Raimond Kaugver „Kas ema südant tunned sa“ 1. Teos algab sellega, kui peategelane Tehvan Kruuda räägib oma endise naise Eneli surmast. Eneli varises kaupluses järjekorras seistes kokku. Ta viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem suri (lk 6). Mõned kuud peale seda kolis Tehvan teise linna. Ta hakkas uues koolis õpetama. Oli 10. klassi klassijuhataja. Räägib klassile oma elust, et klass hakkaks teda usaldama. (lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus. Kiri oli Marianne Rahilt, kes kutsus Tehvani oma tütre Birgiti sünnipäevale. Birgit Rahi käis samuti Tehvani klaasis. Algul ei tahtnud
Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite loomisel võttis ta eeskujuks antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks kasutas rahvapäraste tekke, seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks.
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Sündmustik algab 19. sajandi algusega ja hõlmab 20 aastat. Koosneb 4 osast. Peategelane on rahvas. Tolstoi toob välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna"parveinimese". Ühiskonnaalus on perekond, mis on omamoodi parv. Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku. Tegelased võib jagada 3 rühma: parveinimesed (positiivne hoiavad ühte, ühesugused väärtused, tõekspidamised, ideed, tavad, normid jne, teistega arvestamine, meeldiv välimus, on üksteisega seotud lihtsad kõlbelised inimesed, hindavad ka kõrgseltskonna inimesi), indiviidid (egoistid, isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel)
Hakkas ka ajakirja ,,Solpan" kaastööliseks. 1923 33 Ümbertöötatuna hakkas teos hiljem kandma pealkirja ,,Botagöz". Tõlgiti vene keelde ja seejärel rahvademokraatia maade keeltesse. Teemaks on Botagözi nimelise tütarlapse kujunemine revolutsionääriks. 34 Tõlgitakse 1930. aastatel ka vene keelde. Bai tütre Slusasi ja vaese Altai õnnetust armastusloost. 35 Romaanis kujutatakse Karaganda kaevurite elu, vene ja kasahhi rahva sõprust. Tähtsamad tegelased on komsomolidest insenerid Rahmet, Lisa, arst Ihlas, poeet Seiten). 36 Kasahhi auuli elu revolutsioonieelsetel aastatel. 37 Peategelasel oli prototüüp, hirsikasvataja Shiginak Bersieb, kes püstitas maailmarekordi hirsikasvatuses. Peategelane annab säästud kaitsefondi, hingestab kolhoosiauuli. Võitles uute masinate kasutuselevõtu eest. Veenab ka teisi kolhoosi astuma. 38 Riisikasvataja juhindub Mitsurini ideedest, Aibarsa on kolhoosi komsomolide esindaja. Sõrbai sõbrustab vene
Ei mingeid lahtiütlemisi Neis mudelites ei ole midagi põhjapanevalt uut. Põhimõtteliselt piiritlevad nad, millisel määral ja millist liiki õpetajapoolset juhtimist käitumise juhtimisel ja distsiplineerimisel rakendada. Nad On raamatuid, mille algusest võib lugeda: „Kõik tegelased on välja mõeldud... igasugune sarna- toovad esile ka selle, millisel määral ja millisel viisil peaks õpetaja distsipliiniküsimustes juhina sus...“. Selles raamatus on vastupidi. Iga näide ja juhtumikirjeldus, isegi kõige lühemad katked sekkuma. Kuigi paljud teoreetikud on mulle mu tegevuses õpetajana ning uurimistöös ülikooli
Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga
Kõik kommentaarid