SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma män...
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas e...
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest...
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos ro...
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud tel...
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
Retsensioon Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust "Kihluspidu". Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater. "Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge. Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. O...
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; ...
The Rise and Fall of Estonia NO99 Käisin 5. detsembril vaatamas NO99 teatri etendust "NO72: The Rise and Fall of Estonia". Elus esimest korda Nokia kontsertsaali sisendes olin kohe meisterlikult seatud konksu otsas: kurb hakkas. Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, ...
Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla l...
MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon Tallinn aasta Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded Juhendi, kuidas kirjutada retsensiooni kontserdi või muusikateatrietenduse kohta, saate kooli koduleheküljelt (www.ramkool.edu.ee) Koolielu Õppematerjale. Retsensiooni kohustuslikud koostisosad: 1. tiitelleht 2. pikkus vähemalt 2 lehekülge, alates 10. klassist vähemalt...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
Maarja Pannel 9.b 13.04.2014 VAT Teatri ’’Kirjaklambritest vöö’’ Retsensioon Käisin 8.aprillil vaatamas VAT Teatri etendust ’’Kirjaklambritest vöö’’, mis algas kell 16.00 ning kestis umbes 1 tund ja 50 minutit. Etendus on tehtud raamatu järgi, mille kirjutas Mare Sabolotny. Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäiden...
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul P...
Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse sea...
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomi...
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustuse...
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastuka...
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etend...
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende au...
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende au...
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. E...
Kontserdi retsensioon 9. veebruaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti “Giselle”. See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab tema südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett “Giselle”. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle’i rollis oli mullu parimaks Vene baleriiniks tunnustatud Natalja Sologub ning krahv Alberti osas astus üles Moskva Suure teatri üks esitantsijaist - Dmitri Gudanov. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi heli, sest mulle väga meeldib harfi õrn kõla ning tegelikult on mul isegi kahju, et seda instrumenti kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameele...
Retsensioon Uhkus ja Eelarvamus Üheksandal novembril käisin teatris vaatamas etendust ''Uhkus ja Eelarvamus''. Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord kui seal käin jääb mul sellest teatrist üha parem mulje kuna jällegi suutis see minu meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, ...
Retsensioon etendusest ''Creeps'' Käisin 06.04.09. Kuressaare Linnateatris vaatamas Rakvere Teatri etendust ''Creeps''. Teose autor oli Lutz Hübner, lavastaja Üllar Saaremäe. Tegelasteks olid noored naisnäitlejad Silja Miks, Marin Mägi, Anneli Rahkema ja staazikas meesnäitleja Eduard Salmistu. ''Creeps'' on lugu kolmest noorest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhiks. Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel juhul ei julgenud ta koju tagasi minna, Marenile oli südame lähedane keskkonna heaolu. Marin Mägi roll etenduses oli Petra, üks väga energiline ja hea südamega tütarlaps. Ta tahtis küll võita, aga oli alati teistele toeks.Petra kireks oli tantsimine ja sõpradega ö...
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks. Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud et...
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raa...
Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Juli...
Kontserdi retsensioon Mina käisin 3.veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooks...
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 11R EVITA Retsensioon Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavasta...
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks või...
Retsensioon Mina käisin vaatamas Tartu Ülikooli Teatri poolt lavale toodud ''Kevade ärkamine''. See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma ei olnud kunagi varem kuulnud, et etendustel on vanusepiirangud. Näidend ise toimus umbes 19.sajandil ning rääkis teismelistest ja tolle aja tabuteemadest nagu näiteks homoseksuaalsus, teismeliste seks, masturbatsioon ja abort. Saal oli väike ja ...
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas ko...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi"...
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, ...
Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "St...
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
Retsensioon Erkki-Sven Tüür ,,Wallenberg" Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koon...
Retsensioon ,,Wallenberg" Mina käisin Erkki-Sven Tüüri ooperit vaatamas eelmise aasta septembri lõpus. Peale selle vaatasin ma ooperit mälu värskendamiseks ETV teatriõhtul novembri lõpus. Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika fest...
Retsensioon 5.Mail 2013 aastal käisin Pärnus, Endla teatris vaatamas etendust ,,Palju õnne argipäevaks !" Tegu on Jaan Tätte näidendiga mis valmis 2001 aasta kevadeks. Näidendi zanrik on komöödia. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna peaosades olid minu lemmik näitlejad ja etendus oli väga kaasa haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad olid kaetud musta tapeediga, millel olid peal valged lilled. Keset tuba oli diivan, puidust laud, lahtikäiv tugitool vaip ning raamatu riiulid. Diivanipadjad olid sinised valgete mummudega, mis jäi kohe silma. Enamus lavast moodustas elutoa. Mainimata ei saa jätta ka suurt ümmargust akvaariumit, kus...
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armas...
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bar...
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon li...
Muusikali ,,Cabaret" retsensioon Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Ku...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kamm...
Rocca al Mare Kool Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub koos argonautidega (vanakreeka mütoloogia meresõitjad) pikale teekonnale kuldvillaku juurde. Pärast mõningaid nõidustükke, võidab Iason nii Medea südame, kui ka kuldvillaku, nad vannuvad alati koos olla, varsti sünnivad neil poeg ja tütar. Järgmises vaatuses saab Medeale osaks julm reetmine-Korintose k...
annaabi.ee 
