Sellel kohal tuli mulle appi Tumblr, kus oli üks spetsiifiline postitus, mis kõik täpselt ära selgitas, kust kõik alguse sai, kes tegutsesid ning mis praegusel hetkel toimub. See postitus oli kogunud ka kõige rohkem punkte, mis tähendas, et väga suur hulk inimesi oli seda lugenud ning olid samuti olukorrast rohkem informeeritud kui varem. Minu elus on tähtsal kohal kõiksugused kunstid. Olen ammu olnud muusika, filmimaailma ning kunstilise elu austaja. Minu jaoks on nii nendega tegelemine kui lihtsalt vaatlemine äärmiselt lihtsustatud, sest elan ajal, mil kõik on kättesaadav. Kinos käin harva, kuid loen palju raamatuid ning käin võimalusel ka kontserditel ja teatris. Mulle on väga meeltmööda see, et mul on vaba valik tegeleda kõiksuguste kunstidega ning tunnen ennast üsna priviligeeritult. Evi teabeväli (Sündinud 1973. aastal, uurin aastat 1992) Evi, 41-aastane, sündinud 1973
hangitud kogemuste edasi andmiseks. Veel on ilmekaks näiteks noore põlvkonna kasvamise käigus vanemate jäljendamine. · märgisüsteem ehk keel võimaldab kõige efektiivsemalt teha teistele arusaadavaks enda mõtteid, tundeid, soove ja hinnanguid. Keelemärkide abil kirjutatakse raamatuid, tänu neile tunneme oma ajalugu, suhtleme erinevate inimestega. Keelemärke kasutatakse ka muusika kirjapanekul, maalides. (Lauristin, Vihalemm 1980:11) 1.4 Teabevahetuse viisid Informatsiooni sinuni jõudmiseks peab miski või keegi seda edastama. Tänu ühiskonna arengule on märgatavalt tõusnud nõudmine informatsiooni hulga, kättesaadavuse, säilitamise, teabelevi kiiruse, ulatuse ja töötlemise kindluse suhtes. See on toonud endaga kaasa kommunikatsioonivahendite täiustamise ja uute infoedastusvahendite tekke
ligipääs meediale. Kuna kõigi inimeste igapäevaelu ning –tegevused pole samad, siis on harjumused ja tarbimine kindlasti erinev. Järgmisena annan ülevaate iga pereliikme individuaalsest meediapäevast ning üldistest harjumustest. Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide
Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma
Kolm pöördepunkti filmiajaloos on filmitööstuse ja filmikultuuri amerikaniseerumine I MS järgsetel .aastatel , televisiooni tulek ja filmi eraldumine kinost TV võttis ära suure auditooriumi filmist jättes alles peamiselt noorema publiku Ringhääling raadio ja TV: kõrge regulatsioon, kontroll, litsentseerimise aste avaliku võimu poolt. Suunatus keskusest ääremaadele ning üleriigilise tv ühendamine poliitilise elu ja ühiskonna .võimukeskustega, kuna televisioon omandas korraga nii populaarsuse kui ka poliitilise tähtsuse TV läheduse ja isikliku seotuse tunne. Pole antud poliitilist rolli, kuid ikka tegeleb nende .küsimustega Muusika salvestamine 1880. a paiku :Salvestatud muusika(fonogramm) kui massimeedium Mitmesugused salvestamis ja levitamistehnoloogiad - Vähene regulatsioon - Rahvusvahelisus - Noor auditoorium - Ühiskonnakriitiline potentsiaal - Organisatsiooniline killustatus -
Samuti oli noorte jaoks suurem sündmus mardi- ja jaanituli . Seda valmistati ikka kaua ette , mitte nagu nüüd , et õhtul hakatakse alles riideid otsima . Ükskord tegi nende küla isegi näidendi . Käidi läbi mitu küla ja lõpuks tuldi kokku mardi- , kadripidu pidama . Seal söödi , joodi ja tantsiti , üldiselt oli see simmani moodi . Vanaema ajal enam simmaneid ei olnud , aga tema ema ajal olid simmaniv väga moes , tema ajal olid tavalised peod , kus olid tantsud muusika saatel , kus tantsisid tüdrukud üldjuhul üksida , sest poisid olid sellised arad ja ei tahtnud . Traditsioonidest oli see , et igal sünnipäeva hommikul lauldi sünnipäevalaps üles . Lemmik tähtpäevadeks olid siiski lemmikud , sest lastel olid rõõmuks kuuse ehtimine ja piparkookide valmistamine . Jaanituli samamoodi , sest seal tulid kõike noored kokku ja sai tantsida . 14.01.2007 Isa ajal olid põhitähtpäevad jaanipäevad ja jõulud , peale selle sünnipäevad
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
mind lõpuks viib?" "Mitte just silmipimestavalt ilus naine - aga mida peaksin tegema oma südamega? Kas saan käskida, kellele ta peaks sümpatiseerima ja kellele mitte?" Jannseni dramaatilisest päevikust peegeldub eesti haritlase vaimne põhi. Kuid nendest väljalõigetest selgub ka, et meie rahvuslik suurmees polnudki nii tagasihoidlik ja alandlik hing, nagu teda alati on kujutatud, vaid omamoodi kaval manipuleerija. (Malle Salupere järgi) Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl, see suure laia ilma pääl, mis mull' nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest' õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
Kuigi päris populaarseks sai see alles 2012 aastal tänu kuulsustele nagu Kim Kardashian ja Molly Sims. Selfied Selfied ehk iseendast tehtud pildid on tavaliselt mobiiltelefoniga või fotoaparaadiga tehtud ja need on saanud Instagramis meeletult populaarseks teemaks. Samuti valiti sõna Selfie "Aasta Sõnaks" 2013. Aastal. Twitter 9 Twitter suhtlusvõrgustik, mis on loodud 2006. aastal, uudiste jagamiseks/lugemiseks, meelelahutuseks ja vestluse jaoks. 83% Twitteri kasutajatest kasutavad seda mobiiliäpina. Twitter toetab rohkem kui 40 keelt. Uuringute järgi on osalejate parim postitamise päev nädalas reede ja parim kellaeg 13.00 14.00. 2007. aastal võeti kasutusel "hashtag" ehk (#) ning samal aastal võitis Twitter SXSWEb Award auhinna Blogi kategoorias. Twitter on muutus 2009. aastal traditsioonilisest meediast kuulsamaks, kuna seal jagati uuemaid uudiseid enne kui tavameedias
ja toe. Ilma loodust tarvitamata ei saaks elada. Aga loosung, et täna sööme rohkem kui eile ja homme sööme rohkem kui täna, on ebainimlik, ebaloomulik. Kui muistne kütt kaevas põdra harjased kuskile maa sisse, lootes, et sellest kasvab uus põder, siis ta teadis, et ta peab loodust hoidma. Kas seda usuks nimetadagi, see on loomulik suhtumine loodusesse. -- Teil on minust neli korda suurem elukogemus, mistõttu teil on ohutu ennustada öelge, kas te usute praeguste uudiste valguses, et inimkond on 50 aasta pärast alles? -- Ennustamine on tänamatu tegevus, ent olen loomult optimist. Kõik me räägime, et noorsugu läheb hukka, aga ta jõuab õnneks enne vanaks saada ja noorsugu kiruma asuda. Hea küll, me pärandame järgmisele põlvkonnale mitte just täiusliku maailma. Aga seda on teinud kõik põlvkonnad. Mina ei usu, et inimkond ennast tuumarelvadega hävitab, ega sedagi, et näiteks meie energiakandjatega tekib nii suur probleem. Siis
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel
pintsak või vest peal, viigipüksid jalas. Tüdrukutel olid ka valge pluus ja pihikseelik. Tüdrukud kandsid põlvikuid. Õppimine oli tal esimesed kolm klassi hea, aga järgmistes klassides kippusid kolmed sisse ronima. Käitumine oli tal ikkagi eeskujulik. Nüüd ta oli juba lõpetanud algkooli ja läks üle põhikooli. Põhikoolist on tal hea seik meeles. Üks kindel aine, mis oli tal terve põhikooli vältel olnud viis oli muusika. Muusikaõpetaja oli vanema venna Sulevi väga hea sõber. Nad pidid muusika tunnis kogu aeg laule pähe õppima ja järgmine tund neid koos esitama. Ühel päeval pidi isa aga üksi klassi ees laulma ja tal ei olnud sõnad pähe õpitud. Isa laulis kuidagi laulu ära, aga sellegipoolest pani õpetaja talle viie. Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Infot vajan ma juba selleks, et kuhugi minna, näiteks otsida ühistranspordi väljumisaegu või osta pileteid. Erinevatest infoallikatest saan teavet uudistest, spordist, kultuurist ja üritustest. Tänapäeval on noore vaieldamatuks infokanaliks Facebook. Lisaks vaba aja veetmisviisidele ja sõpradega suhtlemisele, omab see tähtsust ka ülikooliõpingute jaoks, näiteks grupitööde arutamiseks. Järelikult on Facebook juba ammu lakamast olema lihtsalt suhtluskanal. Muidugi ei ole Internet ainus koht, kus oma infovajadust rahuldada saab. Lisaks ei pruugi alati sellest piisata, vaid tuleb kaasata raamatud, televisioon, raadio ja miks mitte ka teadetetahvlid. Selle järeldub, et infovajadus meie igapäevane nähtus nii tööl, koolis kui ka kodus. Oluline on infopädevus ehk oskus eristada usaldusväärset informatsiooni kasutust Arvan, et 21.sajandi üks olulisemaid oskuseid ongi infokirjaoskus. .Eriti kehtib see just Interneti puhul,
sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel
Millist infot usud? Usaldusväärset, kallutamata Kas mõned allikad on usaldusväärsemad? Tuntumad lehed on usaldusväärsemad, nt. Delfi ja Postimees Mida arvad Elu24-st? Ei jälgi üldse seda, ei meeldi, ebaolulist infot palju Mis arvad Facebook? Pigem uudiseid jälgin mujalt, suhtlen selle kaudu sõpradega Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Jah, Eestis on piisavat erinevaid meediakanaleid, televisioon, raadio, internet ja ajalehed, kõik on olemas. 2.Võrdlus Sarnasused: Elu24 on naljanurk, kõmumeedia kohta sama arvamus; Eesti meedias on piisavalt infot, kui vähegi soovid leiad kõik; Erinevused: Eelistas vanakooli-styles meediat, st. ajalehed; Sõbrad kasutasid raadiot, Skyplusi; Facebooki uskus seda, millega oli ennem kokku puutunud, tuttavaid uskus rohkem kui võõramaid allikaid
Mari-Liis Luukas, FT 1 26.september 2010 Eneseanalüüs Eneseavamine Pean end üsna avatud inimeseks, sest leian, et jagades enda mõtteid ja tundeid, on teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemi
kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
......................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eestlaste ajalugu Rootsis......................................................................................................................4 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis......................................................................................................7 Poliitiline tegevus......................................
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist"). Autori pärusmaaks jääb eriliselt, kordumatult laulev, riiminõtke ja puhas lüürika, luuletused, millel on muusika põues. Valitseb lihtsus ja enesestmõistetavus, just nagu polekski ühe elamuse või mõtte sõnastamiseks sadat võimalust(,,Otsida iseend", ,,Tali", ,,Magav maailm" jt.) Kujunduslikult on luuletuskogu maailmaklass. (Jürisson, 1970) 2.3.2 ,,Vee peal käia" (1977) 1977 aastal avaldatud kolmandas luuletuskogus ,,Vee peal käija" on eelmise kogu põhimotiivid, eriti muremõtted kodu ja inimkonna saatuse pärast laienenud ning võimendunud
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, mi
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitu
Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pimedate jaoks mõeldud k
FACEBOOK'I SÕLTUVUS ON SUUREKS PROBLEEMIKS Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Mina valisin enda teemaks internetisõltuvuse, keskendudes rohkem facebook'i sõltuvusele. Facebook loodi 2004-ndal aastal. Sellest ajas saati on esinenud suuremaid probleeme suhtlusportaali käsitlemisega. Kuid kõige suurem probleem, minu arvates, on selle sama suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib fa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
