valeks tunnistanud. 5 Esinemine Nad esinevad koomiksitegelaste stiilis riietuse ja jumestusega. Ise selgitasid nad, et nad valisid oma välimuse vastavalt sellele, missugustena fännid neid kujutasid. Stanley tegelane oli Tähelaps (Starchild), sest teda nimetati sageli "tähesilmaliseks armastajaks" ja "lootusetuks romantikuks". Simmonsi tegelane on Deemon (Demon), mis kajastab tema künismi, musta huumorit ja kiindumust koomiksiraamatutesse. Frehley tegelane Kosmosemees (Spaceman, Space Ace) peegeldab tema armastust teadusulme vastu. Väidetavalt pärineb tema tegelane teiselt planeedilt. Crissi tegelane Kassmees (Catman) vastab uskumusele, et tal on üheksa elu,
Iseloomu ehk karakteri all mõtleme inimese kõiki põhiomadusi, mis kujundavad niihästi tema isiksuse, tema suhtumise teistesse inimestesse kui ka tema enda individuaalsed iseärasused. Tervikliku karakteri loomiseks kasutab autor järgmisi vahendeid: annab tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ning tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis ( pea-, kõrval-, episoodiline tegelane ). Kirjandusteose tegelased esinevad kas algusest lõpuni kindlakskujunenuna või neid on näidatud arenemises, kujunemis- ning muutumisprotsessis. Esimesel juhul on tegemist püsiva ehk staatilise, teisel korral aga areneva ehk dünaamilise iseloomuga. Tegelase arenemist jälgitakse kõige sagedamini romaanides. Tüüp on ilukirjandusliku teose selline kuju, kelle iseloomus ja saatuses väljenduvad ilmekalt
Mõni kasutas ära oma seisust, et varastada. Näiteks Ilfi ja Petrovi teoses ,,12 tooli" varastab vanadekodu direktor kõike, mis ette jääb, ka karud Siskini maalilt ,,Hommik männimetsas". Varastamata ei jää ka palati uks ning toit. Varastamist pilab ka Zostsenko oma novellis ,,Televon". Mina-tegelane on muretsenud endale aparaadi ja jaganud kõigile oma numbri. Ühel päeval telefon helisebki, mina-tegelane on õnnelik, et helistatakse. Kutsutakse õllebaari, tegelane läheb, veedab seal aega, ei ilmu välja seda, kes helistas. Koju tagasi minnes avastab, et korter on tühjaks tehtud. Elu Venemaal I Maailmasõja ajal oli julm ning meetodid inimeste mõjutamiseks olid julmad. Siiski leidus julgeid kirjanikke, kes leidsid võimaluse oma loomingu avaldamiseks. Tänu neile on võimalus veel tänapäevalgi näha Nõukogude aja elu tegelikke külgi.
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbr...
tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega. Vannituba- seal muutusid kellad ja peegel uduseks Näitustesaal- selles saalis oli ainult üks maal kontserdisaal- seal ei pidanud endale piletit soetama Arsti ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda Pastot Rothi ruum- selles ruumis olid inimesed ümber pastori, tavaliselt kirikus jne ei olda ümber pastori. 2.Nimeta asju või olukordi, millest minategelane lõpuni aru ei saanud. Miks - miks on ta selles majas Kes - on need kõik inimesed seal, kes tunduvad talle tuttavad Kelle - Kuidas - sattus ta järsku kontsertisaalist elutuppa ning kuidas on võimalik, et kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
