1. Töötlemata toidud, nagu määratletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 3, välja arvatud määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud lihavalmistised 2. Mesi, nagu määratletud nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ 3. Emulgeerimata loomsed ja taimsed õlid ja rasvad 4. Või 5. Maitsestamata pastöriseeritud ja steriliseeritud (sh kõrgkuumutatud) piim ja maitsestamata pastöriseeritud koor (v.a vähendatud rasvasisaldusega koor) 6. Maitsestamata hapendatud piimatooted, mida ei ole pärast hapendamist kuumutatud 7. Maitsestamata pett (v.a steriliseeritud pett) 8. Naturaalne mineraalvesi, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/54/EÜ, ning allikavesi ja muu pudelisse villitud või pakendatud vesi 9. Kohv (v.a maitsestatud lahustuv kohv) ja kohviekstraktid 10 Maitsestamata tee . 11. Suhkrud, nagu määratletud nõukogu direktiivis 2001/111/EÜ 12 Kuivad makarontooted, v
ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes,
säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises
kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: Click to edit Master text styles · Eraldatud toidust ( Agaragar, karragenaan , Second level Lisaained on pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained magusained (askorbiinhape , paksendajad bensoehape ) · saadud keemilise sünteesi teel ja millel
funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...) hulgas on küllaltki palju kantserogeenseid aineid. Näiteks E249-252 on nitritid ja
See on eelkõige kasutusel kondiitritoodetes, maiustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Minu uurimistöös vastasid õpilased järgnevalt: Kõikide 7-9-nda klasside õpilaste arvates kasutatakse lisaaineid eelkõige toidu säilitamiseks ja selle paremaks muutmiseks nii välimuse kui maitse poolest. 1.2. E-ainete peamised rühmad E-ained on jaotatud rühmadesse. Nendeks on: toiduvärvid (E100E199) toodete väljanägemise ning värvuse parandamiseks; säilitusained (E200E299) toodete mikroobilise riknemise vältimiseks ja pikaajalisemaks säilimiseks; antioksüdandid (E300E399) kasutatakse selleks, et kaitsta toidu maitset, lõhna ja värvust muutumiste eest; emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400E499) kasutatakse toidu vajaliku konsistentsi saamiseks;
aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199)
(Võite välja tuua protsentuaalselt või ka diagrammina) 6. Kui suure osa ostudest moodustas pakendatud kaup? Kui palju kilekotte, pudeleid, tetrapakke te nädalaga kogusite? 7. Andke hinnang, kui tervislikult te selle nädala jooksul toitusite? 8. Kas ostsite põhiliselt valmistoitu või tegite toidu värsketest toorainetest? 9. Kui suure osa toidust moodustas kodutalust pärinev? 10. Kui suure osa teie toidust moodustasid juurviljad? Puuviljad? Teraviljatooted? Koogid, küpsised, sokolaad? Alkohol? 11. Millised lisaained olid põhilised, mida sõite ostetud toiduga? 12. Proovige selgeks teha, mis ühe või teise E taga peitub (nt. toiduvärv, paksendaja, säilitusained jm). Tabel. Meie rühma ostunädal Toode Päritolumaa E-ained Hind Märkused Juust Havarti Eesti 20.90
kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja 1/3 loomse päritoluga. Taimse toidu hulka kuuluvad teravili ja teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Loomse toidu hulka kuuluvad piim ja piimatooted, liha, kala ning munad. Autori ostukorvis on kana, vorsti (mis pole küll kõige tervislikum toiduaine), palju piima ja koort ning kodust võetud ja ise kasvatatud puu- ja köögivilju. (Tervise Arengu Instituut, 2015a) Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud. Süsivesikud on organismis kiiresti omastatavad ja seega kõige olulisem energiaallikas. Süsivesikud on näiteks glükoos
aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ... Kuigi lisaained on etteantud piirides toiduainetes lubatud, ei ole paljud neist tervisele kasulikud. Allpool on väike nimekiri neist aineist, mida võiks vältida. E102 Tartrasiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, astmat, mitmeid allergilisi reaktsioone. E104 Hiniinkollane. Võib põhjustada hüperaktiivsust, dermatiiti, mitmeid
...............................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid........................................................................................................... 5 Toiduvärvid E100-199................................................................................................5 Säilitusained E200-299..............................................................................................6 Antioksüdandid E300-399..........................................................................................6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499......................................................................7 Happesuse regulaatorid E500-599...........
Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena. Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi
Kasutusala: Karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, krõpskartulid, joogid viljalihaga, veinid, ja siidrid. USA-s salatilaudades, et näeks värskem välja. Omadused: Säilitusaine / antioksüdant. Valmistatakse sünteetiliselt, anorgaaniline aine. Kõrvalmõjud: Tekitab hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, limaskesta probleeme, maoärritust. Sulfiiditundlikkus astmahaigetel on tavaline. · E150b - Sulfitkaramell, karamell II Kasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused: Pruun värvi- ja maitseaine. Kõrvalmõjud: Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust · E163 - Antotsüaanid Kasutusala: Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. 3
.................. .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam?...................................................................................................... 2.3.Millised on ohtlikud värvained?..................... ............................................................................ 2.4. Toiduvärvide kasutamine...................................................................
Loodusidentsed; mis on looduses olemas, kuid saadud keemilese sünteesi teel (näiteks, E300 – askorbiinhape, C- vitamiin, E330 - sidrunhape) Sünteetilised, millele ei ole looduses analoogi (näiteks, E951 – suhkruasendaja aspartaam, E954 – suhkruasendaja sahhariin) II. Toime põhjal E100 – E199 toiduvärvid E200 – E299 säilitusained E300 – E399 antioksüdandid E400 – E499 stabilisaatorid, paksendajad E500 – E599 emulgaatorid E600 – E699 lõhna- ja maitsetugevdajad E700 - E1500 muud lisaained (happed, alused, soolad, želeerijad, pakendamisgaasid, vahutekitajad jm) 6 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž http://en.wikipedia
tervislikumat toitu. 3 Mis on lisaained? Need on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat,
Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape.
E578 Maitsetugevdajad E620 – 650 Magusained E900 – E999 Värvained E100 – E199 Mõeldud toidule värvuse andmiseks või loodusliku värvi tugevdamiseks. Kasutatakse ka looduslike ja loodusidentseid, kuid enamus värvainetest on saadud sünteetilisel teel. Seetõttu on suur osa toiduvärvidest inimorganismile kahjulikud ja võivad põhjustada terviserikkeid. Eriti ohtlikeks peetakse põlevkivi tõrvast valmistatud asovärve, mis osades riikides on ka keelustatud. Säilitusained E200 – E299 Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides
JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Lisaainete rühmad on järgmised: Lisaainete rühmad · 1) toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi; 2) säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest; 3) antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained - ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket;
Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E- numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Konservandid Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse,
kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Lisaainete rühmad Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaainete rühmad on järgmised: 1) toiduvärvid ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi;
vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena
....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva. Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid; · kolesterooli estrid.
kolmel erineval viisil: kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300), kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust
Soovitused toidurasvade tarbimiseks- Toidurasvad peaksid kandma 25-30% toiduenergiast Ei soovitata, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest probleemseks võib muutuda nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda · Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide näol · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida ka inimese koed, eelkõige maks, aga ka aju Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust (normaalse, tervisliku toitumise korral) Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses
derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada. · Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. · Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaainete ohutuse garantii
Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas Harjuda magedamate toitudega Magusast sobivad marjad, puuviljad Dieetmagustoidud, harva kissell, terretis, kompott Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet
toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist parandada välimust struktuuri, koostist maitset või lõhna või mõnda muud omadust Lisandid on loodusliku päritoluga komponendid, mida lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi
muna kala nisu soja Mis on toiduallergeenid? Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on: tsitrusviljad maasikad tomat herned pähklid mandlid shokolaad kakao mesi muna kala Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele. Sageli põhjustavad allergiat ja halvendavad allergiahaiguste kulgu maiustused, sest nende valmistamisel kasutatakse palju suhkrut, üldtuntud toiduallergeene ning maitse-, värvi- ja säilitusaineid. Toiduallergia diagnoos põhineb toidupäeviku abil jälgimise ja katsetamise tulemustele. Kahtlustatav toit jäetakse menüüst välja 2-3 nädalaks. Sümptomite taandumisel proovitakse väljajäetud toiduainet uuesti. Nähtude taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud. Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata.
paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi hindamisel on olulised sellised tegurid nagu toiteväärtus (kalorsus), bioloogiline väärtus, samuti sensomotoorsed
33.Toidupüramiid- laste tervisliku toidu alus Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Põramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. ESIMENE KORRUS teraviljasaadued ja kartul TEINE KORRUS puu- ja köögiviljad ning marjad KOLMAS KORRUS piim ja piimatooted ning toidugrupp liha- kala- kana- muna NELJAS KORRUS lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned VIIES KORRUS püramiidi tipp suhkur, mesi, moos, maiustused, ning magusad karastus- ja mahlajoogid 34.Õigete toitumisharjumuste kujundamine lapseaeas SOOVITUSED · regulaarne toitumine: teatud kindlatel kellaaegadel · 5-6 toidukorda päevas ehk iga 3-4 tunni tagant · lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 täiskasvanu toiduportsjonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
