Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega.3 1 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 2 Maailma teatmeatlas, 2005. lk 34. 3 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS Poola on Euroopa Liidu liige alates esimesest maist 2004.4 Riigi sisemajanduse kogutoodang on 10 900 USD/in, aasta 2004 seisuga.5 Vikipeedia andmetel on praegu Poola SKT (kogu) 631,833 miljardit USD ja 16 599 USD elaniku kohta. 1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist viidi läbi
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
kulda, hõbedat, rauamaaki, vaske, teemante ning ka naftat. Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas. Ookeanid ja mered on kalarikkad. 2 Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeedia kaheksas köide Kaheksanda klassi geograafia õpik Dorling Kindersley - Maailma teatmeatlas 3
RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem ...
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...
maalappideks 25 Probleemid ja väljakutsed AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised 26 Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000 Dorling Kindersley ,,Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" Dorling Kindersley ,,Pere atlas" 27 Tänan kuulamast! 28
bränd ning võimalik odavam hind. Odavam hind madalama kvaliteedi tõttu (nt kakao sisaldus on poole väiksem, sest ökosokolaadi valmistamiseks kulub rohkem kakaomassi ja kakaovõid.) Asenduskaubad pärinevad sellistelt brändidelt nagu näiteks Lindt (sveits, sokolaadi valmistati seal juba alates 1879 aastast), Nestle, Laima(Läti sokolaad, mille tootmine loodi 1870 aastal. ) Kasutatud kirjandus: 1. '' Maailma viljad ,, Heino Kiik 2. ''Maailma teatmeatlas,, Kirjastuselt Otava 3. http://www.international-chocolates.com/2007/09/19/laima-chocolate/ Kadi Mooses Kätlin Viilukas Siiri Lobjakas
aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7. http://www.maps.com/map.aspx?cid=8,76,118&pid=9461&nav=MS http://cache.virtualtourist.com/2173831-A_new-dawnLake_Kivu_Rwanda-Rwanda.jpg Maailma teatmeatlas, Tallinn, 458-459 lk, Eesti Entsuklopeediakirjastus 2000 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, 500-501, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2007
Suurbritannia on väga huvitav maa, kus on erinevaid maastikke, mägesid, orgusid ning soid. Tema energiatootmine on omapärane, ta ei sõltu eriti kellegist, kuna toodab ise energiat oma toorainest. Ühendkuningriigi valisingi tema eripärade tõttu majanduses, valitsemises ja eluolus. Rauno Kaselo 13 Kasutatud allikad Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000.a Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn Suur eesti raamatuklubi ,,Maailma teatmeatlas" 2005.a Kirjastus Otava http://www.mfa.ee/est/kat_128/ http://www.tradeport.org/countries/unitedkingdom/01grw.html http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 14 Lisa 1 - Suurbritannia kaart 15 Lisa 2 Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis Mehed: 0-14 aastased 15-64 aastased
htm http://www.iae-bordeaux.fr/cfi/site_francais/pays/Suecia/Sweden_flag_large.png http://www.geographicguide.net/europe/maps-europe/maps/sweden-map.jpg http://tiitreisid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=31&id=24 http://www.amadeus.net/home/worldtime/en/img/wmap.gif http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/lapimaa.php http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/lapimaa_risto.htm Kasutatud kirjandus "Eesti Entsüklopeedia nr 8", 1995, Talinn, EEK, lk 203-204 "Maailma Teatmeatlas", 2000, Tallinn, EEK, lk 450-453 11
Gloria Hallaste 8.c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Riigikeel: araabia ja prantsuse (fulani, volofi, soninke, poulari)
soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. Pildid Hiina müür Hiina lipp Hiina vapp Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386-406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com) 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 6) www.google.ee
4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus, ``Maailmaatlas``, 2000 lk 72. 5. Doring Kindersley, ``Maailma teatmeatlas``, 1998, lk 420-421. 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Sepik_River 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_River 6
Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaz on 698 300 dwt. Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos Murtala Muhammed, mida läbib igal aastal 2 050 000 reisijat. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley (1998) Maailma teatmeatlas II trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717 lk. Eesti Entsüklopeedia 6 (1995) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 703 lk Axis Geograafia Entsüklopeedia (2000) Tallinn, Odamees OÜ, 460 lk Jna Sta (2004) Maailma Atlas, IV trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 119 lk www.ecowas.info/nigeria.htm www.tkb.org/images/pyramids/originals/ni-pp.png www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/images/data/pop-growth-nigeria.gif
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
Turistide meelispaigaks on Itaalia peamiselt kahel põhjusel: esiteks väga soodne kliima ja teiseks riigis olevad arvukad hästi säilinud ajaloomälestised. 10 Kasutatud kirjandus Eesti entsüklopeedia http://www.travel.ee/riikid/italia.html http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia#Loodusvarad http://miksike.ee/ Microsoft Encarta 99 Encyclopedia Euroopa liidu teejuht. Terri Morrison Maailma teatmeatlas 11
taastuvatest energiaallikatest see viib riigi maailma etteotsa. Kuid kahjuks on Uus-Meremaal vastuolud pärismaalaste ja sisserännanute vahel ja nende elatustasemed erinevad kategooriliselt. Seda referaati koostades sain teada palju uut ja huvitavat Uus-Meremaa kohta. Kindlasti sooviksin külastada Uus- Meremaad, kui vaid avaneks selline võimalus. Kasutatud kirjandus ,,ENE nr. 10" ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1998 lk 106-109 ,,Maailma teatmeatlas" ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2000 lk 590-593 ,,ENEKE nr. 4" ,,Valgus" 1986 lk 144 http://www.citypopulation.de/WorldPop.html http://www.economist.com/countries/NewZealand/ http://www2.stats.govt.nz/domino/external/web/prod_serv.nsf/htmldocs/A+Changi ng+New+Zealand http://www.stats.govt.nz/default.htm http://en.wikipedia.org/wiki/New_zealand http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/nz.html http://www.trcnz.govt.nz/NR/rdonlyres/6A3DA5F7-2CAD-4618-B610-
väljaveoartikleid nagu riis, kohvi, mais, tee ja kookospähklid. Haridustase inimestel on üsna kõrge ja arstiabi kättesaadavus hea. Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, TINK-YVER, kirjastus Valgus 1976, lk407-410 · Eesti Entsüklopeedia nr. 10, Tallinn Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk382-384 · Õpilase Geograafia Entsüklopeedia, kirjastus Varrak 2007, lk212-213 · Maailma Teatmeatlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 Sisukord Üldandmed, Sissejuhatus, Ajalugu.............................................................................................1 Ajalugu.......................................................................................................................................2 Poliitiline areng, Majandus.........................................................................................................3 Välispoliitika, Haridus, Kultuur.........
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. 10 Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com) 5) "Kooliatlas" 6) "Maakera loodus ja inimgeograafia" (Tallinn. Koolibri 1998) Autorid: Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson 7) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 11 12
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Albaania 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria 10. http://www.maps.com/ref_map.aspx? cid=694,722,734,993&pid=12147&nav=MS 11. http://www.klimadiagramme.de/Europa/mazedonien.html 12. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/? %D5pperada:11._Metsamullad 13. ,,Lõunanõud EE 6" Autor: Ü.Kaevats 14. ,,Õpilase geograafiaentsüklopeedia" Toimetaja: Anto Aasa 15. ,,Maailma teatmeatlas" Dorling Kindersley 16. ,,Maad ja rahvad" Dorling Kindersley 17. ,,Pereatlas" Varrak 2008 18. http://miksike.ee/
ning energiavaru. Argentiinas valitseb mitmeparteiline demokraatia. Argentiina peab ennast nn. Esimese maailma riigiks. Seetõttu võimaldab ta ÜRO-l oma relvajõude kasutada ja püüab koos Lõuna-Aafrikaga moodustada Lõuna-Atlandi Kaitse Liitu. Kasutatud Kirjandus ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia A-DYN" Tallinn 1968 Kirjastus ,,Valgus" 1976 ,,Tea Entsüklopeedia Alziir-Aruba" Tea Krjastus ,,A ja O Taskuteatmik Riigid ja Lipud" Kirmo Kiljunen Eesti Entsüklpodeediakirjastus ,,Maailma Teatmeatlas" Dorling Kindersley Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn
Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.google.com 2. en.wikipedia.org/wiki/Portugal 3. www.portugal.gov.pt/Portal/EN/ 4. www.edu.com/climateofcountries.htm 5. http://www.visitportugal.com/Cultures/enUS/default.html 6. ,,Maailma Teatmeatlas" 7. Õppeatlas 1. Koolibri 8. Axis, Geograafia Entsüklopeedia 9. ,,Maad ja Rahvad" 10. ,,EE 16. köide" 11. ,,Portugal" 12. ,,Countries and their cultures" 13. ,,Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 14. ,,Suur maailma atlas" 15 LISA 1 Portugali lipp 16 LISA 2 Portugali vapp 17 LISA 3 Portugal Euroopa ja maailma kaardil
7. Axis, Geograafia Entsüklopeedia 8. http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Portugal- 9. http://peastpehme.blogspot.com/2009/05/portugal-paev-5-peneda-geresi.html 10. EE 7.köide 11. http://www.arileht.ee/artikkel/280674 12. http://www.rms.com/Catastrophe/Models/Portugal.asp#EQ 13. http://et.tixik.com/ponta-da-piedade-2362767.htm 14. http://www.vivendamiranda.com/cascade/sites/english/ponta-da-piedade-lagos-algarve- portugal.htm 15. Maailma Teatmeatlas" 16. Õppeatlas 1. Koolibri 17. Suur maailma atlas" 10 Lisa 1 Portugal Euroopa kaardil Lisa 2 Portugali vapp 11 Lisa 3 Portugali lipp Lisa 4 Portugali kaart 12 Lisa 5 Peneda-Geres rahvuspark Lisa 7 Ponta da Piedade 13
mäestiku) on loonud 5 kilomeetri sügavuse oru, kohati kanjoni, mille mõlemaks kaldaks on seitsmetuhandelised (Rakaposhi 7788 m, Ultar 7388 m jt.). Eesti lennufirmadega saab lennata nt Islamabadi ja Karachi'sse. 9. Kasutatud kirjandus 1. Gifford, C. "Õpilase geograafiaentsüklopeedia" kirjastus Varrak 2005 2. Kindersley, D. "Maad ja Rahvad" kirjastus Varrak 2000 lk 3. Kindersley, D. "Maailma teatmeatlas" Eesti entsüklopeediakirjastus lk 422-425 4. Palosaari, M. jt "Atlas" Sinisukk 2000 lk 76-87 5. "EE 15 (maailma maad)" 2007 lk 452- 456 6. "Maailma riigid" 2001 lk 124-125 7. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/pakistan.htm 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Pakistan
Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba, 15.01.2008 2. Infot Kuuba kohta. URL=http://www.travelclub.ee/destinations/cuba/info.htm, 15.01.2008 3. Reisiekspert. URL=http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/24/lan/ ee, 22.01.2008 4. Domina Travel. URL=http://www.dominatravel.ee/index.php? pg=430, 22.01.2008 5. Maailma teatmeatlas, Dorling Kindersley raamat, 2000, lk 314- 317 6. Maad ja rahvad, Dorling Kindersley raamat, 2000, lk 52 16 LISAD LISA 1 17 LISA 2 18 LISA 3 19 LISA 4 20 LISA 5 21
pdf http://tonto.eia.doe.gov/country/country_energy_data.cfm?fips=TZ http://www.iea.org/stats/coaldata.asp?COUNTRY_CODE=TZ http://www.iea.org/stats/balancetable.asp?COUNTRY_CODE=TZ https://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/4A1C/0D28/526F/6D57/ 6B7D/C0A8/0164/C8DF/090423_yearbook_2009_excerpt.pdf http://www.wttc.org/bin/pdf/original_pdf_file/tanzania.pdf Kasutatud raamatud: Axis-e "Geograafiaentsüklopeedia", nr.3 D.Kindersley "Maad ja rahvad" D.Kindersley "Maailma teatmeatlas" Garri Kaagmaa "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" + 10. klassi geograafia töövihik
Himaalaja Khajuraho templid (17) Kokkuvõte 17 Sain seda referaati tehes palju Indiast teada selle kliimast ja turismist ning kõikidest muudest asjadest, mis on ka kindlasti vajalikud sinna reisides, mida tuleb teada. Muidu ma Indiasse tahaks reisida, aga kui võimalust kunagi pakutakse, siis kindlasti lähen ning nüüd tean selle maa kohta ka üsna palju. Allikad 1 Kindersley, D. (2000). Maailma teatmeatlas. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 18 2 Eesti Entsüklopeedia (2007). Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3 - https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html 4 - http://www.solarnavigator.net/geography/india.htm 5 http://www.geographia.com/india/ 6 - http://en.wikipedia.org/wiki/India 7 - http://www.convertunits.com/distance/from/Estonia/to/India 8 -http://www.timeanddate.com/worldclock/converted.html?
võõrliigid. Praegu kontrollitakse iga Uus-Meremaale saabuva välismaalase pagas korralikult läbi, et ei toodaks sisse seemneid ega muid taimeosi, rääkimata kõikvõimalikest elusorganismidest. Tänu sellele uurimustööle avardus mu silmaring ka maakera lõunapoolkera kohta. 14 KASUTATUD ALLIKAD ,,ENE nr. 10" ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1998 lk 106-109 ,,Maailma teatmeatlas" ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2000 lk 590-593 ,,ENEKE nr. 4" ,,Valgus" 1986 lk 144 Wikipeedia Vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa www.loodusajakiri.ee http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html www.loodusajakiri.ee http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://uudised.err.ee/index.php?06224977 www.epl.ee http://www.epl.ee/artikkel/458292 http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_New_Zealand
Pärast 1989. aastal sõlmitud ümarlaualepingut, millele järgnes kommunismi kokkuvarisemine, on Poolas toimunud 3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga
DEVELOPMENT.html http://www.lib.utexas.edu/maps/americas/venezuela_pop_1972.jpg http://www.lib.utexas.edu/maps/americas/venezuela_veg_1972.jpg http://www.studentsoftheworld.info/country_information.php?Pays=VEN http://www.venezuelanalysis.com/basicfacts http://www.globalforestwatch.org/english/venezuela/index.htm http://forestryencyclopedia.jot.com/WikiHome/Venezuela www.world-tourism.org www.wttc.org http://www.edreams.com/edreams/english/flights/index.jhtml Maailma teatmeatlas EE 15 köide Maailmamaad Suur Maailma Atlas 15
merepinnast olevaid männimetsi. Suurimaid probleeme valmistab kontrollimatu metsaraie ning Vietnami sõjas tuhandetele ruutkilomeetritele puistatud väga kantserogeensed mürkkemikaalid ("Agent Orange"), mis on põhjustanud olulist keskkonnakahjustust. 12 Kasutatud kirjandus · "Murrangulised lahingud. Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku" Tim Newmark · "Vietnami sõda. 1956-1975" Andrew Wiest · "Maailma teatmeatlas" Tallinn, 2000 · "Maad ja rahvad" D. Kindersley Tallinn, 2000 · "Maailma riigid" Tallinn, 2001 · "Maailma ajalugu" J. B. Teeple Tallinn, 2004 · http://kaur.pri.ee/?p=52 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vietnam_liinametskula.htm · http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/vietnam.php · http://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s%C3%B5da · http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t6 13
16 6.Infoühiskond Tavatelefoniliine on Suurbritannias 33, 682 miljonit, mobiiltelefone 71,992 miljonit. Raadiojaamasid on kokku 653 ( 219 AM, 431FM, 3 lühilaineraadiojaama). Televisoonijaamasid on 228 ning Internetiteenuse kasutajaid 40, 2 miljonit. 17 7.Kasutatud kirjandus Made, T. Rahvusvahelised suhted. Tallinn: Valgus, 2002, lk 949-949. Kindersly, D. Maailma teatmeatlas. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk510-515. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html#Geo] (03.11.2008) [http://www.statistics.gov.uk/cci/nugget.asp?id=6] (03.11.2008) [http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_United_Kingdom] (04.11.2008) [http://ec.europa.eu/economy_finance/indicators/general_government_data/ggd032004en.pdf] (05.11.2008) [http://www.hm-treasury.gov.uk/d/bud07_chapter1_314.pdf] (15.11.2008) [http://www.hm-treasury.gov
erahaiglaid, mis on küll väga kallid, ent ka väga kvaliteetsed. Eraarstiabi saab koguni 40% elanikkonnast. Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.google.com 2. en.wikipedia.org/wiki/Portugal 3. www.portugal.gov.pt/Portal/EN/ 4. ,,Maailma Teatmeatlas" 5. ,,Maad ja Rahvad" 6. ,,EE 16. köide" 7. ,,Countries and their cultures" 8. ,,Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 9. ,,Suur maailma atlas" 10. ,,Portugal" 16 LISA 1 Portugali lipp 17 LISA 2 Portugali vapp 18 LISA 3 Portugal Euroopa ja maailma kaardil 19 LISA 4 Portugali kaart 20
Indias ilmub 2280 päevalehte. Kokkuvõte Kuigi Indiat rõhub metsik vaesus on India siiski arenev riik. Indiast on tulemas praeguse aja ühed helgemad pead. Tulevikus võib sellelt maalt kindlasti suuri tegusid oodata. Kasutatud kirjandus 1. ,,Maailma Riigid" Suur väljaanne lk 62-64 2. ,,Geograafia Entsüklopeedia" Axis lk 284-228 3. Dorling Kindersley ,,Maailma Teatmeatlas" 232-237 4. ,,Maailma Riigid" Väike väljanne lk 126-127 5. ,,Lands and Peoples" lk 218-225 6. http://et.wikipedia.org/wiki/India
Samuti on ta maailma kõige ohutumaid riike tänu heale järelvalvele ja panustades rahvastiku turvalisusse. Mulle väga meeldis seda teemat uurida ja sain väga palju uut informatsiooni. Sain teada fakte, mida ma poleks kunagi uskunud. See uurimus tuli mulle väga kasuks ja nüüd ma olen Jaapani poolepealt palju targem. KASUTATUD KIRJANDUS 1. 12. Klassi ajaloo õpik ,,Lähiajalugu II" gümnaasiumile, Mart Laar, Lauri Vahtre, 2007 Avita 2. ,, Maailma teatmeatlas", Dorling Kindersley, Tallinn, 2000, Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. ,,Üldajalugu 1939-1991 XII kl", Kaido Jaanson, 1994, Tallinn, Koolibri 4. ,,Jaapan läbi aegade", Olaf- Mihkel Klaassen, 2008, ,,Agro", Tallinn 5. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm 6. http://fi.wikipedia.org/wiki/Hiroshiman_ja_Nagasakin_pommitukset 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan 8. http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maav%C3%A4rin
annaabi.ee 
