Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen)
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
Damise iseloomustus teose "Tartuffe" põhjal Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev
ning pakub vabastava naeru kaudu meelelahutust. Konfliktid on kergekaalulisemad kui draamas või tragöödias ning lahenevad üldjoontes õnnelikult. SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Tartuffe · 5-vaatluseline värssnäidend, mille tegevus toimub ühes ja samas korteris ühe õhtu jooksul. · Tegevus toimub Pariisis 17. sajandil. · Eripäraks on see et Tartuffe, kui peategelane ei tule lavale esiestes vaatlustes. · Deux ex machina-jumala masin. Olukord kuis sekkuvad välised jõud Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust, kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer" selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana. Tema majas töötab sekretärina noor kaunis noormees Theodoro, kes ei ole kahjuks aadli päritolu. Ükskord krahvinna avastab, et temas on tärkanud kahtlased tunded Theodoro vastu hetkel, kui Theodoro flirdib teenijannaga, Dianal põletab rinnust, järeldab, et on ise armund mehesse. Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus, mida ta teha saab, on piinata Theodorot. Pealkiri sellest, et endale ta noormehel läheneda ei lase, aga teistele ka läheneda ei lase
Argan palub Toinettel mitte nii valjusti kõnelda, kuna ta on väga haige ning haigete juuresolekul ollakse vaiksemalt. Seejärel räägib ta nii vaikselt, et isand ei kuule midagi ning järgmisel momendil karjub jälle täiest kõrist, et üks mees on teda vaatama tulnud. Toinette annab Cleantele märku läheneda. Ise heidab Arganti tervise üle nalja, et mees käib, magab, sööb just nagu teisedki, kuid see ei takista teda olemast puruhaige. Cleante teatab, et ta tuli tema tütre lauluõpetaja poolt, kes oli mõneks ajaks puhkust võtnud. Tütre tunde ei tohi aga pooleli jätta, kuna õpitu võib paari päevaga meelest minna. Argante tahab aga, et tundi siin, tema toas antaks. KOLMAS ETTEASTE Angelique on üllatunud nähes Cleantet. Räägib ,et nägi täna unes, et tema ette ilmus täpselt niisuguse kujuga noormees. Oli temalt abi palunud ning noormees oli ta suurest ohust päästnud. Cleante hakkab ilusaid sõnu pilduma kui..
Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo.
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatik
VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid. Söögisaalist kostab paljuhäälelist jutukõminat ja naeru; kõlistatakse noaga vastu klaasi; tekib vaikus; lühike
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et k
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava
mitte ennast avalikustada. SEITSMES STSEEN Arnolphe omaette, et kui piinav see jutuajamine talle oli ning et kavatseb noormeest ära kasutada, kuna sealt võib veel midagi selguda. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe neab oma reisi. Kavatseb oma tulevast naist veelgi tsivilisatsioonist eemal hoida, et keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldus
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Mä
Mees jääb aga endale kindlaks. Tal on Krogstadi vallandamise kiri käes ning ta läheb ja viskab selle postkasti. Nora ,,kardab", et kui ta Krogstadi lahti laseb, võib nendega midagi halba juhtuda, ent mees ütleb otse välja, et ta ei karda seda meest, kuigi ta on kelm. Kallistab oma naist ning läheb oma kabinetti. Esikus kostub uksekell. Sisse tuleb Rank. Rank on juba surija moodi, tema tuju, jutt jne. Naine ei taha, et mees neid maha jätaks. Rank leiab, et tema koha siin majas saab endale Linde. Nora palub talt teenet. Mees on nõus ükskõik millist teenet näitma, veel enam, ta tunnistab, et armastab naist. Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga. On inimesi keda armastatakse ning on inimesi kellega meelsamini koos ollakse. Rank läheb Helmeri kabinetti. Nora lükkab Helmeri uksele riivi ette. (Toatüdruk avab juriskonsult Krogstadile esiku ukse ja suleb selle tema järel taas
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on pidanud tegema lõikeid majahoiu eest kõrvale pandud rahast, ostma endale moekate riiete seast siiski kõige odavama ja tänu jumal, et kõik ta seljas oivaline välja näeb, et miskit Torvald pole kahtlustanud. Samas on ta teinud ka salaja majas ennast ööseks lukutaha pannes ümberkirjutamistöösi ja tundud end päris hästi, nagu mees tööl. Sisse astub ka Jurikonsult Krogstad kes lausub naisteel, et on siin kuivades töö asjus ja hakkab astuma Helmeri kabineti poole. Kui mees on lahkund lausub Linde, et tunneb meest kuid enamat ei räägi. Siis tuleb Helmeri kabinetist Doktor Rank- Helmerite suur suur sõber kes nende juurest igapäev külasatb ja end nende majas väga hubaselt tunned.
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit
Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta peaks mehe maha jätma enne kui see tema tundeid lämmatab, mis oleks ebamoraalne. Sonja saadab Marina külameestega rääkima. Astrov on pahane, et ta ilmaasjata pika tee maha sõitis professorit vaatama, et nüüd tuleb välja, et vanatoiga on kõik korras. Tahab öömajale jääda. Ilja on seal majas inimestele nagu ,,parem käsi". Vanja on vihane, et ta on raisanud oma aega nii mõttetult ning enam ta ei saa tegeleda asjadega, millega ta kunagi oleks tahtnud tegeleda. Tal palutakse vait olla. Jelena räägib kui ilus ilms täna on, mille peale väidab onu, et sellise ilmaga on ennast hea üles puua. Astrov tahab pitsi viina. Tal pidavat olema ka terve mõis, mida ta ilisasti hoolitseb ning kuhu ta metsa kasvatab. Räägib, et inimesed ainult häsitavad asju ning, et nad
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestma
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" 1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse naastes, Vabadussõjas võideldes, ei lõpeta ta koheselt Tartu Ülikooli, vaid töötab isegi baaris ja õpib klaverimängu, mehe abielu ei ole samuti eriti õnnelik ning Justus kaitses koolipeol nö. Orgia korraldamises süüdistatavat õpilast, rõhudes tolle psühholoogilistele probleemidele nii päästis Martin õpilase koolist välja viskamisest. · Direktor Maine
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Charlottele, et päästsid
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud
Mees väidab, et tüdruk liialdab tema kuulsusega või tal tegelikult üldse ei olegi seda ning tõdeb ka seda, et kui kiidetakse on meeldiv, ent kui sõimatakse siis on kaks päeva halb tuju. Trigorin räägib oma raskest kirjaniku elust, et tal on vahetpidamata vajadus kirjutada ning ta on sellest väsinud. Arkadina juba ulub, et nad linna hakkaks sõitma, ent Trigorin otsustab peale Niina palvet veel üheks päevaks külaliseks jääda. Kolmas vaatus. Söögituba Sorini majas. Masa otsustab Treplevi armastuse enda seest välja rebida ning Medvenkole mehele minna. Oma avalikku joomist põhjendab ta sellega, et ta on lihtsalt julge, et tegelikult joovad enamus naised, kuid lihtsalt salaja. Masa soovib, et Trigorin talle ikka kirjutaks ning jätab temaga hüvasti. Niina annab talle mälestusek medaljoni, kuhu on sisse graveeritud ,, päevad ja ööd lehekülg 121, 11. Ja 12. Rida". Arkadina soovib kiirelt ära
Esimene vaatus I stseen: Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
