Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes tõukas see rahvatantsu kõrvale. Praeguseks on rahvatants peamiselt taandunud tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes välja 16. 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants, mis omakorda jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava- rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ning estraaditantsuks. Ei ole kahtluski, et seltskonnatants on oma populaarsust suurendamas ning tema hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis
tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub orkestratsioon ja dünaamika. orkestratsioon ja dünaamika. 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna
Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika
Seda tantsitakse keskmise/aeglase jazz või swing muusika järgi. Fokstrott on väga mitmekülgne tants, mida saab tantsida erinevate muusikastiilide ja tempodega. Võistlustel tantsitakse tavaliselt vokaalse bigband muusikaga. Tantsu nime päritolu on tegelikult teadmata, kuid arvatakse, et see on nime saanud tantsu tutvustaja ja näitleja Harry Fox'i järgi. Fokstrott arenes välja 1910. aastatel ja jõudis populaarsuse tippu 1930. aastatel, jäädes tantsitavaks tantsuks tänapäevani. Fokstrotist sai pärast stiililisi muutusi 21. sajandi populaarseim ja tantsituim tants. 1930. aastate alguseks hakkas fokstrott muutuma sujuvamaks ja voolavamaks, vastukaaluks uutele ja populaarsust koguvatele Ladina tantsudele. Aja möödudes jagunes fokstrott kiireteks ja aeglasteks versioonideks fokstrotiks ja quickstepiks. Muudetud versioon, mida nimetatakse aeglaseks fokstrotiks, tuleneb inglastelt ja on aluseks tänapäevasele fokstrotile
viiside kogumisega ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks on Chopini loomingus tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, mille Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oligi masurka. Seda tantsiti nii aristokraatsetes lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolemaosalise takti mõõduga rahvatantust: masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha välejndusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi
15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21.00 Bänd mängib tantsuks. 23.00 Ürituse lõpetab ilutulestik, külaliste lahkumine 24:00 Kujundusfirma tuleb lauakaunistustele järgi 24:00 Toitlustusfirma tuleb nõusid kokku korjama ning koristama 01:00 Maja tehnikast ja personalist tühi Toitlustus Menüü: Külmlaud: Kalrtulisalat Rosolje Marineeritud kurgid Marineeritud seened Külmad kodused kotletid Suitsusink, suitsuvorst Heeringas hapukoorega Kala punases kastmes Leib ja sepik Magustoit: Puuvilja- kohupiimatort Joogid:
esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka. Seda peeti vulgaarseks ja kombelõtvaks tantsuks, kuna keerutamise ajal oli näha naise pahkluud. Valssi ründas käige ägedamalt aristokraatia. Veel üks põhjus, miks valss hukka mõisteti oli see, et seda oli lihtne ära õppida ja lühikese aja pärast oskas seda juba igaüks. See tähendas seda, et peenutsevad menuetid, gavotid jäid tahaplaanile, kuna neid oli rakse õppida. Valss hakkas muutma ühiskonna kihtide vahelisi piire, mistõttu 1800. aasta paku tehti n
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised
Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963. aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950. aastat. Erinevused: Peamine erinevus on nende muusikastiilide tekkeaeg. Kuid tähtis on välja tuua, et tänapäeva muusika on arenenud just sellest ajastust. Barokkmuusika oli tehtud eesmärgiga, et see on tantsuks või koos laulmiseks seltskonna lauluks, kuid tänapäeva muusikal pole erilist vahet milleks seda valmistatakse. Tänapäeval tehakse valmis üks lugu, mida hakatakse muutma noortepäraseks, et noored seda kuulaks ning ostaks ja see toob sellega seotutele inimestele sissetulekuid. Viiulit kasutati väga palju soolopillina, kuid nüüd on soolopillideks kas klaver või kitarr. Barokk ajastul moodustati palju orkestreid, kuhu kuulusid mitmed erinevad pillid.
On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt. Veel on olemas mitmesugused hip-hop-, kõhu-, rahva- ja seltskonnatansud, samuti ka ballett. Inimesed, kes on need enda jaoks avastanud naudivad seda. Neil on suur kirg seda teha ning enamjaolt on nii, et kui proovida ükskõik mistahes tantsu , on see meeldiv kogemus ning soovitakse seda veel teha.
pirukad. • Rahvusjook on mate. MUUSIKALE ISELOOMULIKUD JOONED • Rahvamuusikas avaldub tugev hispaania mõju. • Iseloomulik on 3/4- ja 6/8-taktimõõdu vaheldumine. • Laule esitakse sageli kitarri saatel. TANTSUD • Tango on 19. sajandi lõpul Buenos Airese ja Monetvideo alamklasside seas sündinud tants. Silmapaistev tangode looja on A. Piazolla. Tango taktimõõt on 4/4. • Gato on kergete sammude ja kiire rütmiga. Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube.com/watch?v= RUAPf_ccobc • Tango https://www.youtube.com/watch?v=k6_cg2LNc- g • Gato https://www.youtube.com/watch?v=23yGtAI12jg INSTRUMENDID • Bandoonium-kuusnurkse põhiplaadija lõõtspill, mis teeb kõrget häält. • Bombo legüero-puust trumm, mis on kaetud kitse-, lamba- või lehmanahaga. • Erkencho-Argentiina klarnet. • Pifilka-aukudeta flööt. NÄITED
,,Tiffer" tõstis Ursula ,,Annamemenõu" albumi plaadimüügitabelite tippu. 2006 suvel andis Ursula üle 80 kontserdi ja tuuritas mööda Eestit koos Dagöga. Augustis 2006 salvestati bändi uus 14-looline plaat ja video esimesele singlile ,,Ehitaja". Albumi ,,Armastan end aeglaselt" andis 28. septembril 2006 välja MFM Records OÜ. Ka uus album oli lapsemeelne ja süüdimatult naiivne ega erinenud sellega debüüdist ,,Annamemenõu". Juunis 2007 lasi Ursula välja DVD ,,Kisub tantsuks". Kokku 98 minuti pikkune plaat sisaldas bändi muusikavideoid ,,Heiki" ja ,,Tiffer" koos kaadritaguse lisamaterjaliga ning videomeenutusi muudest tegemistest. 7 Kokkuvõte Ursula on poprockreggae bänd, mis tegutses aastatel 2003 kuni 2007. Bänd koosnes viiest liikmest: trummar Andrei Ozdoba, kitarrist ja taustalaulja Omar Nõmm, kitarrist Mihkel Masso, basskitarrist Karl- Gunnar Isand ja solist Johannes Naan.
muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu. 8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival? Viljandis 9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel. 10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants- kaerajaan, paartantsud, 11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid - 12)Mõisted: *Peter Vonkovnski- *kordofonid- ehk keelpillid, millel helitekitajaks on pinguldatud keeled, mida mängitakse poognaga või näpitakse sõrmedega. *aerofonid- õhkpillid ehk instrumendid, milles heli tekitab vibreeriv õhksammas.
süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik
kaunistused. Pered kattavad tavaliselt pulma kulud, mis on justkui kingitus pruutpaarile uue pere alustamiseks. Euroopa abielu traditsioonid on väga laialt levinud ning suhteliselt sarnased. Pulmapäeval kannab naine tavaliselt valget kleiti, mees ülikonda. Pulma kutsutakse perekonnad nind teised lähedased. Pärast tseremooniat istutakse maha ning söödakse maitsvaid toite. Tordi lõikavad lahti koos nii mees kui ka naine. Esimeseks tantsuks on loomulikult valls pruutpaari vahel. Pärast pidustusi, kui majanduslik olukord võimaldab, minnakse pulmareisile. Islami maades on tänapäevani meestel palju rohkem õigusi kui naistel. Naiste peamisteks ülesanneteks on siiamaani vaid laste sünnitamine ja kodu hoidmine. Euroopas on võodeldakse aga üha enam naiste õiguste eest. Naised võivad tööl käija ning eriti uudseks muutuseks on see ,et mitte naine vaid mees jääb pärast lapse sündi lapsepuhkusele.
Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt [[Hugo von Hofmannsthal|Hofmannsthalile]] end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, nagu näiteks kohutav vahemäng mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis kirjeldab seda, mis toimub Salome hinges.
aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Võistlustel tantsitakse seda sõjakat marsimuusikale sarnanevat tantsu neljandana enne jive´i, tempoks 6062 takti minutis. 3 Jive Küllap vist kõge kiiremaks ladina tantsuks võib nimetada jive´i. Jive´i esiisaks on mõningatel arvamustel olnud Jitterbug, mis ei ole praegu sugugi nii populaarne kui jive. Kuigi ei saa ju ka salata, et jive´i populaarsus on tugevalt põhjustatud just selles,t et ta on võistlustantsu programmis. Rahva seas on aga jive´ist arenenud välja hoopis rock ehk siis 1950ndate menukate rock and roll tantsude eelkäijaks ongi jive. Arvatekse isegi, et ilma jive´ita poleks diskotantsu tekkinudki
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks
Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool.
flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud instrumentaalmotetiks. 18. **
rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu liigitatakes: Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lavarahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis. Seltskonnatantsud tänapäeval: Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enamvähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist
Samuti olme me pärandina saanud ka, mis on küll enamasti meeste pärusmaa, võistlusvaimu ja enese näitamise vajaduse. Ühest küljest vajadus olla eneses ja oma võimetes kindel kuid teisest küljest ka neid presenteerida. Sarnast iseloomu kannavad minu meelest tänapäeval edasi ka breaktants, barkuur ja akrobaatilne tants ja võimlemine. Kuidas ja kas pärineb see aga iidsetest aegadest ja rahvatantsust? 3 1 MIS ON RAHVATANTS? Tantsuks võib nimetada esteetiliselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi, mis harilikult toimuvad muusika saatel. Tants (nagu muusika üldse) on olemuselt koostegevus, see on emotsionaalne suhtlemise ja eneseväljenduse viis; hingestatud keha kujundikeel. Korrastatud tantsuliikumine, tantsijate omavaheline suhtlemine ja rollide jaotus kajastab ka inimsuhteid. Tantsu kujundikeel ja funktsioonid kujunesid välja juba ürgajal. Ka loomade ja lindude käitumises
selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm.Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati. Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile.Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi
6 Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt Hofmannsthalile end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, nagu näiteks kohutav vahemäng mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis kirjeldab seda, mis toimub Salome hinges.
o Lautosaatega soolod e. aariad Instrumentaalmuusika o kuni 16. sajandini ei tehtud vokaal- ja instrumentaalmuusikal vahet o esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika coverid o tekkis tabulatuurnoodikiri o iga hääl eraldi lehel o ansamblitel oli mugav, kuid soolopillil mitte o soolopillidele tulid noodikirjad helikõrguste ja mänguvõtetega. o Intensiivne pillide areng o Võtan lehelt Ansamblimuusika o Tantsulaulud nii tantsuks kui taustaks o Harituse tunnus noodist laulda vähemalt + min. 1 pill o Tantsud paarides o Eeltants 2-osalises taktimõõdus o Järeltants 3-osalises taktimõõdus Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled võrdsed Homofoonia mitmehäälsus, üks hääl on domineeriv
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni
tahtsid. Ent Ralph tahtis nii mõnelgi korral kuulda täiskasvanu nõuannet. Ohuks peeti koletist, kes neid varitseb. 8. Koletis kärbeste jumal oli sümbol. Sümbol vt. 13. küsimus. 9. kui Jack oma kamba moodustas. See keeras suhted täiesti sassi. Lisaks ka leitud lendur (surnud). 10. 1) Simon: peale seda, kui moodustusid Ralphi kamp ja jacki suguharu, kläks Ralphi kamp ükskord teise kamba juurde sööma, seal läks asi tantsuks (ringis ümber Simoni, vangi) ja Simon tapeti. 2) Põssa: kui Jack ja Ralph reaalselt (elu ja surma peale) võitlema hakkasid, lennutas Roger ülevalt kaljuharjalt kivi alla. 3) Surnud lendur. 11. Poisid karjusid: ,,Tapa koletis! Kõri maha! Veri välja!" / ,,Tapa siga! Kõri maha! Tapa siga! Anna pihta!" 12. Jack väitis, et Ralph on argpüks, kes ei julge jahilegi minna. 13. Sümbol poiste hirm, - leitud lendur (surnud). 14. Minu sümpaatia kuulub Simonile
Ent Ralph tahtis nii mõnelgi korral kuulda täiskasvanu nõuannet. Ohuks peeti koletist, kes neid varitseb. 8. Koletis → kärbeste jumal → oli sümbol. Sümbol → vt. 13. küsimus. 9. kui Jack oma kamba moodustas. See keeras suhted täiesti sassi. Lisaks ka leitud lendur (surnud). 10. 1) Simon: peale seda, kui moodustusid Ralphi kamp ja jacki suguharu, läks Ralphi kamp ükskord teise kamba juurde sööma, seal läks asi tantsuks (ringis ümber Simoni, vangi) ja Simon tapeti. 2) Põssa: kui Jack ja Ralph reaalselt (elu ja surma peale) võitlema hakkasid, lennutas Roger ülevalt kaljuharjalt kivi alla. 3) Surnud lendur. 11. Poisid karjusid: „Tapa koletis! Kõri maha! Veri välja!“ / „Tapa siga! Kõri maha! Tapa siga! Anna pihta!“ 12. Jack väitis, et Ralph on argpüks, kes ei julge jahilegi minna, ta sai juhiks algul 13. Sümbol – poiste hirm, - leitud lendur (surnud). 14
Barokk avaldus kõige rohkem arhidektuuris. Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert Prelüüd ja fuuga Ooper Kantaat Oratoorium Passioon Heliloojad Johann Sebastian Bach(Saksamaa) orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir".
Pidude puhuks valiti vennaskonna liikmete hulgast tavaliselt kaks peokorraldajat (Schaffer), kelle ülesandeks oli hankida vajalik söögi- ja joogikraam. See amet ei olnud kuigi armastatud, kuna puudujäägid tuli Schafferitel oma taskust kinni maksta, samuti hüvitada peo käigus sisustusele tehtud kahju. Peolaud oli tavaliselt üsna mitmekesine. Söödi linnu- ja metsloomaliha, puuvilju, rosinaid, pähkleid, kooke, joodi erinevaid sorte õlut ja maitsestatud veine. Tantsuks paluti peole daame linnakodanike peredest. Seejuures oli täpselt kindlaks määratud, milliseid tantse missuguses järjekorras ja missugusel hulgal tantsida. Nooremad vennaskonna liikmed ei pruukinud tantsijate hulka saada, kuna nende ülesanne oli suupistete ja jookide pakkumine. Juba keskajast alates pidid mustpead kui enamasti noored ja oma jõukuse tõttu hästi relvastatud mehed sõjaohu korral olema valmis linna kaitsma. Selleks vajalikke oskusi
Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga. Hakati korraldama rahvarohkeid jaaniõhtuid, kus kokkutulnuile peeti isamaalisi kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23.juunil ehk jaanilaupäeval. Mida teised teevad Taanis tehakse jaanituld, kuid näiteks Rootsis süüdatakse tuli üksnes kitsal alal vastu Taani piiri. Mujal püstitatakse hoopis maipuu, mis on ehtitud roheliste vanikute, lillede ja lintidega ning mille ümber rõõmsalt tantsu lüüakse. Suured maipuud püstitatakse Rootsi linnades tänini
muusikat. See stiil sündis 1970. aastate algul soulist ja funkist. Sõna "disko" pärineb ingliskeelsest sõnast disc heliplaat (plaat, ketas), sellest tuleneb ka nimetus DJ Disc Jockey. Tunnusteks on energilisus, tempokus, basstrummi, ja kitarri sünkroonne tuksumine. Instrumentidest võib kasutada kõike, kuid põhilised on klahvpillid jm, mida kasutatakse ka rockbändides. Kohti, kus tantsuansamblite asemel mängiti tantsuks plaadimuusikat, nimetatakse diskoteekideks. Diskomuusika on erinevates piirkondades nendele omaste traditsioonide peegeldaja. Tuntuimad artistid: The Village People, Modern Talking, Boney M jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=eNvUS6PTbs&ob=av2e Modern Talking Punk rock ja grunge Punk rock tekkis 70. aastate esimesel poolel.
(Tants, 2015) Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar).
Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga. Hakati korraldama rahvarohkeid jaaniõhtuid, kus kokkutulnuile peeti isamaalisi kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23.juunil ehk jaanilaupäeval. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4.Mida sel päeval pakuti. Rituaalsed toidud olid: Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Vägaoluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele.
pidid olema kell kümme marja ignatjevna juures, et kõik koos ballile minna. Kuid valmis saadi alles veerand üksteist ning ballile asuti teele alles kell üksteist. Ballile jõudes tundus Natasale kõik nii kirju, ta ei tundnud ennast äragi, kui saali peeglisse vaatas, kuna naisi sellistes kleitides oli palju. Pidu läks käima ning Natasa oli väga õnnetu, kui märkas, et teda ei kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et nutma puhkemas, kui poleks olnud pierret, kes andis vürst andreile vihje viia neiu tantsima. Peale vürst andreiga tantsimist kutsusid palju noormehed neiut tantsima. See oli ball, kus vürst andei armus natasasse. Järgmisel päeval tegi andrei visiidi rostovite perekonda ning natasa oli esimene kes talle vastu tuli. Pärast lõunasööki astus natasa vürsti palvel klavikordi ette ja hakkas laulma
13. Lüli (Progressive Link) Standardvariatsioonideks on: 1. Lülipromenaad (Promenade Link) 2. Neliksamm (Four-Step) 3. Tagurpidipromenaad (Fallaway Promenade) 4. Svivl möödaastumisega (Outside Swivel) 5. Külgkiirendussamm astakuga (Brush Tap) AEGLANE FOKSTROTT Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu pealtnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Ometi peetakse just aeglast fokstrotti vilunud tantsijate tantsuks, mis näilisele lihtsusele vaatamata nõuab suurepärast kehavalitsemise oskust, rütmitaju ja liigutuste elastsust. Kuna aeglase fokstroti tantsimiseks on vaja palju rohkem ruumi, kui täiskiilutud tantsupõrandad tavaliselt võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase fokstroti figuuride asemel tantsitakse fokstroti omi aeglasemas tempos. Võistlustantsuna on aeglane fokstrott endiselt tantsija oskuste ja võimete kriteeriumiks.
Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus.
Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv.
Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
erilised soengud. Mehed raseerivad oma päid nii, et jätavad juustesse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid. Mursid on tuntud ka oma metsikute kepivõitluste pärast. Neid sõjakaid ja suuri maavaldusi taga ajavaid hõimlasi on järel umbes 5000 inimest. Murside pildistamisel tuleb olla ettevaatlik, sest nad muutuvad sageli agressiivseks, kui teha seda ilma loata. Kehamaalingute poolest on eriti tuntud karo hõim. Valmistudes tantsuks, suuremaks söömaajaks või pidustusteks, maalivad nad end enamasti kriiti kasutades meisterlikesse kehakostüümidesse. Karo naiste puhul on huvitav ka see, et nad armastavad tahtlikult oma rinnaesist, kuna seda peetakse ilusaks. Nii lõikavad nad haava ja hõõruvad siis sellesse tuhka, et tekiks liignahk. Lisaks ehivad nii karo mehed kui ka naised end lõputute kõrva-, kaela- ja käerõngastega. Erilist tähelepanu osutatakse küüntele
Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik sümfooniline poeem mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu menuetti, nii ka valssi kasutasid heliloojad oma mitmeosaliste instrumentaalteoste osade karakterina Luuakse palju väikepalu ja kammermuusikat, neid tarbitakse moodiläinud muusikaõhtutel salongides, kuhu suuri esituskoosseise ei mahu, sageli kohal vaid klaver - klaveri tähtsus kasvab veel. Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast)
esitasid nelinurkseid liikumiskujundeid. Prantsusmaa ballisaalidest levis kadrill naabermaadesse. Kadrillile lähedase vormiga on eesti rahvatants ,,Kaerajaan". 3.1. Rahvatantsuliikumine 1920.-1930. aastail hakkas vanem rahvatants uuesti au sisse tõusma. Esimeseks üldtantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anne Raudkats, kelle seades on saanud üldtuntuks tantsuks ,,Tuljak". Alates kolmandast rahvatantsupeost pisteliselt ja alates 1985. aastast juba pidevalt peetakse rahvatantsupidusid koos üldlaulupidudega. Alates 1962. aastast korraldatakse koos noorte laulupidudega ka noorte tantsupidusid. 3.2. Laulumängud Laulumäng on lauluga seotud rahvamäng. Mängimine oli noorte kooskäimistel üks tähtsamaid ajaveetmise vorme. Mängiti enamasti alates sügiseste välitööde lõpetamisest kuni kevadtalveni
(lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay Pavana ja Gagliarda Passamezzo ja Saltarello
territooriumi. Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud:
Pruuni ülikonnaga võib aga kanda nii musti kui pruune kingi. Pruunid kingad sobivad ka heledama ülikonna juurde. Suvel kantakse mitmesuguseid sandaale ja mokassiine, seltskonda ja muudesse pidulikumatesse kohtadesse minekul sobivad aga alati ainult kingad. Teatrisse, tantsupeole ja muudele pidudele paneme jalga pidulikumad kingad, sportlikud kõlbavad ainult sportliku ülikonna juurde. Mõne riietuse juurde on kingad lausa ette kirjutatud: frakk ja smoking nõuavad ainult musti lakk-kingi. Tantsuks sobivad nahktallaga kingad. Vihmase ilmaga, eriti aga talvel kantakse paksu kummitallaga kingi. Nende tallamustrisse jääb lund ja pori, mistõttu tuppa me taolistes kingades ei astu. Kingad on ilusad ainult siis, kui nad on puhtad, korralikult hooldatud ja lääpa kulumata. Kingade elegants peitub kvaliteedis, maitsekas kujus, aga ka moemuutuste arvestamises.
Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel, heli tekib pilliroost või hanesulest valmistatud piugust. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast, Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 12.-13. sajandi paiku ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupilli kasutati nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad,
arvestuses. Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine
annaabi.ee 
