T loogikaväärtuste ühemõõtmeline jada pikkusega n. omab samas hulgas 0 lähisvektorit. T Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv ehk n-järgulise 2ndvektori pikkus intervalli olulisteks järkudeks (olulisteks muutujateks) on tema on n. vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ulatuses konstantne.
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus.
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus.
kus lõppeb täisosa ja algab murdosa). Kuigi nimetame täisosa ja murdosa väärtust"; on olemas 2ndsüsteemne esitus ja 8ndsüsteemne esitus. eraldajat traditsiooniliselt 'komaks', on levinum tähemärk tema tähistamiseks punkt (ingl. decimal point). Suurema kaaluga järke nimetame kõrgemateks järkudeks ja väiksema "kasutamata" arvujärgud a i on täidetud 0-dega: kaaluga järke madalamateks järkudeks. Täisosa ees ja murdosa järel asuvad '0'-d ei mõjuta arvu väärtust: Täisosa madalaima järgu kaal on kõikides arvusüsteemides 1, kuna suvaline arv astmel 0 võrdub teatavasti 1-ga
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv. Lähisvektorid on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2𝑛 (𝑛∈𝑁) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt 𝑛 lähisvektorit (nt { 000 001 010 011 }). Suvaline üksik 2ndvektor { 00111 } moodustab ka intervalli, kuna hulgas on 20 elementi ja 2ndvektor omab hulgas 0 lähisvektorit. Intervalli olulisteks järkudeks on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervallli vektoresitust sümbolitest 0 1 - , kus olulised järgud on tähistatud 0 1 ja mitteolulised –. n-mõõtmeline Boole’i ruum on kõikvõimalike n-järguliste 2ndvektorite hulk { 0,1 }𝑛 võimsusega 2𝑛 : | { 0,1 }𝑛=2𝑛. Erinevate pikkustega 2ndvektorid ei saa olla võrreldavad. LOOGIKAALGEBRA
5. Iseloomusta majandusmehhanismi ehitusettevõttes. Majandusmehhanism on majandusliku ergutamise süsteem, mis peab mõjutama süsteemi elemente (subjekte) vastu võtma süsteemile kasulikke otsuseid. Toimub süsteemi elementide (subjektide) aktiveerimine. Majandusmehhanism on premeerimise ja trahvimise süsteem. Majandusmehhanism töötab, kui ta arvestab objektiivseid seaduspärasusi 6. Mida tähendab ehitusjärk? Ehitusjärk - iseseisvalt kasutuselevõetav ehitise osa. Staadiumiteks ja järkudeks jagamine määratakse lepingus. V.4 1. Loetle regulaatorite tüübid ja joonista vastavad skeemid. 1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine tagasisidemete (kõrvalekallete) alusel 3)kombeneeritud reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile 5)täielik reguleerimine. 2. Loetle süstematiseeritult tööettevõtu korralduse meetodid (tüübid ja nende variandid) 1)Ehituse peatööettevõtja - fikseeritud hinnaga tööettevõtt,
alaperioodideks. Vanema rauaaja sees eristatakse Eestis kahte põhijärku, eelrooma ja rooma rauaaeg, mis kumbki omakorda jagunevad varasemaks ja hilisemaks etapiks: varane ja hiline eelrooma rauaaeg ning varane ja hiline rooma rauaaeg. Lätis ja Leedus on vanemaks rauaajaks üksnes rooma rauaaeg, kusjuures eelrooma rauaaeg on enamasti ühendatud koos pronksiajaga varaseks metalliajaks. Erinevalt Eestist ei liigendata nimetatud maades eelrooma rauaaega kronoloogilisteks järkudeks, seda vaadatakse ühtse perioodina. Hoolimata sellest, et Eesti vanim raudese naaskel pärineb juba nooremast pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast
Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm. II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane
(arvujärkudes 𝑎𝑖 ). Tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem on rooma numbrite süsteem märkidega I V X L C D M. Igal positsioonilisel arvusüsteemil on täisarvuline alus p, näitab süsteemi (nt kümnend). Igal järgul 𝑎𝑖 on kaal 𝑝𝑖 , mille saame arvusüsteemi alust p arvujärgu 𝑎𝑖 indeksiga i astendades : 𝑝𝑖 = 𝑝𝑖 . Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks. Suurema kaaluga järke nim kõrgemateks järkudeks, väiksema kaaluga madalamateks. Täisosa madalaima järgu kaal on kõikides arvusüsteemides 1, kuna suvaline arv astmel 0 võrdub 1-ga. Igas järgus 𝑎𝑖 saab olla p erinevat järguväärtust. Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. Arv koosneb numbritest. Iga aluse p korral avaldub arvu väärtus 𝑵 =. . +𝑎1 𝑝1 + 𝑎0 𝑝0 + 𝑎−1 𝑝−1 +. . Täisosa ees ja murdosa järel asuvad 0-d ei mõjuta arvu väärtust (000123.45000). Arvu tüvenumbrid
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujun...
r rvõre / 2 ), määatakse kuni 60 elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel liikuvad detailid puuduvad 21 2. Tasapinnalise võrega spektromeetrid koosnevad ICP (vms) allikast, monokromaatorist ja PMT detektorist 3. Echelle spektromeetrid: prismaga lahutatakse spekter komponentideka ja madala lahutusvõimega võre lahutab spektrid horisontaalsuunas järkudeks (Joonis) ICP-MS induktiivselt seotud plasma on ioonide allikaks massispektromeetris üle 50 elemendi ioniseerub plasmas kuni 90% ühendus ICP ja massianalüsaatori vahel realiseeritakse veega jahutatavate kahe koonuse abil, mis on asetatud plasmaleeki ja milledes on 1 mm ava AES rakendused : sulamite analüüs metallurgias metallijälgede analüüs geoloogilistes- ja keskkonnaproovides, lahustitas ja biomaterjalides vee analüüs
Korraga saab vedada ka väikeseid koguseid ja on võimalik teostada uksest-ukseni vedu, mis hoiab aega kokku. See vajab aga palju tööjõudu ja on küllaltki kulukas. Prantsusmaal on tihe teedevõrk ja seetõttu kasutatakse maanteetransporti palju. Raudteetransport on regulaarne, odav, kõrge tööviljakusega ja võimaldab transportida suuri kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne- Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Sveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle, on ühenduses Suurbritanniaga läbi La Manche'i väina tunneli. Siseveetransport on hästi arenenud. Laevatatavad jõed on Seine, Marne, Loire, Garonne, Saône, Moselle, Rhône. Laevatatavaid jõgesid on väga palju, neid ühendavad rohked kanalid.
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3
veakindlamad. Dünaamiline programmeerimine – kasutatakse siis, kui otsitav vastus koosneb osadest, mis omakorda on lahendusteks alamprobleemile. Sobilik siis, kui ette tuleb sama alamülesande lahendamine, leitud lahendused peetakse meeles, juhuks kui uuesti vaja läheb. Võimalikke lahendusi palju, saab valida parima. Kasutatakse: kui probleemi saab jagada järkudeks ning igas järgus nõutakse otsuse tegemist; igas järgus on mitu olekut (näiteks punkt, kuhu selleks hetkeks jõutud); iga otsus viib järgmisesse olekusse; otsus määrab edasise tee; antud olekus tehtud otsus ei sõltu eelmistest otsustest; viimane järk peab lahenduma iseenesest. Kõige raskem on õigete järkude & seisundite üles leidmine. Halvimal juhul ruutkeerukus, parimal juhul keerukus. DP on alt üles tehnika, kus
tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik Jaani kiriku ehituslugu on keeruline ning jaguneb paljudeks järkudeks. Ehitust alustati umbes 1220- datel, kui ehitati puidust kabel või siis juba kirik. Praegust põhiosa hakkati ehitama umbes 14. sajandi alguses. Kuid kirik sai kannatada Põhjasõjas, kus hävisid torni ülaosa, pikihoone ja koori võlvid. Kiriku proportsioone muudeti, kui seda hakati taastama 18. sajandil ning siis viidi kesklööv ja kooriosa ühise katuse alla. 19.sajandil oli eeskujuks klassitsism ning selle tõttu müüriti kiriku skulptuurid. 1899-1904. aastatel toimusid uued
väärtuste muutmist on lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator
ning see tuleb leida standardist ISO 261. Peenkeerme tähistuses antakse lisaks sammu väärtus (nt M12×1). Meeterkeerme tolerantsid on antud standardis ISO 965, mis koosneb viiest osast. Peamine osa ISO 965-1 annab põhiprintsiibid ja põhiandmed. Tolerantsid on antud keskläbimõõdule ning läbimõõtudele, mis jäävad detaili sisse (väliskeermele vähim läbimõõt D1 ja sisekeermele suurim läbimõõt d). Tolerantsid on jaotatud järkudeks. Näide standardist ISO 695, tolerantsid mõõtmele D1, tolerantsi mõõtmed mikromeetrites Samm Tolerantsi järgud 1 150 190 236 300 315 1,25 170 212 265 335 425 38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
