06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia
Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui
kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei kindlusta indiviidi säilimist. Sel eesmärgil kujunevad välismaailmaga suheldes välja nn. sekundaarsed protsessid, mis on seotud inimese teise osa Mina ehk Egoga. 2. Mina (Ego, Ich) REAALSUSEPRINTSIIP. Mina ainus teadvuslik osa, see, millena inimene tavaliselt elab kujuneb välja 2-3 aastaselt. Tema töö on mõelda, kõhelda, oodata, kaalutleda. Need võimed kujunevad välja välismaailmaga suheldes, nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet saades. Mina kontrollib liigutusi, tajusid, langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi
21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline · sangviinik avatud ja tasakaalukas · flegmaatik suletud ja tasakaalukas · melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused Mina pilt on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamus. 26
Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui
irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses. Kuid välismaailmaga suheld indiviid ei säili ja tek in teine osa e MINA e EGOS (reaalsuseprin)- ainus teadvuslik osa, see millena in tav elab. kuj 2-3 aastaselt. Töö on mõelda, kõheld, oodat, kaalutl. Kontr liigut, tajusid, lang otsus, kavand tulevikku. Er Miskist tun hirmu. Mina kontr Miskit, kuid endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust. 2)projektsioon-süüdistamine, enda negat omist teistele. 3) vastandreakts- foobiad. 4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd
Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad), nii loomse kui ka taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; elamine perekonniti; eluviis lagedal maal, metsast väljas. Riik: loomariik; hõimkond: keelikloomad; klass: imetajad; selts: primaadid; perekond: inimene; liik: homo sapiens sapiens. Närvikude, mille ülesandeks on teiste keha osade juhtimine,
Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido.
mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID:
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest
kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis. Psüühika subjektiivsel küljel on oma kvaliteet, mida saame kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu. OBJEKTIIVSEKS psüühika väljenduseks on objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega reeglipäraselt kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessid, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja
5. Inimajus on infoedastuse peamiseks vahendajaks (a) sünapsid ja närvikud (b) neurogliia (c) footoneid juhtivad mikrokanalid (d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) psüühika mõiste on rakendatav mitte üksnes inimese vaimuelunäthuste puhul (b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus (d) psüühilise representatatsiooni puhul erinevad esindatu ja esindaja substantsi poolest 7. Isiksuse psühhodiagnostika põhimeetodiks on (a) mõtteline eksperiment (b) arstlik (psühhiaatriline) läbivaatus (c) ajuprotsesside kuvamine fMRI abil (d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid!
Väga suur ajumaht Püstine kehahoiak Hea nägemisvõime, haistmismeel pole nii hea Kahel jalal liikumine Aeglane indiviidi areng Toit on mitmekesine ( taimed, seened, liha ) Pikk rasedusaeg ( 9 kuud ) Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14
Kodused märkmed: Reflexion als Instrument des Philosophierens Rexlexion als Vernunft Filosoofia vajaduse üleminek filosoofia instrumendiks Filosoofia ülesanne on konstrueerida teadvuse jaoks Absoluut Samas on aga Refleksiooni tulemused ainult piirangud Absoluuti tuleb aga reflekteerida niimoodi , et see piiratud ei saaks Vasturääkivus Kui kaugele suudab Reflexion Absoluuti näidata? Teadvuses konstrueeritud Absoluut peab olema samaaegselt teadvuslik ja teadvustmatu . Vastandite seadistamine ongi absoluudi esiletõstmine Ta on olemise ja piiride Vermögen (võime) Reflexion on justkui asja näilise olemuse sügavam seletamine . Setzen Entgegensetzter Vastandunud objektiivne ja subjektiivne Totalität Mõistuse spekulatiivsel tasandil on konfliktid lahendatavad Abstraktnee tähendab, et mingi asi on ära lõigatud mõttest või muust sensoorsest asjast
Millised on need anatoomilised (füsioloogilised) eripärad, mis eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? - Püstine liikumisviis (kahel jalal) - Muutused selgroo ehituses - Suur aju, hästi arenenud ajukoor - Osavad käed - Artikuleeritud kõne - Aastaegadest sõltumatu sigimine - Pikk raseduse kestvus - Aeglane individuaalne areng - Pikk eluiga 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid)
Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega) Mõtlemine objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral
põhiolemuselt psühholoogilist nähtust. Kui ta töötas 1841. aastal Inglismaal Manchesteris, tekkis tal huvi hüpnoosi vastu. Brad külastas etendust, mille andis prantsuse hüpnotiseerija Charles de Lafontaine ning alguses oli ta kõhklev. Kuid hiljem, pärast kontserti, kohtus ta Lafontaine'ga ja ta nägi, kuidas hüpnotiseerija viis oma alluvad sügavasse transsi, veendus Brad, et see on tõeline teaduslik nähtus, mida tasub uurida. 20. sajandi alguseks oli teadvuslik huvi hüpnoosi vastu raugemas. Seda eirati suurelt kahelt poolt inimmõistuse uurimisvahendina ja ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Pierre Janet Samas leidus ikkagi veel asjatundjaid, kes jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks nendest oli prantslane Pierre Janet (1859 1947). Ta jõudis järeldusele, et see, mida ta nimetas alateadvuseks, on pidev seisund, mis eksisteerib koos teadvusega. Janet väitis, et hüpnoosis kogeb mõistus kahestumist
informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha"
- individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil indiviidi või grupi tegevus) - maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala
TAJU JA TÄHELEPANU · Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: Tähelepanu Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine Mäletamine · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv v hetkeollukorrast lähtuv tähtsus. · Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. · Teadvuslik nägemine on mitte ainult aistingute ja taju funktsioon, vaid eeldab ka tähelepanu rakendamist meeleelunditele mõjuva teabe töötlemiseks. Tähehelanu aspektid: 1. Tähelepanu kui protsess nt selektsioon infotöötluses 2. Tähelepanu kui seisund nt subjekti virgeolek · Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, · mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida;
teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt asi. piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik I. 3. Situatsioonid (alates ~7-8 elukuust)* Objekti maailmapilt. Meelelised asjad- meelelised märgid identiteedi määrab tunnuste komplekt, ka muster ja värv olulised; kadunud asjade otsimine, seejärel * Rühma moodustamise alus võib olla ülemeeleline kujuneb (kuni 12 k.v.) (happed ja leelised) A-not-B katse sooritus, see osutab asjade-vaheliste * Mõisted eristuvad täielikult nende osutustest (loogika,
Tegevuses Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik maailmapilt. Meelelised asjad- meelelised märgid välises maailmas; keelelised- psüühikasisesed. Mõeldes keele üle mõtleb in kohe ka enda psüühika üle- ma mõtlen selle üle, kuidas ma mõtlen maailmast. Süllogism- eeldustest tuletatakse üheselt järeldus. Loogiline on ainult siis kui eeldusesed vastavad välise maailma ülesehitusele. Kui ei vasta, võin teha eeldusi, mis on loogiliselt õiged, kuid maailmas valed. Me ei oska mõelda oma eeldustele.
Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli maailma eesmärgiks Aristoteles järgi jumal - mõtlemine mõtlemises. 9. Aristotelese maailma- ja inimesemõistmine. Kuualune maailm. Vaatles maailma kui suurt elavat organismi, kuhu kuuluvad ka inimesed. Loodus, loomus physis. Asja mateeria ja vorm lahutamatu üksus, iga asi oli. Inimene on oma keha ja hinge lahutamatu üksus.
Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine, s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine. Mäletamine. Kujundaja pole vaid kiire ja osav kujundusprogrammide tundja – ta ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid ka inimeste teadvust. Tähelepanu: Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetke olukorrast lähtuv tähtsus. Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. Teadvuslik nägemine on mitte ainult aistingute ja taju funktsioon, vaid eeldab ka tähelepanu rakendamist meeleelunditele mõjuva teabe töötlemiseks. Tähehelanu aspektid: Tähelepanu kui protsess – nt selektsioon infotöötluses. Tähelepanu kui seisund – nt subjekti virgeolek. Tähelepanu on valiv taju. Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobiva aktiveerumise ja õige töö
kuna kõik maailma protsessid on juba algusest peale ette määratud ega jäta ruumi vabadusele, loomingule. Väärtustatakse allumist pimedale saatusele. Esindajateks näiteks Hegel, Leibniz. Voluntaristlik positsioon peab eetiliseks allumist tahtele, jagunedes kaheks eraldi suunaks: Objektiividealistlik voluntarism – Tuleks loobuda individuaalsest elutahtest ja lahustada individuaalne kosmilises maailmatahtes. Instinktiivse iseloomuga tahe on primaarne, teadvuslik tahe sekundaarne. Esindajateks Schopenhauer, Hartmann. Subjektiividealistlik voluntarism – Tuleks alluda vabale individuaalsele tahtele, juhinduda „mina“ järgi. Esindajateks Nietzsche, Stirner. 12) Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt inimese põhitõed ja väärtushinnangud on sõltelised ajaloost ja kultuurist. 15
Toimus teaduse kogumine ja ta teenis inimeste huve. Teadus on suurim metanarratiiv, tema kaudu saab väärtustada teisi narratiive, mis liiguvad ühiskonnas ringi - Teaduslikus on viis valitseda teisi narratiive. Teadmine ise ei ole eesmärk vaid vahend. Lyotard ütleb, et pärast II Maailmasõda on hakatud teadvuse saavutusi rohkem hindama. Narratiivi sidumine teadusega. Nt. maj, meedia sidumine teadusega. Peale IIMs muutus teadvuslik teadvus pole enam seotud tõe otsingutega vaid kasulikkuse skaalal. Nt. kõrgharidus pole ideaali poole pöördumine vaid oskuste vahend. Teadmine on see, mida saab maha müüa, see mida teised peavad teadmiseks. L. meelest on see allkäik tõeotsing taandub. Teadmiste sidumine kasulikkusega. Lyotardi mudelis - tõde on see, mida enamus arvab. Näeb, et postmodernism kahe modernismi vahelüli. `Teos saab modernseks siis ku ta on postmoderne'
informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha"
määravad kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 11 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Sellest on rohkem kirjas Unisoofia valdkonnas. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel korral eksisteerib isend elektriväljana sõltumata närvitegevuse arengust
kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse 17 seisundi muutumisega: Joonis 13 Eufooriline teadvusseisund ja „mittemateriaalne“ keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma „uutmoodi“ ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut „füüsilist keha“
Seda takistab tsensuur eelteadvuse ja mitteteadvuse piiril. (2) Eelteadvuslik (vorbewusste; preconscious), mille sisuks on momendil või üldse teadvuse tähelepanu alt kõrvale jäävad protsessid. Need on teadvusele pingutuse korral kättesaadavad (teadmised, mälestused). Eelteadvuse töö toimub sekundaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad teisesed protsessid (secondary process thinking). (3) Teadvuslik (bewusste; conscious), mille sisuks on andmed nii välistest kui sisemistest allikatest, s.t. aistingud ja elustunud mälu koos naudingu-norutunde seisundiga, mis nood tekitavad, s.t. momendil töötluses olev. Funktsioneerimise meetodiks on samuti teisesed protsessid. Mittetetadvus ja eelteadvus on mälujälgede süsteem, see on püsiv; teadvus on ajutine, temal jälgi ei ole. Mitteteadvuses ja eelteadvuses on tohutu energia, kuid see pole käepärane, ei allu tahtele
Inimesele omased tunnused. Püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor. Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed (pöial). Artikuleeritud kõne- sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia (pidurdunud areng noorusjärgus). Pikk eluiga. Teised erinevused. Teadvuslik ajutalitus. Mõisteline infovahetus. Sotsiaalne mälu. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur-keerukas kultuuriline käitumine. Õppimise ja uurimisvõimelised olendid. Käitumist mõjutavad ka ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Inimese keha koosnbe samadest kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest, mis on omased
kontrolli jõudu seista vastu muudatustele. Hulkade käitumise ühiselemendid: · kindluse puudumine selle suhtes, mida teha · tunne, et midagi tuleks teha · tunde levimine osavõtjate hulgas · ebakindlusel põhineva erilise meeleolu loomine · avatus ettepanekutele, mida teha · tavaliste käitumispiirangute nõrgenemine Et hulk oleks psühholoogiline, peab tal olema mingi kihutav mõju kindel eesmärk. Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Hulkade impulsiivsus (mitmed impulsid, millele hulgad alluvad), muutlikkus (hulkade juures pole midagi ette mõeldud; pole võimaline püsivaks tahte- ega mõttetegevuseks) ja ärritatavus (ei tunne takistust oma ihalduse ja selle ihalduse teostamise vahel)
Hulkade käitumise ühiselemendid: · kindluse puudumine selle suhtes, mida teha · tunne, et midagi tuleks teha · tunde levimine osavõtjate hulgas · ebakindlusel põhineva erilise meeleolu loomine · avatus ettepanekutele, mida teha · tavaliste käitumispiirangute nõrgenemine Et hulk oleks psühholoogiline, peab tal olema mingi kihutav mõju kindel eesmärk. Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine)- Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise
annaabi.ee 
