rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed. Need koosnevad suurtest kividest 5-8 meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt mees ja sageli asetati kõrvale naine või laps. Kivikirstkalmetega samas kohas esines ka lohukivid. Kivisse kraabiti lohukesed. Lohkude tähendust pole siiani teada. Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud
Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad Maaharimine, loomapidamine, vahetuskaubandus, vahenduskaubandus, küttimine, kalapüük, üleminek kolmeväljasüsteemile. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Külade kujunemine, ridakülad, hajukülad
Pronksiaegadest oli vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Sellel ajal tehti asju pronksist, aga enamus asjad olid rauast, kuna pronks oli kallis ja raskesti kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud.
Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel. Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse. Surnud asetati tarandimüüride vahele,vähem maeti põletatult. Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti tarandkalmetesse. Kaasa pandi esemeid. Muinasaja lõpul oli levinud põletusmatus, selle kõrval ka väheselt laibamatuste traditsioon 8)PRONKS on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nim. Pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. 9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis
Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega.
matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
*jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus *surnud maeti kivikirstu või tarandkalmetesse *pKr. *1.saj. pKr edenes jõudsalt põlluharimine (kasvatati rukkist , üleminek kaheväljasüsteemile) *rahvaarv kasvas *pidevad välisohud sundisid inimesi kokku kolima , tekkisid külad kihelkonnad *kogukonnast lahkulöönud talusid nim. mõisateks *tekkis vajadus luksuskaupade järele (Venemaalt imporditi vaha ja karusvahka) *ÜHISKONDLIK KORD *13.saj. algul puudus oma riik , selle asemel olid maakonnad
matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak.pronks jõudis eestisse-sõled,ripatsid,sõrmused jms. Rauaaeg&viikingid. Linnused.külade kujunemine.ribapõllud.peideti maasse hõbeaardeid.läänenaabrid:skandinaaviamaad>suhted:kaubavahetus,sõjaretked.lõunanaabrid:idasl aavlased,liivlased>suhted rahumeesed.idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine
6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1
suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida
Rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine.
elas pronksiajal ava mitmed pronksiaegsed koos karjakasvatusega. asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid. Majandus hakkas are valmistamine. Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas regiooniks: ranniku rauatootmisega. asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks
kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast
Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”. Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lä-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.saj-l. Kalmed ja peiteleiud: Keskmisel rauaajal maeti inimesi jätkuvalt põletusmatusena olemasolevatesse tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikuhilatesse e kivikalmetesse. Hauapanuseid lisati surnule kaasa, sest arvati, et neid läheb vaja hauataguses elus. Relvade (odaotsad, mõõkade fragmendid, pikateralisi võitlusnoad jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad sagenenud peiteleiud e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu.
ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse
4.Pilet 1).Rauaaeg Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, tervamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale
Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal
eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide
Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide.
materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult.
Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks. Väge polnud kõikjal ühe palju. 2. Eestlaste 4 uskumust seoses hingedega
linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega. Peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid.
Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal? Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ja vastupidavamad kui pronksist tööriistad, hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti
Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud. Ida-Virumaal Mäetaguselt leiti üks 11. saj. meheluustik koos mõõga, odaotste, suitsete, nugade ja pannaldega. Mõnevõrra hilisem on luustik Kohtla-Järvelt, mille juures oli pika kaitseraua ja ümmarguse pidemenupuga mõõk.
Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö arenes, eriti raudesemete valmistamine
suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida
U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu
kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.
6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7
Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid)
Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid)
seda saadi miilipõletusahjude abil. Raua sulatamine oli suhteliselt keeruline ja pikk protsess, vaja läks palju rauamaaki. Et saada umbes kaks kilo rauda, tuli puhastada seitse kilo soorauamaaki. Rauast tööriistade hulga suurenemine andis tõuke ka majanduslikuks arenguks, kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne
ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh Eestit. SÕDADE aeg KESKMINE Pronksehted, Põlluharimine Suur osa rahvast Maeti vanadesse RAUAAEG JA hõbeaarded, (ribapõllud) , elas avaasulates tarandkalmetesse, VIIKINGIAEG kullatud või kullast karjakasvatus, koosnesid kaasa pandud 450 pKr 1050 esemed, käsitöö, kaubandus., mitmest talust esemete hulk pKr raudesemed künnipõllunduse nign võib rääkida suurenes. Osa Need olid rahutud (odaotsad, üksikud algus külade ehetest olid
Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr) TÖÖRIISTAD Rauast tööriistad tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist. Esialgu suudeti vähe hankida, kuna kallid. Algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid: matmine kivikirstkalmetesse, lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu. PÕLLUD Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud. MATMISKOMBED Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult. MAJANDUS Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega. Soorauamaak . pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda, enne kui sepp sellest kirve või noa sepistada sai.
Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine
alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu tarandit moodustasid ühe kalme. Maeti põletatult. Pandi kaasa ehteid ja luukilde. Tarandis oli umbes 10-20 surnut. 5. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ?
alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate
harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust
kasvu. Põllumajanduse kõrval arenes ka kasitöö, kuna Eestisse jõudis pronksi juba suurtes kogustes. Kaubavahetus suundus Rooma impeeriumi suunas, kust hangiti põhiliselt pronksi. Eestlasi huvitas karsnahk ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Toimusid muutused matmiskombestikus, kivikalmed moodustusid suurematest kividest laotud müüridest, mis olid ristkülikukujuliselt. Selle tõttu nimetatakse matmispaiku tarandkalmeteks. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Matmiskommete omapära ja erinevate ehetetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk. 10.Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused
nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid. Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele. 18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ? eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed käisid siin eestis. Eestlaste matmis kombed muutusid. põletamismatused asendati laibamatmisega ning surnud maeti pea lääne pool ,mis kõik tuleb ristiusust
o Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega.
ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa-
põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja lihtrahvas, alamate maksustamine. g) Keskmine rauaaeg 450 kuni 800 pKr: Rahutud ajad. Külade teke, linnuste ehitamine. Linnuseid 4 tüüpi: neemiklinnused, ringvall-linnused. Nn kalevipoja sängid, kõrgendikel paiknevad linnused. Maeti edasi tarandkalmetesse, suuremaks neid enam ei ehitatud. Kivivarekalmed. Surnu maeti põletatult. Panusteks relvad. Kagu-Eestis ehitati kääpaid. Palju vara peideti maasse. Ehted: samad, mis Rooma rauaajal, moodi tulid kaelakeed ja suured käevõrud. Peamine relv oda. Aktiivne võimuvõistlus, uue eliidi esiletõus. h) Viikingiaeg 800 kuni 1500 a pKr: Kontaktid teiste maadega, Skandinaavi, Vana-Vene. Linnused muutusid suuremaks, neis elati püsivalt. Linnuse kõrval alati asula
Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall.(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik-ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused- rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks. Kalmed ja peidetud varandused- maeti tarandkalmetesse, hakati matma ka relvi, ehteid, tööriistu+ hõbeaardeid, kullatud ja kullast esemed. Ehted ja relvad peideti maasse esmajoones hädaohu korral. Kõik see-peitmine,linnuste rajamine viitab üldisele sõjakuse tõusule. Sündmused lõunaaladel keskmisel rauaajal.-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600
maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses. Põletusmatus, maeti tarandkalmetesse ja kivivarekalmistutesse . (Rohkelt relvaleide). Hakkas toimuma kihistumine, Eesti-sisesed pinged. Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked. Eesti aladelt toimus ka vasturetki. Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj
Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak. Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Samuti arenes käsitöö, mis soodustas põllumajanduse arengut. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused. Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid
Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt paralleelselt käibel kivist, pronksist relvad ja tööriistad. Alepõllundus kahe välja süsteem, söödipõllundus. Nisu ja oder, peale Kristust rukis ja kaer. Kõplapõllundus. 500a pKr on peamiseks põlluharimise tööriistaks ader. Algselt olid töörisstat puidust. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult, keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige
valmistamise materjal sarvedest, luust, Skandinaaviast, tihti pronksist kohapeal Tarbeesemed Matmiskombed Kivikirstkalmed, Maeti kivikalmetesse maapealsed alguses, hiljem kalmeehitised, tarandkalmetesse, kesksesse kirstu maeti surnu asetati tavaliselt mees, sageli tarandmüüride vahele, tema kõrvale ka naine põletati vähem ja laps Muu info Eesti oli jagunenud Lohukivid, varanduslik
enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8
annaabi.ee 
