Sissejuhatus Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna
Vanemuisel on tuntud ja tunnustatud draamanäitlejad, professionaalne sümfooniaorkester ja ooperikoor ning balletitrupp, kus tantsib artiste rohkem kui kümnest erinevast riigist. Teatri töökodades valmivad dekoratsioonid, kostüümid ja rekvisiidid kingapandlast ja ballikleidist sõjakindluseni! Vanemuise majad http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER
"Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab.
..............................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Eesti esimene rahvuslik ooper lavastuse esmaettekanne oli "Estonias" 1928. aastal ning esimene eesti ballett jõudis lavale 1944. aastal. 1911. aastal mängiti teatris esimest operett. "Estonia" teater sai alguse 1865. aastal "Estonia Seltsi" tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. 20
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega.
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas.
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.
.koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav tegelasi... 13.monoloog...sisekõne... 14.rekvisiit...lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus...draamateose suur koostisosa, 23 vaatluseks jagatud... Eesti teatriajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes
("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab".
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupo
............lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud
nüüdsest rohkem endaga kaasa haarata ka vaatajaid. Selleks tuleb kõigepealt lammutada nn nelja-seina-ruum. Ühe lava asemele kerkib peagi mitmeid eritasapindadel asetsevaid platvorme, millest osad võidakse paigutada ka publiku sekka. Kõige selle eesmärk on saavutada vaatajatega tihedam kontakt, et muuta teater rohkem kogemuslikuks. 9 Eesti teateri ajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16 sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad" 1784 . aastal rajati August Von Kotzebeu eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1807. aastal avatud Tallinna Linna teater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".
aastal. Vanemuise seltsist kasvas välja esimene Eesti laulupeo mõte ja algatus. Koidula kirjutas 11. mail 1868 aastal oma kirjas Kreutzwaldile, et tal on plaan seltsi majas teha teatrimängu katseid. Koidula aga ei teadnud kas ta peaks selle vastu ärkava huvi üle rõõmustama või kurvastama. Sama aasta alguses (1868) oli aga ,,Vanemuises" ette kantud muusikaline duett ,,Teomees ja karjapoiss". 1858. aastal oli ehitatud Tamme kõrtsi kõrvale Tartus teatrihoone, mida üliõpilased nimetasid ,,Novumiks". Sinna mahtus umbes 600 inimest. Selle teatri esimene etendus toimus 1858. aasta suvel ja viimane etendus toimus 11 aastat hiljem ehk 1869 aastal. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J. V. Jannseni) kodudes. Algul
aastal. Vanemuise seltsist kasvas välja esimene Eesti laulupeo mõte ja algatus. Koidula kirjutas 11. mail 1868 aastal oma kirjas Kreutzwaldile, et tal on plaan seltsi majas teha teatrimängu katseid. Koidula aga ei teadnud kas ta peaks selle vastu ärkava huvi üle rõõmustama või kurvastama. Sama aasta alguses (1868) oli aga ,,Vanemuises" ette kantud muusikaline duett ,,Teomees ja karjapoiss". 1858. aastal oli ehitatud Tamme kõrtsi kõrvale Tartus teatrihoone, mida üliõpilased nimetasid ,,Novumiks". Sinna mahtus umbes 600 inimest. Selle teatri esimene etendus toimus 1858. aasta suvel ja viimane etendus toimus 11 aastat hiljem ehk 1869 aastal. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J. V. Jannseni) kodudes. Algul
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks R
küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi nimeks Endla
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere,
Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Läti Seltsi tegevusega. Koidulal aga tänu kirjavahetusele Almbergiga tekkis teatud ülevaade soomlaste esimestest teatritegemistest. Esimene eestikeelne teatrimäng ,,Vanemuise'' seltsis toimus sisuliselt 1867/1868
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel
· Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,,(1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja
alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale.Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille
ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824 Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875 Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi nimeks Endla.
● Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel; ○ iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu; ○ lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud; ○ lepingus oli fikseeritud õigused ja kohustused; ■ iseloomulik oli see, et õigused aja jooksul pidevalt vähenesid ja kohustused kasvasid; ○ lõpuks olid eestlased selgelt alamklass (matsirahvas), sakslased aga ülemklass (härrasrahvas). Eestlaste kohustused: ● Kümnis- tavaliselt kümnendik osa saagist tuli ära anda; ● Hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalandam, näiteks kott vilja; ● Kirikukümnis- maks kirikule, tavaliselt kümnendik kümnisest; ● Preestri ülalpidamine; ● Teotöö ehk mõisategu- mõisate tekkimisega umbes 14. sajandi alguses tulnud töökohustus mõisapõllul; ● Vakused- peod mõisnikule pärast maksude kokkukogumist;
.................................................................................... 7 1.1.4. Naine ja töö............................................................................................................... 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK............................................................................................ 10 2.1. Lydia Koidula näidendid...............................................................................................13 2.1.1. Saaremaa onupoeg .............................................................................................. 14 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased............................................................................... 15 Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: ,,Kõige armsam, kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori
väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast
a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool. 1886.a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla-ja linnavalitsustes. Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses kodanike formaalõigusliku võrduse põhimõte, kohtute juurde loodi kinnistusjaoskonnad. Kohtupidamine viidi üle vene keeled, v.a vallakohtutes. 1892
piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne
sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille
Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles peegeldub loojatele omane keskkond, avanevad ellusuhtumise alused, animistlikud tõekspidamised, rahva muinasusk. Pärast ristiusu omaksvõttu pole eestlased hüljanud oma jumalaid
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
luteri usule häälestatud ajalookäsitus. ·Burchard Waldis- oli fransiskaani munk Riiast, kes teel Rooma läks üle reformatsioonile. Tagasiteel Riiga hülgas munga elu ja abiellus. Ta oli 2 korda vangis. Pärast vabastamist sai temast Abterode pastor. Ta on tuntud oma ,,Aesopi valmide" versiooni poolest. Elas u 1490-1556. ·Tilman Brakel- oli pastor ·Haridus 16. Sajandil- Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. esimesest poolest. Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. ·Renessanss- oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
