pottidest, mis asuvad lageda taeva all ja kuhu satub ka vihmavesi. · Katuse alla paigaldatavate ilma äravooluaukudeta pottide põhja tekitatakse drenaazhikiht kergruusast või kiviklibust. Drenaazhikihi ja mulla vahele võib panna vett läbilaskva eralduskanga. Kinnistesse anumatesse istutatud taimi kastetakse tihemini ja väiksema veekogusega, et poti põhja ei koguneks üleliigset vett. · Väldi pottides eelmise hooaja kasvumulla korduvkasutamist tavaliselt on see muutunud toitainetevaeseks. · Mida põuasem suvi, seda rohkem tuleb potte kasta. Mida rohkem kasta, seda kiiremini uhutakse pottidest välja toitained. Väeta korralikult. Lõigake või näpistage ära närbunud õied, et taim ei raiskaks jõudu seemnete valmistamisele. Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt. · Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti nii on
157 Kaabelliinid 84,5 jm. 158 Sideliinid kmpl. Sidetrass 94,5 jm. Sidekanalisatsiooni kaevud 2 tk. 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Pinnase transport kalluritega kuni 15 km kaugusele 249 m3 Kasvumulla kokkusegamine väetisega ja laotamine väljakule koos 1654,2 rullimisega 2 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 1654,2 m2 Pinnase rullimine pärast muru külvi 1654,2 m2 madalhaljastuse istutamine 7 tk.
komposteeritud vähemalt aasta. Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Turbasammal Turbasambla kasutamine kasvusubstraadina on levinud orhideede tootmises Uus-Meremaal. Turbasammal on happelise rektsiooniga ja hästi vett imav ning säilitav kasvusubstraat. Samuti on turbsamblal bakteritsiidne toime, mis on peamiselt tingitud happelisest reaktsioonist. Mineraalse päritoluga substraadid Perliiti ja vermikuliiti hakati algselt aianduses kasutama kasvumulla omaduste parandamiseks. Perliit ja vermikuliit mõlemad muudavad mulla paremini õhustatuks, samas on võimelised imama endasse vett, seda säilitama ja hiljem vabastama, nad on neutraalse reaktsiooniga, ei sisalda toksilisi kõrvalaineid, on viiruse-ja haigusevabad, ja suhteliselt odavad kasutada. 2. puu- ja köögiviljade koristus- ja tarbimisküpsus, kuidas määratakse, näited; Koristamisel tehtud vigu pole hiljem võimalik heaks teha. Kõige paremal juhul õnnestub hilisema
autobussipeatused ja ootekojad; Jalgteed ja jalgrattateed tee koosseisus (vajaduse põhjendus, konstruktsioon, puuetega inimeste liikumise tagamine jt); Valgustus (vajaduse põhjendus, projektlahendus jt); Parklad ja puhkeplatsid; Ehitusmaterjalid ja pinnased, kui tellija annab ette lähteülesandes kasutatavate pinnaste ja ehitusmaterjalide saamise kohad ja nende omadused; Andmed hõivatavate maa-alade rekultiveerimise meetmete kohta ja seoses tee ehitamisega saadava kasvumulla kasutamise kohta; Tee heakorrastus ja haljastus; Mürataseme hinnang ja vajadusel mürataseme alandamiseks ettenähtud meetmete efektiivsuse hinnang; Abinõud, mis vähendavad loomade sattumist teele; Loodusressursside ratsionaalse kasutamise tehniliste lahenduste ning ümbritsevale looduskeskkonnale maantee või selle rajatise ehituse ja ekspluatatsiooni negatiivse mõju vältimiseks ettenähtud meetmete hinnang; Vee erikasutuslubade võtmise vajadus, hinnang kalakaitsemeetmetele;
51. Mustsegude valmistamine ja ladustamine 52. Asfaltsegude vedu. 53. Asfaltsegude laotamise tempertatuurid, kihtide paksused. 54. Asfaltsegude laotamisel piki-ja põikvuukide tegemine. 55. Põik ja pikivuukide rullimine 56. Teerulli liikumissuuna valik, manööverdamine teerulliga asfaltsegu rullimisel. 57. Liiga kõrge ja madala rullimistemperatuuri tunnused 58. Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine 59. Erinevused vibrorulliga rullimisel 60. Pneumorulliga rullimise iseärasused Eemaldada kasvumulla kiht rajatava mulde alt, samuti süvendite pealt ja säilitada hilisemateks viimistlustöödeks. Rajada dreenid ja vee viimarid. Rajada dreenivad või isoleerivad vahekihid. Muldepinnas normides ettenähtud paksusega kihtide kaupa laiali ajada ja tihendada. ·Nõlvus m=c/h, kraavi ristlõige f=h(b+mh), kraavi pealtlaius a=b+2mh, mullatööde maht V=f1+f2/2 * l. ·Sirged pikad lõigud 3-4m kõrguste tähistega iga 0,5-1km tagant, püstkõverate ja siirdekõverate
Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. (7) Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt. (8) Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust lisa 9 Kasvupinnase nõutavad omadused järgi, võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid. (9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 6 Avalikule alale puude istutamise kord (10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. § 7. Istutusaeg
2 1712 Keerdokkaline mänd 2 tk 4,9 27,0 64,87 193,54 3 1713 Põõsaate istutamine Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] 1713 Forsüütia põõsad 8 tk 0,6 10,8 7,8 153,6 1 1714 Muru 1714 Käsitsi rehitsemine enne 153,3 m2 0 50,599 1 muru külvi 3 1714 Muru külvamine koos 153,3 m2 0,2 3,02 3,25 961,379 2 kasvumulla lisamisega 3 1714 Muru rullimine 153,3 m2 0,1 1,3 199,329 3 3 172 Teede ja platside alused Betoonist sillutiskivi 39,78 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 1245,33 1721 liivapadi, paksus 10 cm 72 9 Asfaltkate liivapadi, liiv, 122,0 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 3821,09 1722
157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223 1712 Muru külvamine koos väetise lisamisega 1123 m2 0,3 8,05 4,1 13645 1713 Keerdmänd 13 tk 51,13 665 1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352
Pinnase tagasitäited buldooseriga, lokaalmoreen ja 470,0 m3 savimoreen Kergkruus Fibo tagasitäide 650,0 m3 Pinnase tihendamine 650,0 m3 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Mullapinna planeerimine buldooseriga 2963 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 2963 m2 Lehtpuu istikute istutamine 22 tk 172 Teede ja platside alused Geotekstiilkangas 600,0 m2 Autotee ja parkla killustikalus 75,0 m3 Jalgtee peenkillustikalus 65,0 m3 173 Teede ja platside katted Teede ja parkla katmine UNI-kiviga 60mm, koos liivast
167. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal-se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168. Nõlvadele, mis ei ole üleujutuse piires, tuleb moodustada rohukamar, kattanõlv sidusate või muude kohalike materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid:
89 Teede ja platside katmine betoonkividega m2 12 0,8 9,6 1 2 HALJASTUS 90 Haljastatava maa-ala puhastamine prügist m2 9328 0,1 932,8 4 2 91 Krundi tasandamine m3 650 0,3 195 4 4 92 Muru külvamine ilma kasvumulla lisamiseta m2 9328 0,1 932,8 2 2 93 Muru rullimine pärast külvi m2 9328 0,1 932,8 2 2 94 Mägimännistiku istutamine tk 15 4 60 2 4 95 Lehtpuuistikute istutamine tk 26 3 78 2 5
Nii näiteks pidurdab üleväetamine fosforiga mükoriisa toimimist ning üleväetamine lämmastikuga mügarbakterite tegevust. Allpool esitatakse ülevaade selle kohta, millise osa moodustab elupõhine osa kogu kasvumullast ning millest see koosneb: Tabel 4 Keskmiste omadustega mulla elupõhise materjali koostis ja osakaal mulla mahust (Viheralueiden kasvualustat järgi) Keskmiste omadustega kasvumulla komponendid (% mahust): Mineraalosa 45 Vesi 25 Õhk 25 37 Elupõhine osa 5 Elupõhine osa: Surnud elupõhine materjal 85 Juured 10
annaabi.ee 
