Teadusliku-uurimistöö-meetodid-õpifail (0)

Teadusliku uurimistöö meetodid Teadus on kogemuste pagas.  Teemad:
Kas me tahame teada?
Mis on teadmine? Kust sa tead?
Kui kaua oleme teadmisi väärtustanud?
Mis kasu on valest?
Sõnadest
Millest koosneb teaduslik meetod? On oskusteadmised ja tavalised teadmised (teadmised, mida sa
oskad seletada). Rohkem on oskusteadmisi.  3 liiki:  Teadmiste kogus  Kas ma oskan teadmisi kasutada  Uute teadmiste hankimine Teadmiste kontroll on teadmiste omamise kontroll. Need 
teadmised, mis on omad, on kindlad ja neist me ei loobu.  Kasulik informatsioon- see informatsioon, mis muudab sinu 
hetke arusaamu maailmast. (isegi kui see on minu jaoks 
kahjulik)  Teadmine on õigustatud tõene usk, põhjendatud 
tõene uskumus (kui neid tõendeid tuleb piisavalt palju, et 
sa lõpuks muudadki oma uskumust) Ratsionaalne käitumine on sulle teadaolevalt parim valik! 
(ühe ja teise inimene ratsionaalsus on erinevad enamasti, aga 
mingi ühisosa peab seal olema)
Teadus üritabki luua neid ühiseid väärtusi


 Kui sa tead midagi, siis sa pead olema julge, sest muidu ei
ole kasu sinus peituvast intellektuaalist kui sa ei julge 
seda kaitsta
Slaidi info MIS ON TEADMINE?  Teadmine on usk tõesesse asjade seisu- õigustatud tõene 
USK  Teadmine ei ole:  Usk millegisse mis on vale
 mitte uskumine millessegi mis on tõene  Aga tõeseks osutunud uskumus?  Omad kindlat usku mingisse versiooni tegelikkusest (aga sisuliselt  sa ei tea)
ja see osutub tõeseks (õigeks)- sarnaneb teadmisega  Kuid on teadmisest ebakindlam- keegi võib veenda sind seisukohta 
muutma  Kas vale teadmine võib olla kasulik?  Teadmine võib olla  Deklaratiivne- nt kuidas midagi tehakse (know-how) (tean et toolil  on neli jalga)  Oskuse põhine- sa ei oska seletada, aga oskab teha (nt kõndimine) TEADMISE KASULIKKUS?  Püüdes midagi saavutada on parem kui tead kuidas seda 
saab teostada  Teadmistel on instrumentaalne väärtus- nende abil saab midagi  teha  Teadmised on muutuvates olukordades stabiilsemad, st 
otsustamisel vähem mõjutatavad/provotseeritavad  Teadmiste omamine tarkusena on iseenesest väärtuslik  Näiteks muutuvates ja isegi ebaõiglases maailmas on parem olla  targemana  Mõni kord võib vale teadmine olla kasulik  Pead enda päästmiseks hüppama üle kaljulõhe ja sa tead, et pole  kunagi nii kaugele hüpanud- kas peaksid loobuma?  Mõni tõene teadmine on väärtusetu- näiteks liivaterade 
arv rannas TEADMISI HANGITAKSE


 St teadmise omanikuks peab saama  Teadmine ei ole:     Juhusliku pakkumisega tõele pihta saamine
Usk millessegi mis osutub tõeseks  Teadmiste omanikuks olemisega omistatakse talle teatud 
edu selle omandamisel  Sa võid saada targemaks juhuslikult, aga ka see on omamoodi   
protsessis edu kogemine  Erinevalt juhuslikust pakkumisest õige ja vale valikul ei juhtu sinu 
omaniku suhtes midagi (nt pakud õige arvestustöö vastuse)  Kuigi sa võid ekslikult saadud arvestuse ehk sind loetakse teadmise 
omanikuks Moraal on võime eristada õiget valest ja teha tänu sellele õigeid
vaikuid. Sa ei otsusta tõe, vaid allika usaldusväärsuse üle  Lugedes ajakirju, raporteid, kuulates erinevaid arvamusi 
püüad kindlaks teha, kes räägib tõtt  Tegelikult sa ei otsusta kellel on õigus  Sa otsustad:  Kes sõnumi esindajatest tundub sule usaldusväärne
 Kas leidub põhjuseid ja asjaolusid miks tema väidetavat uskuda Ontoloogia- uurib tegelikkust, milline see maailm- ontoloogia 
ongi tegelikkus/tõde
Kas ilus naine eksisteerib ka päriselt? (so objektiivsel kõigile 
ühtemoodi)
See on tegelikkus mida teada tahame Epistemoloogia- uurib kuidas tegelikkusest teada saada, 
kuidas me maailmast aru saame
Minu kaaslane on ilus!
Tegelikkus millisena seda näeme  Filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) püüdis aru 
saama maailmast ja eriti inimese rollist selles  Ta järeldas, et loodusel on omad seadused, mida ei 
saa rikkuda. Sa võid proovida aga see lihtsalt ei 
õnnestu. Proovi ignoreerida ...


Avastati, et on kahte sorti seadusi:
Loodusseadused ja inimeste loodud seadused  MIS JUHTUS KUI „AVASTASIME TEADMATUSE“?  Algas teadus... st teadmatusega võitlemise ajastu  Märkasime, et teadmistes peitub võim (vähema 
teadmistega inimeste üle)  Samas sündis inimese erakordne illusioon:  Inimelu on ühekordne  Kõik saavutatu lõppeb koos eluga (põlvkonnaga vmt)
 Teadmised on kuhjuvad (kui neid talletada)  Inimestele tundub, et nad on seetõttu targemad, 
tulemuslikumad kui varasem põlvkond  See toob esile „inimlikud puudused“, evolutsiooni „lohaka“ või  „ebapiisava“ töö  Loob illusiooni, et teadmiste kasv võrdub liigi arenguga, st 
teadus arendab inimliiki Singulaarsus- see nähtus kui arenenud masin ja inimliik 
lõimuvad kokku
Transhumanism- midgi enamat kui inimeseks olemine VALE ON TÕESTI KASULIKUM? Darvini-fitness funksioon – see liik jääb ellu, kes suudab 
järgmise põlvkonna luua (järglased) . optimeerib omavahelise, 
individuaalse olukorra lahenditele, probleemi jooksvale 
„lappimisele“ vmt, toetudes odavuse kriteeriumile  Tõde pole eelduseks, pigem muutub kulukaks, samas kui 
valel rajanev eelis on odav (nt jahipidamisel põhjustab 
pettus ohvris segadust, rahustab ta maha turvaliseks 
söömiseks  Vale aitab probleemi kohtumist edasi lükata, süvendades 
probleemi kannatuste kaudu (täiskasvanud inimesed 
suudavad taluda ja vaikides kand erakordses koguses 
ebakõlasid, ärritust ja valu


 Turvaliseks maailmapildiks kasutatava vale eluohtlikult 
suure pandi tõttu paistavad selle ratsionaalsuses kahtlejad
tõeliste vaenlastena (ususõjad, teisiti mõtlemine)  Oluline turvavõrk tuleviku kukkumiste jaoks rajaneb 
teadusel, aga see on peamiselt illusioon, sest oleme 
rahvamassina piisavalt rumalad laskmaks teadlastel 
triivida tõeotsimise rajalt kõrvale  Teadus teenib tihti kasu, mitte tõde
 Kasulikum on olla edetabelis kui kahelda oma valikutes  Meile meeldib ilustatud tõde reaalsusest rohkem- see on 
vabastav! SÕNADEST  KONJEKTUUR on tõestamata oletus, mida arvatakse olevat
tõene, aga seda pole veel ümber lükatud  Erinevalt konjektuurist on HÜPOTEES kokkulepitud 
tingimustel kontrollitav (läbi ümberlükatavusega) oletus   Tõestamine või ümberlükkamine? – tõestatakse 
matemaatilisi oletusi või teoreeme, ülejäänud teaduslik 
otsing baseerub oletuste ehk hüpoteeside testimisel 
nende ümberlükatavuse põhjal  Fakt    - tegelikkuse tõene kogemus  Teooria    - on arusaamisele apelleeriv ratsionaalne (mulle  teadaolevalt parim valik, mis ei pruugi õige olla) ja 
abstraktne mõtlemise viis  Ratsionaalne-    teadvustatud st faktidel, õigustustel ja arusaamadel  põhinev arutelu (mis võiks arvestada parima/kasulikuma lahendiga).
„Hullumaja“, lapse teise inimese ratsionaalsus ei pea olema mulle 
mõistetav; ratsionaalne otsus ei pea olema „meeldiv“  Abstraktne-      protsess, mis kasutab tegelikkusele vastavaid  kontsepte, arusaami ja põhimõtteid  Moraalsus-    kui mõtlemise standard- võime eristada tõest  valest, so õiget valest, aga siin on probleeem, sest 
faktidest ei saa tuletada väärtuseid, vt Kirkegaardi hull 


(teadmiste kasv ei muuda inimesi moraalsemaks- 
paremateks) OBJEKTIIVNE TÕDE VÕI KOKKULEPE  Teadmiste otsimine võib osutuda konsensuse otsiiseks- 
omavahelise nõustumine pürgimuseks, kokkuleppeks mis 
on tõde  Mõnes valdkonnas rajanevad teadmised rohkem 
kokkulepetel, hetkel kehtivale paremale arusaamimsele Näiteks meditsiin tõlgendab epidemioloogilisi tähelepanekuid ravi 
juhisteks ja neid vaadatakse aeg-ajalt pmber (kas nt interneti sõltuvus on 
haigus?)  Füüsikas püütakse lähtuda peamiselt objektiivselt ära 
mõõdetud andmetele, kuigi teoreetiline füüsika on 
suuresti ühe või teise seletusega nõustumine ON LOOGILINE  See tähendab arusaadav  Sõltub arusaamisest, mis sõltub kogemusest (mis lisab 
teadmised, mis võivad olla puudulikult, ebatäpsed või 
valed) ROBERT SAPOLSKY
Kolm teaduse tegemise seadust:  Mõtle loogiliselt, aga ortogonaalselt (st iseseisvalt, 
ristipidi)  Jamast mõtlemine on ok seni kuni sa ei hakka seda 
uskuma  Teaduse arengu suurimaks takistuseks on tihti mitte 
see, mida me ei tea, vaid see, mida me teame BERTRAND RUSSELL  Kui keegi räägib midagi lolli, siis ära proovi tõestada talle, 
et see on vale, vaid proovi aru saada kust tuleb tema 
arusaamine. 3.LOENG Ideoloogia- nähtus, mis allutab tõendeid iseendale.


Tõene usk, mis on põhjendatud- teadmine MÕNED TÕED  Kui filosoofiat tehakse hästi, on pingutus läbi esimese 
lehekülje lõpuks (J.L. Austin)  Ehk kui väide on hästi läbimõeldud, lõppeb arusaamiseks vajalik  (vaimne) pingutus esimese lehekülje lõpuks  Teiseks, filosoofia ja teadus ei vasta kõikidele püstitatud 
küsimustele, mõnikord nad „saavad neiest üle“- saavad 
üle ega lase vastuse puudumisel end segada TEADUS- minimaalne probleem, mis koosneb võimalikult 
lõplikust faktide hulgast, vajades minimaalset mõttepingutust- 
Ernst Mach   Reduktsionism- keerulise probleemi tükeldamine 
väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad 
lahendatavateks. Seejärel asutakse ahendama algupärast 
suurt probleemi.  Eeldame et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele  küsimusele  Sünnitame põhjus-tagajärg ahela  Unustame, et kogutud detailid on tihti omakorda vaid 
pelgad oletused, ebatäpsed konjektuurid, ekslikud 
tõdemused jne.  Konjektuur  on tõestamata oletus, mida arvatakse tõeseks 
ja mida pole ümber lükatud  Oht: tõlgendame juhuslikke korrelatsioone põhjuslikena. Vasturohi  (poolik)- statisl......  Tõenäoliselt hakkavad lihtsalt leitavad korrelatsioonid otsa
saama! TEADUS JA TEADUSLIK  Metoodiline ja süstemaatiline uute teadmiste hankimise 
viis  Meetod teadmiste hankimiseks  Metodoloogia- distsipliin, mis uurib meetodite olemasolu (ja püüab  neid piisavalt kirjeldada)


 Teadmine kui õigustatud tõene usk millessegi on 
olemasoluselt põhjendatud õigustus, usaldusväärne ..... SCIENCE  Teadmiste rakendamine  Teadmiste hankimine  Kogunenud teadmised TEASDUSLIK MEETOD  Teadmiste hankimiseks on teisigi meetodeid peale 
teadusliku   Teaduslik meetod kirjeldab kuidas teadust peab tegema:  Kirjeldab tõeste tulemuste leidmise printsiipe ja meetodeid
 On üldine lähenemisviis kõikide teadusharude jaoks
 On arusaadav ja ühiselt aktsepteeritav  Baseerub empiirilisel kogemusel  Sisaldab elemente nagu vaatlus, küsimused, 
hüpotees, eksperiment, analüüs, järeldused  ja 
võimaldab korratavust Lõputöö peab olema: loogiline (sinu kogemuste järgi õige, 
kontrollid kas teiste jaoks on ka õige ja kui on, siis tundubki 
sulle üha loogilisem), dialektiline (liikuma mööda küsimuste ja 
vastuste jada loogiliselt), retooriline (arusaadav)
Pead aru saama, milline on sinu sihtrühm, läbi selle oma töö 
üles ehitama Kus toimub tõestamine?- TEISTE  INIMESTE PEAS  Me märkamine asju:
mis meid huvitavad ja 
asju, mis meile ei meeldi (on meie arust valesti)l VAATLUS  Olla teadlik ümbritsevalt maailmast ja koguda 
tähelepanekuid  „me näeme mida teame“- Goete  Teostada täpseid ja õigeid mõõtmisi:  Täpsus- korratav minimaalse kõrvalekaldega    


 Tõesus- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega   
(absoluutne viga, süstemaatiline viga)- mõõtmise kõrvalekalle Mis asi on täpsus?  Kui mõõta uuesti ja uuesti sama etaloni, siis tulemus on 
sama 4. LOENG Tarkus on teadmiste rakendamine!
Teadmine on see, mida me teame, aga tarkus tekib ajapikku, 
tarkus on see, et alati ei ole samamoodi ... MIS VAHE ON RUMALUSEL JA TEADMATUSEL?  Mõlemad jõuavad vale tulemuseni  Teadmatust saab puuduva infoga parandada, rumal jõuab 
vale tulemuseni ka tõese sisendi puhul Lolli ja rumala vahe: rumal ei tea, loll teab aga teeb ikka valesti 
– mõlemad jõuavad vale tulemuseni Korrelatsioonid- kui asjad langevad kokku, aga nende vahel 
puudub seos (kuid me mõnikord jõuame just selle seoseni, sest 
me tahame luua enda peas seda seost) KAS MASIN ON PAREM MÄRKAJA JA KÜSIJA? HÜPOTEES  Küsimus loob eelduse võimalikuks selgituseks-hüpoteesiks  On vaatlemisel tekkinud oletus–üritus seletada mõnda nähtust (hüpoteesi 
peab panama proovile ja üritama seda ümber lükata)  Toetub kogemusele (ajaloole) kuid tulevikus paikapidamise suhtes 
puudub garantii (s.t. me ei tea kas aeg-ruum on homogeenne, ehk kas 
minevik ja tulevik on ühtsed)  Sõltuvalt uuringu ülesehitusest on hüpoteesid erinevates vormides: –põhjus-tagajärg seos, sündmuse toimumise oletus, jne


HÜPOTEESI KONTROLL  Teadus on eesmärgistatud tegevus  Eksperimentaalne teadus lisab teadmite kogusse uusi seaduseid läbi 
loogiliselt järjestatud protsessi- hüpoteesi testimine  Hüpotees on oletus maailma kohta ja seda peab saama kontrollida  Mulle „meeldib“ (olla ratsionaalne) üks seletus rohkem kui teised- 
järelikult peaksin tegelema kõikide teiste ümberlükkamisega  Hüpoteesi kontrollimiseks kogutakse selles kirjeldatud muutujate kohta 
andmeid .... HÜPOTEESI PEAKS SELETAMA NII, ET KUI ÜKS KEHTIB SIIS TEINE EI 
KEHTI! „JIN-JANG“! Hüpoteesi kontrollimiseks määratakse:  Statistiliselt lubatud piirkond, mille sees jäävad väärtused on kooskõlas 
hüpoteesiga, et mõõdetav tulemus kuulub olemasolevasse valimisse ja 
seda ei mõjutanud ükski „muu“ asjaolu (H0kehtib)  kui valimi tulemus jääb nn. nullhüpoteesiga H0 (ehk mõõdetud väärtuse 
eraldiolekuks puudub põhjus, juhul kui see siiski on eraldi, siis tänu 
juhuslikule tegurile) kirjeldatud, lubatud piirkonnast välja, tuleb selle teke
ümber hinnata uue hüpoteesi (alternatiivne seletus, uus ja üllatav põhjus 
vmt., H1) abil TEGELIKKUS EI OLE OLETUS  Hüpotees peab olema ümberlükatav!  Hüpotees on oletus, mis tuleb pärast küsimusi ja vaatlust. Oletada ei saa
“tõde”, st hüpotees on alati nõrk  Hüpotees saab olla ümberlükatud või mitte ümber lükatud      (jääb„seisma“).Hüpotees ei saa olla tõestatud! Vt. Karl Popper kuidas eristada teadust pseudoteadusest; Carl Hempeli musta 
ronga paradox •Kaks (ammendavat) alternatiivi:


–„Nullhüpotees"(H0) vastab oletatavale „vaikimisi“ olustikule, st olukorras pole
midagi uut, seletatav„tuttaval moel“
–„Alternatiivne hüpotees“ (H1) kajastab olukorda, mille seletamine erineb 
„tüüpilisest“  –Püüdes ühte ümber lükata ei pea teist tõestama, vaid see jääb alternatiivsena 
alles, kui kõige tõenäolisem ja hetkel ümberlükkamatu seletus Falsifikatsioon-hüpoteesi hukkumine läbi tuhandete seletuste suremise. „Ma ei läheks kunagi vaidlusesse oma tõekspidamiste pärast, sest mul võib olla 
vale“- Bertrand Russell (pigem küsida vastaspoole käest, et miks mul vale on, 
las tema põhjendab) Otsi neid seisukoht, mis sinu arusaama ümber lükkavad KAS IKKA PÕHJUSTAS? 8 KRITEERIUMIT (kui sa tahad midagi väita, siis 
sa pead kõik need kriteeriumid endast läbi laskma)  Usutavus- tõesti on usutav (kas seal on mingisugunegi loogika, et see 
võiks nii olla)  Tugevus- põhjustas vähe või palju  Gradient- sõltuvus kontsentratsioonist, mõju suurusest (kui seda asja on 
rohkem, siis kas seda tagajärge vms on ka palju)  Ajaline järjestatus- kas mõju on vahetu või suure hilinemisega  Spetsiifilisus- kui konkreetne on tagajärg  Konsistentsus- kas juhtub alati või aeg ajalt (kas juhtub iga kord või mitte
alati)  Koherentsus- selgus just selle teguri mõjust (  Suhteline mõju- kui suur roll võrreldes muude võimalike põhjustega 
(milline roll selles on võrreldes kõikide teistega) MIS ON EBATAVALINE VAATEPUNKT EHK OUTLIER?  “Ebatavaline andmepunkt on tähelepanek mis kaldub ülejäänud 
vaatlusandmetest nii oluliselt kõrvale, et tekib kahtlus selle sündimisest 
mingi muu mehhanismi tulemusel  Statistiline intuitsioon:  Normaalne- mõõdetavad andmeobjektid sünnivad teadaoleva mehhanismi töö 
tulemusena  Ebanormaalsed–täheldatavad objektid sünnivad ilmselt mõnel muul tekkelisel 
põhjusel


5. LOENG Intuitsioon toimib läbi kogemuse, see vajab pikaajalist kogemust. NÄITE JÄRELDUSED – slaididel olemas lk 54 MIS ON TÕEND?  Seda peaks teadma nii filosoofid, advokaadid, kohtunikud ...  Paraku käsitletakse seda kontekstist sõltuvalt erinevalt  Tõend on midagi mis põhjustab kellegi arusaama õigustatud muutumist, 
st on „mõistlik“ nii aru saada 
 Tõendid on tunnused, mis mõjutavad arusaama: arv, ajakohasus, kvaliteet
(so seotud nähtusega, allikas jmt), sisemine ja välimine korrelatsioon 
teiste tähelepanekutega; korratavus (vt ka põhjuslikkuse 8 kriteeriumit)  Info väärtus seostub senise arusaama täiendamis/muutumise 
potentsiaaliga (loe:üllatusega) Väärtuslik informatsioon on see, kui see lisab su teadmistele juurde midagi, 
muudab sinu senist teadmiste staatust.  Vaatlus tekitab andmeid (mõõtmine, hindamine jt)  Andmeid analüüsides (kombineerimine (st arvutamine), sorteerimine, 
võrdlemine  Jõutakse järelduseni, luuakse kasulikku informatsiooni (üldistused, 
tervikusse või taustsüsteemi paigutamine) Kognitiivne dissonants- me arvame milline maailm on, aga avastame et nii see 
polegi, see avastus ise ongi kognitiivne dissonants TEOORIA  Teooria kajastab hetkel parimat seletust mida saame esitada 
olemasolevate andmete põhjal ainult täna  Mõne aja pärast osa täna aktsepteeritavaid teooriaid muudetakse või 
asendatakse lõplikult uutega kuni ilmuvad andmed mida teooria ei suuda 
seletada TEADMISED ARENEVAD/PARANEVAD LÄBI KRIISIDE


 1962 füüsik ja teadusloolane Thomas Kuhn asitas arvamuse, et teadus 
areneb- kuhjuvate teadmiste ja nende analüüsi najal ja läbi perioodiliste 
revolutsioonide- toimub „paradigma nihe“  Teaduslike seisukohtade ümbervaatamist põhjustavad algfaasis 
tähelepanuta jäänud või hiljem kogenevad vastuolud, ebatäpsed, 
vääritimõistmised jnt  Seetõttu jõuavad paljud seni tõesed seisukohad kriisi, mis sunnib 
püstitama uue vaate, arusaama, teooria vmt  Mõtle mida põhjustasid varasemas „täiesti õiges“ maailmapildis näiteks 
Copernicus, Darwin, Newton, Galileo, Pasteur 6. LOENG Vale-positiivne- Midagi, mis sa arvad, et on õige, aga tegelt on vale Vale-negatiivne- midagi, mis sa arvad, et on vale, aga tegelt on õige Eksperiment-kogemus •Oletuse paikapidavuse kontroll •Sisaldab andmete kogumist, näiteks mõõtmist (v.t. õigsus ja täpsus) •Uurimismeetodi tundlikkus-uuritava fenomeni äratundmisetõenäosus s.t. 
mõõdetud signaalile vastab reaalse elu sündmus –Oled politsei ja sinu ees seisab 100 kurjategijat: Mitu sa neist 
ülekuulamisekäigus kurjategijaks tunnistad?95%? S.t. 5%vale negatiivseid •Uurimismeetodi spetsiifilisus–tõenäosus, et reaalse elusignaalidest suudetakse 
eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne)


–Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus 
kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1%vale positiivseid •Reaalsus: oled politsei ja sinu ees seisab 100 inimest, kelledest vaid mõned on 
vist kurjategijad ... Vale-positiivse näited: Tuletõrjehäire- see oli test, aga arvasime, et ongi tulekahju
Õppejõud paneb su tööle hea hinde, aga tegelikult sa ei tea midagi
Ostsid auto, arvasid et see on hea terve auto, aga tuli välja, et täielik logu Vale-negatiivne: Kõik ütlesid, et gorillat pole, aga tuli välja et oli keset videot  Tundlikkus- kui suure osa sündmuse toimumisest nägi ette kasutatav 
meetod  Spetsiifilisus- kui suure osa sündmuse mitte-toimumisest nägi ette 
kasutatav meetod  P-väärtus ei ütle kas sul on õigus, kas sinu oletus on tõene, juhuslik, 
tugev vmt  P- kirjeldab kui tõenäolised on sinu andmed, st kui ootad erilises 
olukorras erilisi tulemusi ja need ongi sellised,  Siis kui suur on tõenäosus, et näed vähemalt sama erilisi andmeid 
tavalises olukorras? (ehk kas sinu olukord on ikka eriline) ANALÜÜS- MOODLE LK  72 7. LOENG p-väärtus- statistilisuse olulisuse määr- see on statistiline väärtus, mis näitab kui
tõenäoliselt midagi juhtub. Näiteks kui p-väärtus on alla 0.5 (5%), siis on üsna 
kindel et seda ei juhtu. TEGELIKKUSE TAJUMISE PROBLEEMIDEST- moodle lk 86 Täpsus- (see tähelepanek, selle kordumine, selle kõige tüüpilisem näitaja)- 
mõõdad sama inimest uuesti ja uuesti mm täpsusega ja selle kõrvalekalle, sealt 
selgub keskmine, siis see on täpsus


Tõesus- kui suur on nende mõõtmiste kõrvalekalle tegelikkusest. Kui ma 
midagi mõõdan, siis kas ma saan selle tegelikkusele pihta. Esitad inimesele 
küsimuse, aga küsimus ei anna sulle küsimuse kohta õiget pilti, sest inimene 
võis valetada.  Tundlikkus- kirjan arvestustöö, õppejõud hindab, mina olen uuritav, 
vaadatakse kas ainest oli kasu, mida spetsiifilisemad ja detailsed küsimused ja 
vastused, siis tuleb tundlikkus välja, kui küsimused on üldised, siis ei tule välja 
tegelikult, kui palju õpilane teab, st pole tundlik.
Kas sinu meetod suudab tuvastada sinu teadmisi. Spetsiifilisus- aitab eristada õiget vastust valest vastusest.  Ntks arvad et oled 
palju trenni teinud, aga tegelt pole sellest midagi kasu olnud. See näide tundlikkuse kohta, et paneme igaks juhuks kõik vangi, siis kaob 
spetsiifilisus JÄRELDUSED- lk 83 moodle SKEEM- vihikus! TÕDE JA SELLE ILMUTUS o Kui palju on see sündmus enne juhtunud (kui võti on enne 10x allapoole  kukkunud, siis ilmselt kukub ka 11x)- ajalooline ehk statistiline o See on lihtsalt loogiline- tundub et on õige- loogiline
o Meil on vaja autoriteeti, keda usaldada, ntks kui õppejõud tahab et seda  vastust kirjutaksid töösse, aga ise tead et tõde on teine, aga kirjutad ikka 
esimese variandi- autoriteetne või autoritaarne MÕISTMISE HÄDAD o Arusaamise illusioon- inimesed arvavad, et nad said sellest ja sellest aru,  et saavadki maailmast aru, kuigi maailma on palju komplekssem ja 
juhuste juhitavam kui nad arvavad o 8.LOENG


Unikaalne-
Originaalne-  P-väärtust on vaja hüpoteesi kontrolliks ja erisuse vaatamiseks Kvatitatiivsed meetodid-äramõõdetud maailm
Kvalitatiivsed meetodid- kirjeldatud sõnadega (mõõtmisega kaotab osa 
kvaliteete) UURIMISTÖÖ RAAMISTIK Kahe tüüpi teadust:
.... TEEMA JA PARADIGMA, EHK KUMB TEADUS?  Algab teema valikuga  Otsustatakse töö paradigma: kvalitatiivne või kvantitatiivne uurimistöö Teema ja paradigma määravad:  Kuidas teadust tegema peab  Millised lahendused on võimalikud  Millised on tegelikud probleemid  Mis on „tõe“ kriteeriumiks UURIMISTÖÖ FOOKUS  Fookus on keskne kontseptsioon mida uuritakse Tekib:  Omaenda praktilisest kogemusest  Kirjanduse analüüsi tulemusel  Kolmanda osapoole soovitusena KUIDAS PANNA PAIKA OMA TÖÖ FOOKUS? Kaks sammu:  Esmalt pane kirja töö esialgne pealkiri  Teiseks otsusta kas see on „uuritav“


SAMM 1. PEALKIRI  Püüa oma idee ühte lausesse: minu uurimistöö käsitseb ....  Korralik uurimistöö algab lihtsa, üheselt mõistetava ja kergelt arusaadava 
mõttega  Tavaliselt esialgne pealkiri täpsustab ja teisendub töö käigus. See pole 
keelatud, pigem hea! SAMM 2. KAS ON UURITAV?  Kas teema on uuritav olemasoleva aja, ressursside ja saadavate andmete 
valguses?  Kas see huvitab mind ennast piisavalt?- tulevad vead, ei loo midagi uut, 
igav töö jäetakse pooleli jne  Kas töö tulemused võiksid teisi huvitada? (keda?)  Kas see töö....-  o Täidab tühimiku
o Kordab; laiendab ja täiendab olemasolevast teadmist
o Loob uusi ideid?  Kas see töö on kooskõlas ja täidab oma rolli seoses minu 
karjääri/tulevikuplaanidega? (s.h kas on piisav diplomitöö jaoks) REAALSUSEID ON 2 LIIKI:  Objektiivne, singulaarne, uurijast eraldiseisev- mõõdad inimese pikkuse, 
vahet pole kes mõõdab  Subjektiivne, võib olla mitu, nähtuna iga osaleja kaudu UURIJA SUHE UURITAVASSE MATERJALI JA TABEL- LK 14-15 (slaidid
2.) 9. LOENG Teadus- inimkonna kogemus, kuidas mõtelda Nullhüpotees on normaalsus ja sina kas lükkad selle oma tõenditega ümber võ 
mitte. 
Näiteks uue treeningmetoodikaga saadi palju paremad tulemused, see tähendab, 
et sa lükkasid vana treeningmetoodika ümber, et sinu treeningmetoodika on 


ainus teadaolev asi, mis mõjutas tulemust positiivselt. St lükkasid nullhüpoteesi 
(eelmise normaalsuse) ümber. KVATITATIIVSED Eksperiment ja vaatlus!
Lähtud kogu aeg põhjus-tagajärg seosest. Kogud tõendeid, et oma hüpoteesi 
kinnitada. KVALITATIIVSED Etnograafia- tervikliku kultuurigrupi olemasolu ja selle käitumise uurimine 
(selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt 
vaatlusandmeid) Põhistatud teooria- Kogub kogu aeg väikeseid tõendeid (andmeid 
keskkonnast) ja lõpuks esitad oma hüpoteesi- Hercule Poirot näide
Sellele järgneb siis kvantitatiivne meetod, hakkad tõestama Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning  veel 
kogutavate andmete seisukohas.
Juhtumi põhine uurimus (sisaldab biograafiat)- vaadeldakse üksikut tervikut 
või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses(sündmus, protsess, institutsioon, 
sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni. Fenomenoloogiline uurimus- inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate 
detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi 
määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud 
mõttes püüab oma isikliku kogemuse kaudu mõista teiste kogetut. TÖÖ FORMAAT  Pärast seda kui on selge mida ja kuidas kavatsed uurida,vali töö 
ülesehituse ja lõpliku publitseerimise formaat  Kvantitatiivse uurimistöö formaat on standardiseeritud- vaata ajakirjade 
artiklite ülesehitust  Kvalitatiivne uuring on vähem standardne, kuid peab olema kooskõlas 
paradigma oletusega Formaat olemas slaidides KIRJANDUS- MIKS? KUIDAS?


 Paradigmade erinevus kajastub ka kirjanduse kasutamises  Kvalitatiivse uuringu puhul on varasemast infost puudus- uurija alles 
hakkab looma tervikpilti  Kvantitatiivse uuringu puhul on oletused ja poolt ning vastu argumendid
olemas- uurja teostab nende najal kontrolli  Vastavalt induktiivne ja deduktiivne protsess INDUKTIIVNE VÕI DEDUKTIIVNE  Deduktiivne-   Induktiivne-  10. LOENG