Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tasandikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrgustik, madalik, moreen, lauskmaa, pinnamoodi, plaanil, kujutatava, otepää, peipsi, samakõrgusjooned, küngas, pikemalt, kuhjus, moreentasandikud, mandrijää, voored, pandiveresisaldavad magneesiumi) moodustavad Lääne-Eesti paekalda ülaosa Saaremaal ja Muhus ning (selle jätkuks olevad) paeastangud mandriosas. Siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal,mistõttu Saaremaa aluspõhi pakub suurt huvi paljudele maailma geoloogidele ja paleontoogidele (kivististe uurijatele). Devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid. Devoni liivakivide ja siluri lubjakivide avamusalade piir kulgeb piki Pärnu ja Peipsi põhjaranniku vahelist kõttelist joont(devoni ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis
iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa Uhaku I.2 Lääne-Eesti: iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti madalik kunagine tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane,
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik.
Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja-
biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid.
koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud
2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge
Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna mehaaniline kulutamine), mis tekitatud mandrijää liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi tasasemaks. Peale jää kulutava tegevuse on veel oluline tähtsus olnud kahel asjaolul. Maailmamere tase on tõusnud märkimisväärselt (Üle 100 meetri) ning
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt?
Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus
Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid
Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M. Kampmann ise eristas maapinna, looduse ja rahvastiku iseärasustega 13 maastikku ja viis need vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand
Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN. Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad, nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus, soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem karjääride ja aherainemägede rajamine ning maaparandus. 6. Erinevad pinnavormid (kõrgustikud, tasandikud, madalikud, lavamaad, orud ja nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus
..........................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgustikku. Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes ehk reljeefis vahelduvad kõrgustikud, kõrgendikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved.
Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses
.......................15 10. INIMMÕJU...................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal.
mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3
piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa);
GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ning teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool. 4
3. Holotseen Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspõhjal. Kõrgustikud, lavamaad, nõod ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle selamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere, tuule ja vooluvete tegevus, soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem karjääride ja aherainemägede rajamine ja maaparandus. Liigitamine suuruse järgi. 1. Kääbusvormid (mm ja cm mõõdetavad) 2. Väga väiksed vormid (kõrgus/sügavus 2m) 3. Väikevormid (210m) 4. Keskmised (1025m) 5
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
·Suuremate keskuste ümber kujunevad kontsentriliselt abitsentraalide sise ja välisvanikud. ·Sisevanikuil asetsevad väikealevid, välisvanikuil suuremad keskused. ·Täislinnad Tallinn ja Tartu moodustavad kaks suurt peasüsteemi, millele lisandub hulk tsentraalseid allsüsteeme st uuris linnasid ja alevikke August Tammekann "Otepää kõrgustik LõunaEesti maastikuna" kasutab aerofotot. Uurimus PõhjaEesti klindist. Eristab 4 maastikutüüpi lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik. August Tammekann õppis: · 1919.1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953. aastast kuni oma surmani 23. veerbuaril 1959. aastal töötas ta Helsingi Ülikoolis geograafiaprofessorina
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra
mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine. Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja
· tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater,
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval
(Otepää ja Karula kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Järved Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu
annaabi.ee 
