–tee või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed; –piketaaž olenevalt vajadusest maksimaalselt 100m sammuga; tänaval 20 või 10m sammuga –sõidutee koos laiendustega (bussipeatused, lisarajad, parkimisplatsid jt); –sõidutee servajooned ja nende pöörderaadiused; –kõnni- ja jalgteede ning eraldus- ja vaheribade servajooned; –haljasribad ja kõrghaljastus; –peenra ja nõlva välisservad; –sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, truupide, tugimüüride asukoht; – kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidest ei piisa; –kraavid; –valgustus; –tehnovõrkude laiendused. Liikluskorralduse joonis –liiklusmärgid ja nende paigutus; –teemärgised; –foorid ja nende paigutus; –andurite paigutus; –fooride andurite kavandamise puhul nende paigutus; –fooride ja liiklusmärkide kinnitamiseks ette nähtud postide, konsoolide ja portaalide asukohad. Pikiprofiil •Pikiprofiil esitatakse sõidutee telje kohta, eraldusribaga teel piki mõlema sõidusuuna
Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7 TTÜ GEODEESIA ÕPPETOOL LEPPEMÄRGID Stobert Ilja matr.105150 Rühm EAEI-18 11.09.2010
leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. Reljeefi kujutatakse põhiliselt horisontaalide ehk samakõrgus või samasügavusjoonte abil. Kasutatakse ka erinevaid värvusi. Järsakutel ja tehiskalletel on eraldi leppemärgid. Omaette rühma leppemärke kaardil moodustavad tekstid ja arvud. Siia kuuluvad kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud, teede, sildade ja hoonete karakteristikud, puuliikide kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid. Ka pindobjektide puhul kasutatakse
Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas. Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal. Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%. Planeerimislahenduse kohaselt on kinnistu piirist 5m ulatuses sissepoole ette nähtud
koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel. 12. Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Maa-ala plaani mõõtkava valik sõltub projekteerimise lähteülesandest või
Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid jne., o fassaadi- ja maapinna lõikumisjoon, räästajoon, o aknad, uksed, luugid ja restid, o nähtavad postid ja talad, o reklaam või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; o teljed, telgede sidumine ja gabariitmõõdud, o põhilised kõrgusarvud (maapind, sokkel, ukse-akna kõrgusmärgid, räästas, parapet, hari, korsten); o nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid. o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar.
korral on järgnevad: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Kuidas muutuvad teksti kõrgused koos mõõtkavaga? Teistes mõõtkavades kasutatavate tekstikõrguste kordajad M 1:1000 suhtes on M 1:200 plaani puhul 0,25 M 1:500 plaani puhul 0,5 M 1:2000 plaani puhul 1,75. 12. Milliseid värvitoone võib kasutada maa-ala plaani koostamisel? Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või
See kehtib nii suurte seinale kinnitatavate kaartidele kui A5 formaadis tehtud teemakaartide kohta. Kaardi plaanid on vajalikud eelkõige loetavuse parandamiseks, kuid ka infomahutavuse suurendamiseks. Seinakaarte peab saama vaadelda 25 m kauguselt, kust on näha kaardistatud piirkonna olulisemad elemendid ning üldine iseloomustus. Lähedalt peavad olema jälgitavad peenemad elemendid nagu näiteks sillad või mäetippude kõrgusarvud. Arvutikaardi mitmeplaanilisus on teise sisuga. Kui paberkaardil on mitu plaani korraga, siis arvutikaardi puhul vahetatakse kaardil näidatavaid kihte infot vastavalt suurendusastmele. Piisab täiesti, kui on näha ainult üks plaan korraga (Jagomägi, 1999). 2.3 Kaardi esteetisus Esteetilisel kaardil sobivad leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne
asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon
reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on nõlv, seda väiksem on alus ehk naaberhorisontaalide vahe. Horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgusarvud. Numbrid kirjutatakse tõusu suunas ja horisontaali katkestuskohta. Horisontaalide kõrgusarvud peavad olema lõikevahe kordsed. Reljeefi kujutamisel peab kogu plaani ulatuses olema kasutatud üks ja sama horisontaalide lõikevahe, kui mõnes plaani osas on vajadus kujutada reljeefi täpsemini, siis on kasutusel poolhorisontaalid ja ka veerandhorisontaalid. Plaani täishorisontaalid joonestatakse välja pideva peene joonega, poolhorisontaalid on 3 mm pikkuste kriipsjoontega (vahe 1 mm)
tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle hunnikusse ladustamist. Ladustamisel ei tohi hunnikuid üle koormata; ka ei tohi hunnikuid mingil muul moel koormata. 9)Kui tööde käigus avastatakse ohtlikke pinnaseid, peab Töövõtja tegema kõik endast oleneva, et tagada selliste pinnaste ohutu käitlus ja teisaldamine, konsulteerides seejuures vastavate tervisekaitse, keskkonna ning teiste asjasse puutuvate ametkondadega. 10)Süvendi kõrgusarvud võivad erineda ette antud projektkõrgusest ±30mm võrra. Süvendi laius telje ja serva vahel võib erineda projektsest +10cm või 5cm, põikkalded võivad erineda projektkalletest kahepoolse põikkaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3% võrra. Külgkraavide 13 põhja kõrgusarvud võivad erineda projekteeritud kõrgusest ±10cm ja pikikalded ±0,1% ulatuses.
radioaktiivsete isotoopide abil, mis tugineb radioaktiivse kiirguse neeldumiselenpinnases, sõltuvalt 22 selle füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Mullete ja süvendite vastuvõtmine seisneb muldehitise asendi, piki- ja põikprofiilide ja pinnase tihendamis astme õigsuse ning vee äravoolu õige korraldamise kontrollimises. Maa-alade planeerimistööde vastuvõtmisel tuleb veenduda, et kõrgusarvud ja kalded on projektikohased, puuduvad märgunud alad ja pinnase kohalikud vajumised. Kaevikute ja kraavide vastuvõtmisel kontrollitakse nende mõõtmete, kõrgusarvude ja aluspinnase kvaliteedi vastavust projektile ning toestuste õigsust. Pärast tehtud mullatööde ülevaatust lubatakse ehitada vundamente, paigal-dada torusid jne. Välistrassid välistrassid rajatakse pinnasesse, tehakse liitumised ühistrassidega. Alustatakse veetrassi ehitamisega ehitussüvendini
Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri
Mõõtkavaliselt tähistatakse pikkust, kuid mitte laiust. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul, pole võimalik kujutada mõõtkavaliselt. Nt. geodeetilised punktid, postid, teeviidad, üksikud puud, korstnad jne. Kujutamisel plaanil ühildatakse leppemärk tsenter objekti keskpunktiga. Selgitavad märkused, arvud ja lühendid: kohanimed, maapinna kõrgusarvud, hoonete karakteristikud, puuliigid jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist. Tarvis on määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste määramiseks on kaks meetodit: Trigonomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine
Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine.
3) pindleppemärgid (kontuurilised 5) must ja punane enamik inimtege- leppemärgid, mõõtkavalised leppe- vusega seotud objekte. 128 Topograafia Reljeef Maa pinnamoodi ehk reljeefi kujuta- takse kaardil samakõrgusjoonte ehk suhteline kõrgus horisontaalidega. Horisontaalidele li- satakse kõrgusarvud, mis näitavad absoluutne kõrgus maapinna punktide kõrgust ja toovad esile maastiku detailid. Kõrgusarvud esitatakse kaardil nii, et arvu n-ö ja- lad jäävad languse suunas. Eesti kaar tidel kasutatavad kõrgusandmed on Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline kõrgus taandatud Balti mere pinna pikaaja- liste mõõtmiste keskmisele taseme- Saadud kõverate ristprojektsioonid