50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
re1ska
Õppematerjali autor
3 Infoallikas Peab teavitama, et ta on ajakirjanik, kust asutusest ja mille jaoks infot kasutatakse Ei tohi kuritarvitada kogenematuid inimesi (teavita tagajärgedest) Moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalsei infoallikaid Toimetus kontrollib info tõesust Lapse intervjueerides küsi vanematelt luba. Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve. Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa) 4 Avaldamisreeglid Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil Kõik osapooled kuula ära Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust Ei tohi käsitleda kedagi kurjategijana, kui puudub kohtuotsus. Moraalselt tundlike teemade käsitlemist tuleb kaaluda (nt enesetapud)
põhilised küsimused on järgmised. Mis on vastutus? Kes saab vastutada? Millistel tingimustel vastutatakse millegi eest? Mis laadi (subjekti juurde kuuluvate) entiteetide eest vastutuse subjekt vastutab? 8 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Avaliku elu tegelane on õigusteaduse mõistes inimene, kes on kas avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid. Avaliku elu tegelase tegevus on avalik, kuid seda üksipäini avaliku elu tegelasena. Näiteks kui inimene avab võimuesindajana teed, silda või kooli, siis sellisena näitab ta end tahtlikult avalikkusele, aga kui ta metsas
See kõik jõudis James Joyce´ini. Ta oli Ibsenist nii vaimustatud, et õppis norra keele ära ja kirjutas talle. Ta lõi esmalt läbi novellikirjanikuna. Tema teos 1914 ,,Dublinlased". See on sulam nendest kõigest. Ka väga huvitav on ,,Kunstniku noorpõlve portree" siin tuleb teemasse kirjaniku teadmiste portree. Iga peatükk on kirjutatud erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik palju läheb kaduma. See on nagu pooleldi lugu, jutt ja teadus mis püüab võtta kokku kogu inimkonna kultuuriloo. Epifaania valgustus, kirjaniku ülesanne oli pakkuda meeleselgust ja ülendust. 1939 ,,Finnegans Wake" kokkusulandunud keel ta oli lõksus teadlane. Virginia Woolf Alguses meeldis Joyce, aga hiljem ei meeldinud talle tema roppused. Ta pani asja kirja
Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga.
Oluline oli keel, stiil. Romantikud kasutasid kõrgstiili. Olukirjeldustes kasutati kõnekeelt. Olukirjeldusi esindasid Dal, Grigorovits, Turgenev, Gontsarov, Dostojevski jpt. Tolstoid ei saa naturaalkoolkonna esindajaks pidada, kuna ta oli kõigist noorem. Siit algab vene realism. Realism on ka praegu olemas. Paljude kirjanike arvates pakub realism kõige rohkem võimalusi. 19. saj keskpaiga kirjanike jaoks oli oluline näidata, kuidas tegelane sõltub keskkonnast. Hakati näitama ka seda, kuidas inimeste käitumine ja teod sõltuvad tema psühholoogilistest, füsioloogilistest omadustest. Tsehhov aga püüdis näidata, kuidas tegelaste käitumine sõltub hetkemeeleolust. Tegelasel on palju motiive ja iga teo taga on mitu motiivi. Mõned motiivid osutuvad tähtsamateks (seda armastab näidata Tolstoi). Dostojevski näitab, kuidas mitu motiivi viivad teoni. Ivan Sergeevits Turgenev (1818 1883)
..............................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 2 Sissejuhatus Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas.
soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4.
reministsentse, mis kõige ehedamal kujul on välja arendatud ürgses ja primitiivses noores Kalevipojas. See aga ei tähenda veel, et tegelastel oleks sotsiaalne vastutusteadvus atrofeerunud, vastupidi, moraalse süü suhtes on nad vägagi tundlikud. Vetemaa väikestes romaanides avanev maailmapilt on paradoksaalne -- teod, mis võivad olla hästi kavatsetud, saavad tegelikkuses pahelise värvingu ning oma algsetes taotlustes üldsegi mitte paheline tegelane muutub tegutsedes iseenda vastandiks. Peale järelduste inimloomuse ja käitumise kõlbelise struktuuri kohta teeb autor veel järeldusi selle kohta, kust kurjus pärineb ja kuidas see ühiskonnas toimib. Just selles küsimuste ringis on autor eesti nüüdiskirjanduses andnud originaalse käsitluse sellistele nähtustele nagu konformism, kõlbeline relativism, võõrandumine, isiksuse allakäik ning süü ja vastutuse probleem.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid